Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-107666
Tsiviilasi
N.S.i hagi I.A. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1755 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. septembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): I.A. (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): N.S. (ik: XXXXXXXXXX)
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. septembri 2015 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus I.A. kanda. N.S.ile hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on töövõimeline naine (vastupidist ei ole tõendatud), seega peab ta tegema kõik endast sõltuva, et leida võimalus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras.
nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on osundanud, et kostja on küll väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, kuid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta kohtule ei esitanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 11), et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kostja oli lisanud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.–24.04.2015 kohta. Maakohus ei ole teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendid oma varalise seisundi kohta ega ole kogunud tõendeid ka ise. Seetõttu nõudis ringkonnakohus Sotsiaalkindlustusametilt ning Maksu- ja Tolliametilt välja vastavad tõendid ning võtab need asja juurde. Sotsiaalkindlustusamet vastas ringkonnakohtu järelepärimisele, et kostjale on määratud perioodil 01.11.2011–30.11.2016 töövõimetuspension 40%, pensioni suurus on 158,37 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendite kohaselt on kostja ajavahemikus 01.01.-31.12.2015 saanud tulu AS-st X brutosummas 4582,55 eurot (netotasu 3876,49 eurot), Sotsiaalkindlustusametist 1872,27 eurot ja Eesti Haigekassast 72,80 eurot (netotasu 58,24 eurot). Seega oli kostja 2015. a keskmine netokuusissetulek 483,92 eurot (3876,49+1872,27+58,24=5807; 5807÷12=483,92). Sellised andmed on üldjoontes kooskõlas ka kostja esitatud pangakonto väljavõttest (tl 10–11) perioodi 01.01.–24.04.2015 kohta nähtuvaga ning kostja poolt 23.09.2015 riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises (tl 68) märgituga (palk ca 350 eurot, kättesaadav pension 79 eurot). Ca 483-eurost netokuusissetulekut arvestades puudub kostja puhul mõjuv põhjus, mille alusel vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et kostja tasub summasid oma võlgnevuste ja trahvide katteks, sh peetakse täitemenetluses võlgnevuste katteks kinni 50% pensionist, ei anna alust elatist vähendada, kuna lapse elatisnõue täidetakse võrreldes teiste sundtäitmiseks esitatud nõuetega eelisjärjekorras (täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4). Lisaks on kostja taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et on valmis maksma lapsele 195 eurot pärast seda, kui kostja võlgnevused on tasutud, s.o alates märtsist–aprillist 2016 (tl 67 pöördel). Ka viimatinimetatust saab järeldada, et miinimummääras elatise tasumine ei osutu kostjale ka tema 40%-list töövõimetust arvestades ebamõistlikult koormavaks. Maakohus on selles osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15), mille kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.