Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-17887
Tsiviilasi
A.A. hagi XX vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. jaanuari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Keelduda menetlusse võtmast A.A. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 13. jaanuari 2016. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A.A.le.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ning hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus leidis põhjendatult, et pelgalt sissetuleku puudumine ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseks. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul muid PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hagejalt on kahe lapse kasuks välja mõistetud elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras mõlema lapse kasuks (tsiviilasjad nr 2-14-1114 ja nr 2-13-56282). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 4 kohaselt asub lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. Seega ka hageja laste kasuks täitemenetluste algatamisel asuvad arestipandiõigused võrdsetel positsioonidel ning teistest nõuetes eespool.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.