Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Asjaolud ja menetluse käik

vara ohustamiseks ja mis on aluseks varahooldusõiguse äravõtmisele (PKS § 134 lg 3 ja § 136 lg 1). Seega esinesid PKS § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude esitamiseks. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole vastuolus lapse huvidega. Ainuhooldusõiguse andmisega avaldajale üksnes fikseeritakse õiguslikult tekkinud faktiline olukord hooldusõiguse teostamisel. Lapse peamiseks huviks on elada turvalises keskkonnas, st omada püsivat ja stabiilset kodu. Selline kodu on lapsel olemas avaldaja juures. Kahtluse alla ei saa seada ka avaldaja vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, samuti seda, et laps on emaga hingeliselt tugevasti seotud ja ema on pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Lapse isa selliseid lapse kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi pakkuda ei suuda. Põhjendatud ei ole ema juuresolek lapse ja isa kohtumistel. Samas on õigustatud nõue, et lapse isa ei tarvita enne lapsega kohtumist ega kohtumise ajal alkoholi ja/või narkootikume. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamus

laps läheb ning oli osaliselt nõus nõudega anda üle õigus otsustada, kellega laps sõbrustab ja suhtleb, kus laps veedab riigipühad, lasteaia ja koolivaheajad, nädalavahetused, sünnipäevad, kuid leidis, et seda tuleks siiski täpsustada. Puudutatud isik II ei nõustunud nõudega anda üle õigus vahetada lapse perekonnanime; nõudega anda üle lapse riigist väljaviimise õigus ning nõudega anda üle õigus otsustada kõik küsimused seoses lapse tervisega. Lapse isa nõustus nõudega anda üle õigus otsustada, milliste kolmandate isikutega võib laps suhelda ja koos viibida, kui vanematele jääksid samaväärsed õigused. Samuti oli lapse isa nõus andma üle õiguse võtta vastu otsuseid seoses lapse varaga ja kõikide rahaliste vahenditega, mis kuuluvad lapsele. Seoses suhtlemiskorraga märkis puudutatud isik II, et ei nõustu sellega, et lapse isal on õigus kohtuda lapsega üks kuni kaks korda nädalas emaga kokkulepitud kohas ja ajal ema juuresolekul. Lapse isa nõustus, et tal on keelatud läheneda lapsele alkoholi- või narkojoobes ja taotles kohtult ka vastupidist varianti ning et tal on õigus teha ettepanekuid lapse trennide ja ringide ning sünnipäeva või muude sündmuste tähistamise koha, aja kohta. Puudutatud isik II nõustus, et lapse ema peab olema teadlik, kus isa ja laps asuvad ja kui kaua, seda eeldab isa ka emalt. Samuti nõustus lapse isa, et peab vastama telefonile või selle võimaluse puudumisel teavitama ema esimesel võimalusel ning et tal on õigus suhelda lapsega telefoni teel. Lapse isa märkis, et tema ja poeg on väga lähedased. Nii nagu ta varem käis pojaga mängimas ja jalutamas, tahaks ta ka praegu seda teha, aga kahjuks lapse ema neile kokkusaamisi ei võimalda, isegi telefonis ei lasta rääkida. Puudutatud isik II kuulis oma õetütrelt, et lapse eesti keel on juba väga halvaks jäänud, aga kahjuks ei saa ta sinna midagi parata. Enda kohta märkis lapse isa, et ta on ametilt katuseplekksepp ja kui tööd on, siis teeb ta seda alati suure rõõmuga ja lõpuni. Alkoholiga tal probleeme ei ole ja sõprusringkond on tal väga väike. Avaldaja tahab alati kõike kontrollida ja ta on väga raske iseloomuga isik. Pikki aastaid elas lapse isa suhteliselt suure vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamus

1) Lapse isa kohtub lapsega kuni 31.12.2015 igal kuul kaks korda kuus laupäeviti ajavahemikul 10.00-20.00. Kui lapse vanemad ei lepi kokku teisiti, siis lapse isa võtab lapse ema elukohast igal kuu esimesel ja kolmandal laupäeval kell 10.00 ja viib lapse ema juurde koju tagasi laupäeval kell 20.00. 2) Lapse isa viibib alates 01.01.2016 koos oma pojaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, s.o laupäevast pühapäevani. Kui lapse vanemad ei lepi kokku teisiti, siis lapse isa võtab lapse ema elukohast laupäeval kell 11.00 ja viib lapse ema juurde koju tagasi pühapäeval kell 19.00. 3) Lapse isa suhtleb lapsega suvel isa puhkuse ajal vähemalt nelja päeva jooksul järjest. Lapse isal on õigus eelneval kokkuleppel emaga võtta laps suvisel ajal endaga kaasa isapoolsete sugulaste juurde perekondlikeks tähtpäevadeks. 4) Alates 2016 veedab laps jaanipäeva ja jõulud ühel aastal esimese koos emaga, teise koos isaga ja järgmisel aastal vastupidi. Uue aasta võtab laps vastu koos emaga. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis 24.06.2016 veedab laps koos emaga ja 24.12.2016 koos isaga. 5) Ärajäänud suhtlemiskorrajärgsed päevad tuleb asendada. 6) Lapse isal on õigus kohtuda ja veeta lapsega aega enda määratud kohas, kuid lapse ema tuleb lapse asukohast teavitada. Lapsel on õigus isa juures ööbida. 7) Lapse isal on õigus kohtuda lapsega ilma lapse ema või kolmandate isikute juuresolekuta. 8) Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda pojaga ka muul ajal kui on määratud suhtlemiskorras. 9) Kui üks vanematest soovib minna lapsega välismaale puhkusereisile, siis tuleb teatada teisele vanemale sellest ette 7 päeva. 10) Lapse isal on keelatud läheneda lapsele alkoholi -või narkojoobes. 11) Lapse isa ei tarvita alkoholi ega uimasteid enne lapsega kohtumist (isa on lapsega kohtumisele ilmudes kaine) ja kohtumise ajal. 12) Lapsega kohtumise ajal tuleb lapse isal kokkulepitud ajast kinni pidada ja ema telefonikõnedele vastata. 13) Lapse isa peab tagama lapse viibimisel tema hoolitsuse ajal lapsele parima hoole. 14) Lapse isal peab autos olema turvatool. 15) Lapse isal on õigus helistada kas telefoni või skype teel ja rääkida lapsega. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel mõistliku aja jooksul arvestusega, et see ei tohi segada lapse puhkeaega (st uneaega). 16) Võimalikest muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine vanem ette vähemalt 3 päeva. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja, sms või Skype kaudu. Vanematel on keelatud lapse juuresolekul teineteist halvustada. Kohus jättis lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3). Lapse ema ja isa riigi õigusabi kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega. Lapse mõlemal vanemal on lapse hooldusõigus. Harju Maakohtu 15.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-47495 kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid vanemad kokku, et isal on õigus kohtuda lapsega mõlemale poolele sobival ajal ja kohas. Kuna kokkulepitud suhtlemiskord oli vanemate erimeelsuste tõttu raskesti täidetav, pidas kohus põhjendatuks määrata PKS § 123 lg 2 alusel uus suhtlemiskord. Tõendamist leidsid järgmised asjaolud: 1) lapse vanemad elavad lahus;

2) laps on elanud mõlema vanemaga koos; 3) laps elab alates 2014 augustist koos emaga; 4) lapse vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et isa ei ole lapsele 2015 elatist maksnud; 5) laps on eraldi elamise ajal isaga kohtunud ja isa kodus ööbinud; 6) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel suhtlemise korras; 7) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest; 8) lapse vanemad on üksmeelel selles, et laps jääb Eesti Vabariigi piires edaspidi elama emaga. Maakohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, asus seisukohale, et avaldus lapse vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult emale üle andmiseks ei olnud põhjendatud. Laps elab koos emaga ja lähtudes vanemate omavahelistest suhetest ja nende seisukohtadest, ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja kasvada mõlema vanemaga ühises peres. Avaldaja pöördus kiirabisse 14.02.2011 kaebusega, et purjus mees lõi teda ja 07.07.2012 kaebusega, et mees tuli kallale ja lõi rusikaga. Mõlema pöördumise kohta koostatud kiirabikaardil ei ole teavet välisvigastuste tunnuste kohta, kuid 14.02.2011 kaardil on teave politsei kohaloleku kohta. Avalduse kohaselt tekkisid nimetatud olukorrad lapse isa alkoholi tarbimise tagajärjel agressiivseks muutnud käitumise tõttu. Avaldaja esitas väited lapse isa käitumise kohta 26.02.2015 lapse kodus, mis on registreeritud politseis ja mida sai pidada lapse suhtes agressiivseks ja negatiivselt mõjuvaks, samuti esitas avaldaja väited lapse isa alkoholitarvitamise kohta. Tallinna õppenõustamiskeskuse nõustamise kokkuvõttega oli tõendatud, et avaldaja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, kuna lapse vanemad ei jõudnud lapse kasvatamise osas üksmeelele. Nõustamise kokkuvõtte kohaselt on lapse huvides soovitav, et tal oleksid head suhted mõlema vanemaga ja selleks peaksid vanemad kokku leppima, millist osa nad hakkavad tulevikus lapse elus täitma. Lapse isa nõustus, et tal on keelatud lapsele läheneda alkoholi- või narkojoobes, et ta ei tarvita alkoholi ega uimasteid enne lapsega kohtumist ja kohtumiste ajal, et tal tuleb kokkulepitud ajast kinni pidada ja lapse ema kõnedele vastata, et ta peab tagama lapse viibimisel tema hoolitsuse all parima hoole, et tal peab autos olema turvatool, et kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud ja et vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel. Samuti avaldas lapse isa, et tal ei ole selle vastu midagi, et lapse elukoht on ema juures ja et emale jääks hariduse- ja terviseküsimused, samuti varaküsimused. Hiljem isa täpsustas, et ta ei nõustu, et emale jääks ainuhooldusõigus lapse hariduse üle otsustamiseks. Kinnitust ei leidnud vajadus lapse hariduskorralduse osas vanemate ühist hooldusõigust lõpetada. Kuigi ema suudab iseseisvalt langetada otsuseid lapse hariduse osas, ei ole asjaolu, et isa ei ole aktiivselt osalenud lapse hariduskorralduse ja arengu suunamisel, olnud piisavaks põhjuseks, et otsustusõigus lapse haridusega seonduvates küsimustes ainult emale üle anda. Põhjendatud ja lapse huvides oli rahuldada avaldus osaliselt ning lõpetada osaliselt lapse ühine hooldusõigus ja anda lapse emale otsustusõigus lapse viibimiskoha üle Eesti piires ja tervishoiukorralduse üle, samuti varahooldusõigus. Laps elab alates 2014 augustist koos emaga ja lapse viibimiskoha üle on tegelikult otsustanud lapse ema, kellel on hingeline seotus lapsega ja kes on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa elab lapsest eraldi. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. PKS § 137 lg-s 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on ühe elukoha

olemasolu. Põhjendatud ei ole seada last vanemate ühise hooldusõiguse säilitamisega olukorda, kus vanemate vahel tekivad seoses lapse igapäevaelu korraldamisega (tavahooldamisega) uued lahkhelid, millest tulenev pingeseisund ja selle mõju lapsele võib olla ettearvamatute tagajärgedega ja tõenäoliselt vältimatu. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on prioriteediks ning lapse ema on lapse kasvatamisele täielikult pühendunud. Põhjendatud oli, et laps elab ka edaspidi ema juures. Kinnitust ei leidnud, et lapse isa ei soovi osaleda lapse kasvatamises ja lapse elukorralduses, mistõttu ei olnud põhjendatud anda lapse hooldusõigus täielikult üle emale. Põhjendatud oli piirata otsustusõiguse üleandmist emale lapse viibimiskoha üle Eesti Vabariigiga, kuna lapse võimalik elama asumine välisriiki ja niisuguse otsustuse konkreetsed tingimused eeldavad osaliselt ühise hooldusõiguse korral põhjalikku vanemate vahelist arutelu ja üksmeelt ka järgnevas lapsega suhtlemise korraldamises. Usutav ei ole, et lapse isa keelduks last terviseprobleemide lahendamiseks välismaale lubamast. Samuti on lapsel võimalik edaspidi välismaale õppima asuda mõlema vanema nõusolekul. Lapse isa ei maksnud 2015 lapsele elatist ja nõustus lapse varahoolduse täielikult emale üleandmisega. Tõendeid kogumis hinnates oli põhjendatud ja vajalik määrata kindlaks lapse isa suhtlemise kord lapsega. Vanemad jõudsid 22.05.2015 ärakuulamisel isa ja lapse vahelises suhtluskorras suures osas üksmeelele. Ülejäänud osas määrab kohus lapse ja tema isa suhtlemiskorra kindlaks kuni lapse kooli minekuni. Vanemate omavaheliste minevikusuhete ja praeguste eriarvamuste pinnalt ei saanud teha lõplikke järeldusi, et lapse isa ei tohiks lapsega kohtuda. Avaldaja nõustus lapse ja isa lühiajaliste kohtumistega. Kuna laps on koos isaga ühises peres elanud, ei pidanud kohus põhjendatuks lapse ema kartusi, et isa ei tule lapse elukorraldusega toime lapsega koos olles. Põhjendatud ei olnud määrata lapse kohtumised isaga ainult lapse ema või kolmandate isikute juuresolekul. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Määruskaebus

olukord, kus isa ei täida ülalpidamiskohustust, kuid võib otsustada lapse välismaale mineku üle. Kindel ei saa olla selles, et välismaale minekuks loa küsimiseks suudab avaldaja lapse isa üles leida. Avaldajale ei ole teada lapse isa tegelik elukoht. Lapse ema on veendunud, et arvestades isa senist suhtumist oma poega ja avaldajasse, ei anna isa lapse terviseprobleemi ilmnedes nõusolekut lapse raviks välismaal. Maakohus ei arvestanud antud küsimuses lapse esindaja ja eestkosteasutuse arvamustega. Lapse huvidega ei ole kooskõlas isale nn vetoõiguse andmine poja haridusega seotud küsimuste otsustamisel. Lapse isa arvamus on enesekeskne. Esmalt oli lapse isa nõus sellega, et hariduse küsimus jääb ema korraldada, kuid hiljem, kui avaldaja pöördus kohtutäituri poole elatise väljamõistmiseks, muutis oma meelt. Haridusega seotud küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest. Praegusel juhul on lapse emakeel vene keel. Isa soov panna laps eesti lasteaeda ja kooli põhineb emotsioonidel. Senini on lapse keelelise probleemiga tegelemine olnud vaid ema ülesanne. Lapse ema, toetudes omandatud kõrgharidusele, suudab anda lapsele teadmisi ja suunata teda. Kõik haridusega seotud toimingud nõuavad majanduslikku valmisolekut, mis lapse isal puudub. Kooli valikul tuleb arvestada ka lapse elukohta, mis on ema juures. Puudutatud isik II ei kasuta enam XXXXX XX-XX korterit, kuna üürileping lõppes 14.08.2015. Kuna lapse isal puudub kindel elukoht ja töökoht, ei tohiks lapsel lasta ööbida isa juures. Antud juhul ei saa kindel olla, et laps ööbiks turvalises kohas. Puudutatud isik II esitas avaldajale ja kohtule vale info praeguse elukoha kohta naistuttava juures XXXXXXX XXX XX-XXX, Tallinn. XXXXXXXX XXX XX majas on kortereid vaid 72. Lapse isa on teinud kõik selleks, et laps ei saaks kohtutäituri kaudu elatist. Oluline on arvestada puudutatud isiku II alkoholiprobleeme ja agressiivset käitumist. Lapse jätmine isaga kaheks päevaks on vastuolus lapse huvidega. Puudutatud isik II eksitas kohut, jättes mulje, et ta on hooliv ja armastav isa, kuid tema reaalsed teod kinnitavad vastupidist. Avaldaja ei ole soovinud suhtlemiskorrajärgsete päevade asendamist. Juhul kui lapse ja isa kokkusaamised jäävad ära lapse isast sõltuvatel põhjustel, ei pea lapse ema oma vabast ajast korrigeerima oma pingelist ajakava. Vastused määruskaebusele

kohaselt laps viibib isa juures üleöö, pidada õigustatuks. Juhul kui lapse isa on põhjustanud lapsega suhtlemiskorra ärajäämise, on mõistlik, et seda suhtluspäeva ei asendata.

ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Kui vanemad elavad eraldi ja ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas, sh lapse elukoha küsimuses kokkuleppele, saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse. Praeguses asjas on maakohus õigesti käsitlenud ema avaldust ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldusena PKS § 137 lg 1 mõttes. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et lapse huvides on lõpetada osaliselt lapse ühine hooldusõigus ja anda lapse emale mh otsustusõigus lapse viibimiskoha üle Eesti piires. Lapse ema arvates piirab vaidlustatud määrus selliselt avaldaja õigust korraldada iseseisvalt oma elu, kuna mõned välisreisid võivad tulla lapse emale ootamatult või olla tingitud lapse ravile viimisest välismaale. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kuigi avaldajal on õigus korraldada oma elu ise ning soovi korral ka asuda elama välisriiki, ei saa vanem lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes lähtuda enda huvidest. Lapse viimine välisriiki kahjustab suuremal või vähemal määral lapse õigust isaga vahetult suhelda. Ühe vanema ootamatu välisreisi puhul on lapse kaasaminekul vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Lapse terviseprobleemi ilmnedes lapse välisriiki viimise osas otsustusõiguse üleandmine emale on ennatlik. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapsel esineks praegusel ajal terviseprobleeme, mis tingiksid sellise erakordse olukorra reguleerimise vajaduse. Hooldusõiguse kohtulikul reguleerimisel ei ole vajalik ega õige paika panna otsustusõiguse piiranguid kõigi ettenähtamatute juhtumite jaoks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud etteheitega, et lapse huvidega kooskõlas ei ole vanematele ühise hooldusõiguse andmine lapse hariduskorralduse otsustusõiguse osas. Vanemate vaheline erimeelsus lapse haridusküsimuses seisneb eelkõige selles, et ema tahab lapse panna venekeelsesse kooli, isa aga eestikeelsesse. Vanemate seisukohad konkreetses küsimuses põhinevad emotsioonidel ja on kohtumenetluses olnud vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et kaebuse esitaja argumendid vene kooli kasuks ei ole veenvad. Juhul kui lapse eesti keel, mis on juba praeguseks võrreldes varasemaga jäänud tahaplaanile, muutub veelgi kehvemaks, võib see osutuda takistuseks edasise hariduse omandamisel. Samas on lapse ema eelnevalt teatanud, et sooviks isa sagedasemat suhtlemist lapsega, siis ei unustaks laps eesti keeles rääkimist. Praegust olukorda arvestades on lapse huvides jätta vanematele ühine hooldusõigus lapse hariduskorralduse otsustusõiguse osas. Ainuotsustusõiguse andmine lapse haridusküsimuste osas lapse emale oleks ennatlik, kuivõrd kooli valik sõltub eeskätt sellest, millistel tingimustel ja koormustel on laps valmis koolis õppima ning käesoleval hetkel ei ole teada, milline on lapse areng koolimineku ajaks. Ei ole välistatud, et vaidluse korral on selleks vaja spetsialisti ekspertarvamust. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovib isa olla kaasatud lapse tegevusse ja arendamisse, vanemate õigus ja kohustus on muretseda võimalusel samaväärselt lapse hariduse eest. Eeltoodut on maakohus lapse hariduse osas otsustusõiguse kindlaksmääramisel ka arvestanud. Lapse ema ei ole veenvalt põhistanud, et lapse isa võtaks vastu lapse hariduse osas otsustusi, mis võib avaldada lapsele negatiivset mõju. Samuti on maakohus isa ja lapse suhtlemiskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtlemiskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele

LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Põhjendamatud on lapse ema etteheited, et lapse jätmine isaga kaheks päevaks on vastuolus lapse huvidega. Nii Haabersti kui ka Mustamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul sobivad lapse isa XXXXXX XXX XX-XX korteri elamistingimused lapsega kohtumiseks ja lapse ööbimiseks isa juures. Haabersti Linnaosa Valitsuse spetsialistid viisid 2016.a alguses läbi kaks kodukülastust ning tuvastasid, et tegemist on heas korras kahetoalise üürikorteriga. Lapse isa on korterisse muretsenud lapsele voodi ning korter oli puhas ja korras. Isa suhtlemisõiguse piiramine lapsega pikemaajaliselt ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb asjaolu, et lapsega suhtlemise osas on tähtis selle pidevus, sest hiljem on väga raske lapsega suhtlemise vajakajäämisi korvata. Kolleegiumil puudub alus kahelda selles, et lapse isa teeks midagi, mis halvendaks lapse turvalisust. Lapse ema ei ole ka veenvalt põhistanud ega tõendanud, et lapse ööbimine isa juures, st isa korteris olevates tingimustes, halvendaks lapse tervist või seaks ohtu tema turvalisuse. Maakohus on põhjendatult arvestanud otsustusõiguse ja suhtluskorra kindlaksmääramisel ka lapse esindaja ja eestkosteasutuse seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et lapse ja isa suhtlemise korras asenduspäevade kindlaksmääramine on põhjendatud. Praegusel juhul ei ole suhtluskord paika pannud niivõrd detailselt, mistõttu asenduspäevade kindlaksmääramine on vajalik kindlustamaks lapsele õiguse kohtuda oma isaga. Arvestades, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, peab kolleegium õiglaseks jätta menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele ning emale ja isale riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.