K F.G, Y.U ja F.G avaldus Q.Z pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Menetluse algatamine ja pärandvara pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu Avaldajad:
F.G (
Y.U (isikukood XXX), volitatud esindaja F.G F.G (isikukood XXX) seaduslik esindaja G.M
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
5.Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta väljamõistetavate menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates raugemise tõttu menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Asjaolud ja menetluse käik
2-25-1683
1.F.G, Y.U ja F.G esitasid 30.01.2025 Pärnu Maakohtule avalduse Q.Z pärandvaar pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri Q.Z (edaspidi: pärandaja) 02.10.2024. Pärandaja oli käesoleva avalduse esitajate isa, mis tähendab, et avaldajad on pärandaja seadusejärgsed pärijad. Avaldajad esitasid pärijatena Kuressaare notarile Gerda Pitk pärandvara inventuuri määramise taotluse. Kuressaare notar Gerda Pitk tegi selle põhjal 17.10.2024 otsuse määrata pärandaja pärandvara inventuur. 19.11.2024 koostati ja tõestati pärimistunnistus, 19.12.2024 valmis pärandaja pärandvara inventuur, mille avaldajad said kätte 30.12.2024. Nagu nähtub pärandvara inventuurist kuulus Pärandajale kaks registreeritud vallasasja: sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxx (Edaspidi: sõiduauto) ja väikelaev xxxxxxxxxxxxx: sõudepaat. (Edaspidi: sõudepaat). Avaldaja I selgitab, et mõlema registreeritud vallasaja kohta varasemalt esitatud selgitused olid antud asjadega ja nende seisukorraga tutvumata. Kuna suhtlus pärandaja ja avaldajate vahel oli pärandaja surma hetkeks juba mitmeid aastaid täielikult katkenud, ei olnud avaldajal I tegelikku ülevaadet, millises seisus pärandajale kuulunud asjad olid. Selgituste andmisel lähtus avaldaja I oma parimatest teadmistest. Sõiduauto ja sõudepaadiga vahetu tutvumise järel selgus, et need ei ole ilmselgelt avaldaja I antud selgituste ja hinnangulise turuhinnaga vastavuses. Täpsemalt oli sõiduauto üldine seisukord väga halb. Sõiduauto interjöör haises tugevalt nagu tuhatoos, kuna pärandaja oli intensiivne suitsetaja. Istmetel esines mitmeid koniauke, mis vähendasid oluliselt sõiduauto atraktiivsust potentsiaalsete ostjate jaoks. Sõiduauto kere oli roostetanud, eriti tagaosa, ukseäärte ja põhjaosade juures, mis viitas tõsistele hooldusprobleemidele. Lisaks roostele koorus sõiduauto värv mitmest kohast. Mootor ja aku ei töötanud korralikult, oli ilmseid tõrkeid käivitumisel ja jõudluses, mis nõudnuks olulisi remonditöid. Olemasolevad rehvid olid peaaegu siledaks sõidetud, mis tähendab, et uus omanik pidi Sõiduauto sõidukõlbulikkuse tagamiseks soetama uued. Sõiduautol puudusid hooldusraamat ja tehniline pass. Sõudepaat oli pikka aega seisnud kasutamata välitingimustes, mistõttu oli see oluliselt ilmastiku (päike, sademed, lumi, jää, jne) tõttu kannatanud. Sõudepaadi plastikus olid märgatavad praod ja kriimustused, mille tõttu see ei olnud ilma põhjaliku remondita enam merekindel. Sõudepaadil oli märke hallitusest. Sel puudus mootor, aerud ning päästevarustus. Sõudepaat oli must ja määrdunud, sest seda polnud aastaid hooldatud. Seda laadi kahjustused tõid kaasa selle, et paat kaotas praktiliselt kogu oma väärtuse. Vastavalt notari/ kohtutäituri juhistele müüsid avaldajad nii sõiduauto kui sõudepaadi maha vastavalt 500 euro ja 100 euro eest. Lisaks selgitavad avaldajad, et mõlemad esemed müüdi turutingimustel vastavalt nende seisukorrale võimalikult kiiresti, et vältida pärandaja pärandvarasse täiendavate kohustuste teket näiteks hoiutasude või remondikulude näol. Avaldajad on valmis sõiduauto ja sõudepaadi müügist saadud raha andma poole ulatuses pärandaja pankrotivarasse, sest mõlemad esemed olid soetatud pärandaja ja G.M abielu vahel nende ühisvarasse, mis on tänaseni jagamata. Seega kuulub pärandaja pärandvarasse sõiduauto ja sõudepaadi müügist saadud rahast 300 eurot. Samuti on pärandaja pärandvaras olevate kohustuste hulka ja ulatust arvestades selge, et pärandaja pärandvara ei muutunud maksejõuetuks nende tehingute tõttu. Pärandaja pärandvara inventuuri käigus tuvastati kohustusi kokku 9 751,81 euro ulatuses. Pärandaja võlausaldajate nimekiri, nende nõuded ja andmed pärandaja vara kohta on esitatud pärandvara inventuuris, mis on lisatud käesolevale avaldusele. Seega on ilmselge, et pärandaja pärandvaras olevad positiivsed varad ei ole piisavad, et katta selles olevaid kohustusi. Avaldajad ei soovi ega ole võimelised tasuma pärandaja pärandvaras olevaid kohustusi oma vara arvelt, mistõttu korraldasid nad ka pärandvara inventuuri ning esitavad käesolevaga pärandvara pankrotiavalduse. Kohtu seisukoht
2-25-1683
2.Kohus leiab, et avaldus vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg 2 ja 2 nõuetele. Q.Z surmaaegne elukoht oli F.G, XXX-i ehk avaldus on esitatud alluvuselt õigele maakohtule. Pankrotiavaldus on esitatud vorminõuetele vastavalt ning kohus võtab avalduse menetlusse.
3.Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 4 ls 1).
4.Kohtutäitur Õnne Pajur on läbi viinud pärandvara inventuuri ning selle käigus kindlaks teinud, et Q.Z varad koosnevad 02.10.2024 seisuga Swedbank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx saldost 6,01 eurot (18.10.2024 seisuga saldo 620,36 eurot) ja Swedbank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxx saldost 0,00 eurot (18.10.2024 seisuga saldo samuti 0,00 eurot). Pärandvara hulgas oli sõiduauto , mille turuväärtuseks on ehitusaasta, esmase registreerimise kuupäeva, kehtiva tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse olemasolu põhjal hinnatud 3000-4000 eurot. Auto tegelikuks turuväärtuseks kujunes selle halva tehnilise seisukorra tõttu 500 eurot. Pärandvara hulka kuulunud väikelaeva väärtuseks hinnati, ilma selle tegelikku seisukorda teadmata 500 eurot, paadi tegelik seisukord osutus halvaks ning sellest tingituna selle turuväärtuseks 100 eurot.
5.Pärandvara inventuuri akti kohaselt on pärandaja kohustused järgnevad: Swedbank AS-is ), laenujääk 1 595.01 eurot millele lisandub intress inventuuriakti koostamise seisuga summas 16.78 eurot; Swedbank AS-is limiidikonto laenujääk 746.85 eurot ja intress inventuuriakti koostamise seisuga summas 7.35 eurot. Ka on Q.Z käendajaks õppelaenu lepingu nr xxxxxxxxx juures, laenujääk EUR 1 181.44. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtutäiturile teatanud, et pärandajal on täitmata rahaline kohustus TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ees summas kokku 6 204,38 eurot seisuga 02.10.2024, mis tuleneb 27.03.2023 sõlmitud laenulepingust
6.Avalduse kohaselt on Q.Z ja G.M abielu lahutatud, kuid abikaasade ühisvara on jäänud jagamata.
7.PankrS § 3 lg 3 ütleb, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et Q.Z ja G.M abielu lahutati xxxxxxxxxx
9.Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemi andmetest, et Pärnu Maakohtu menetluses on olnud tsiviilasi nrxxxxxxxx, kus kohus lahendas G.M (end F.G) hagi Q.Z vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja väljatõstmise nõudes ja Q.Z vastuhagi G.M vastu ühisvara jagamise nõudes. Nimetatud tsiviilasjas kinnitas kohus 25.10.2021 määrusega G.M ja Q.Z vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kinnitav määrus jõustus 25.10.2021. Kompromissi kohaselt loobusid pooled täielikult ja tagasivõtmatult oma nõuetest teineteise vastu ning omandasid kompromissiga uued õigused. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale kompromissi korras hüvitise summas 33 000 eurot, kostja kinnitas, et vabastab XXX, Kuressaares asuva kinnistu ja kolib elamust ja kõrvalhoonest koos kõigi tema omandisse jäävate asjadega välja hiljemalt 14 päeva jooksul hageja poolt kompromissi korras tasutava summa laekumisest tema kontole. Kokku lepiti, et kostja omandisse jäävad alljärgnevad asjad: xxxxxxxxxxxxxxxxx Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimisega on kõik hagide aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded üksteise vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning täidetud. Pooled kinnitasid ka, et neil ei ole ja nad ei esita teineteise vastu nõudeid seoses käesoleva tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega ning et pooled loevad hagide aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Seega on pärandaja ja G.M vahel tsiviilasjas nr xxxxxxxxx sõlmitud kokkuleppega ühisvara jaganud xxxxx määruses märgitud ulatuses.
10.Limiidikonto näol on tegemist tootega, mille puhul on võimalik lepingus määratud summa piires limiidi korduvalt kasutusele võtmine, konto on seotud krediitkaardiga Pärandvara inventuuri
2-25-1683 käigus kindlaks tehtud andmetest nähtuvalt olid pärandaja limiidikonto lepingud kehtivad ehk pärandaja poolt aktiivses kasutuses ning lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täidetud kuni pärandaja surmani. Eeltoodut järeldab kohus asjaolust, et pärandvara inventuuriakti kohaselt lisandus mõlema limiidikonto lepingu puhul laenujäägile intress, mitte aga viivis või sissenõudmiskulud. Arvestades eeltoodut, sh ka pärandaja abielu lahutamise aega ja limiidikontode kui toote iseloomu, on kohus seisukohal et tegemist on pärandaja lahusvara hulgas olevate kohustustustega. Samuti ei ole kahtlust selles, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja pärandaja vahel 27.03.2023 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus on pärandaja lahusvara. Seega on pärandvara hulgas pärandi avanemise seisuga kohustused summas 8546,24 eurot.
11.Pärandvara inventuuri akti kohaselt on Q.Z õppelaenu lepingu juures käendajaks, ning laenujääk on 1181.44 eurot. Inventuuri aktis ei selgu, kas õppelaenulepingust tulenevat kohustust täidab põhivõlgnik või täitis seda Q.Z käendajana. Arvestades lepingust tuleneva kohustuse suurust ei vääre see aga järeldust, et pärandvara hulgas on rohkem kohustusi kui vara nende kohustuste täitmiseks.
12.Kohus on kontrollinud avalikke registreid ning tuvastas, et Q.Z-ile ei kuulu muud registervara, kui on välja toodud pärandvara inventuuri aktis. Aktiivseid kohtumenetlusi, milles pärandaja oleks menetlusosaline, peale käesoleva, kohus Kohtute Infosüsteemist ei tuvastanud. Täitemenetluste registris pärandaja suhtes läbiviidavad ja pärandaja avalduse alusel algatatud täiteasjad puuduvad.
13.Seega on Q.Z pärandvaras kohustusi kordades rohkem, kui vara nende kohustuste täitmiseks ja võlgniku pärandvara on ilmselgelt maksejõuetu.
14.PankrS § 15 lg 21 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata. TsMS § 15 lg 2 1 eesmärgiks on vältida täiendavaid kulusid olukorras, kus pärandvara koosseisu arvestades on selge, et positiivset vara on selles väga vähe ja anda kohtule võimalus lõpetada pankrotiavalduse menetlus vastavalt PankrS §-le 29 raugemisega. Kohtu hinnangul on pärandvara nimekiri ja kohtu poolt PankrS § 3 lg 3 alusel tuvastatu piisav, et tuvastada menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid. Võttes arvesse pärandvara väärtust, ei pea kohus vajalikuks määrata ajutist pankrotihaldurit.
15.Kohus peab lahendama pankrotiavalduse kümne päeva jooksul alates selle esitamisest (TsMS § 15 lg 21). PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3).
16.PankrS § 30 lg 1 sätestab kohtule kohustuse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pärandvara pankrotimenetluse eripära arvestades jätab kohus menetluse raugemise vältimiseks deposiiti tasumise kohustuse määramata. Kohus lähtub sellise otsustuse tegemisel PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgist (rahuldada pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel) ning samuti järgnevatest põhjendustest.
2-25-1683 eelduslikult rohkem kui kümme päeva. Isegi kui kohus määraks raugemise vältimiseks deposiiti tasumise kohustuse ja keegi tasuks selle, siis ei täidaks menetluse jätkamine võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärki (PankrS § 2). Olukorras, kus vara puudub, tooks pankroti väljakuulutamine endaga kaasa üksnes täiendavate pankrotimenetluse kulude tekkimise, mis ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks. PankrS § 15 lg 2 1 eesmärgipäraseks rakendamiseks ei saa PankrS §-i 30 käesoleval juhul kohaldada.
18.Kohtule nähtub pärandvara nimekirjast, et ilmselgelt puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pärandvara pankrotimenetluse eripära arvestades on tagasivõitmiste eelduste esinemine vähetõenäoline. Kohus lõpetab pärandvara pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 2, kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 21 alusel ja pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu ning pärandvaras on mingi vara, peab võlgniku pärija tegema pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. PärS § 142 lg 1 kohaselt täidetakse pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Kuna puuduvad teised menetlusosalised (kohus ajutist haldurit ei määranud), siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.