Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-9623
Tsiviilasi
XX hagi U.U.i vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.U.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): U.U. (isikukood: XXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX); lepinguline esindaja: Gunnar Leht (e-post: [email protected]) Vastustaja (hageja): XX (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht:
Hageja seaduslik esindaja, ema: A.P. (isikukood: XXXXXXX, elukoht XXXXXXX)
esindajad
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta U.U.i kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel kohtule vastamiseks, hagi ei olnud ebaõigesti menetlusse võetud, kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ning hagi oli veenev TsMS § 407 lg 1 mõttes. Kostja ei põhistanud ka mõjuvat põhjust, mis takistanuks tal kohtule kirjalikult vastamast või kohtule sellest teatamast. Riigikohtu 15.05.2007 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-48-07 p-i 9 järgi saab põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maakohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud põhjendust, so võimalikku tööalast hõivatust, ei saanud pidada põhjuseks, mis takistanuks kohtule õigeaegselt vastamast või sellest kohtule teatamast. Kaja esitamist võimaldavaks asjaoluks ei saanud lugeda ka seda, et väidetavalt eksitasid kostjat hagiavaldusest nähtuvad tehtud parandused. Hagiavaldusest on selgelt aru saada, et hageja soovib elatise väljamõistmist alates 26.06.2014. Ei olnud usutav, et olukorras, kus lahtris „aeg, millest alates elatist nõutakse“ on aasta 2015 läbi kriipsutatud ja kirjutatud selle asemel aasta 2014, sai kostja aru, justkui hageja soovib elatise väljamõistmist siiski alates 26.06.2015. Kui kostjal tekkisid hagiavalduse kättesaamisel selle kohta küsimused, oleks kostja saanud pöörduda kohtu poole, kuid kostja seda ei teinud ning vastuväidet ei esitanud. Kostja on isiklikult kätte saanud hagi menetlusse võtmise määruse, kus on selgelt kirjas, mida tal teha tuleb ning milline on hagile vastamata jätmise korral menetluse edasine käik.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.