1.Jätta Tartu Maakohtu 14. augusti 2015.a otsus muutmata.
Vastustaja (hageja): K.N. (isikukood XXXXXX), seaduslik esindaja A.L., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer.
2.Jätta K.N. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Keelduda asja materjalide juurde võtmast menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule 16.12.2015.a esitatud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, lugedes nimetatud dokumendid asjaomasele menetlusosalisele tagastatuks.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud K.N. kanda.
5.Mõista K.N.lt välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot K.N. kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks. Kohustada K.N. tasuma menetluskulud K.N. seadusliku esindaja A.L.’u pangakontole nr XXXXXXXXXXX XXXXXX.
6.Mõista K.N.lt välja K.N. kasuks viivis menetluskuludelt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.N. esitas 07.01.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise väljamõistmiseks summas 195 eurot kuus. 05.03.2015.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on 16.08.2011.a sündinud laps K.N. (hageja). Hagiavalduse kohaselt vaidlevad hageja vanemad alates 2014.a detsembrist elatise suuruse üle. Kostja oli nõus tasuma üksnes hageja lasteaia arve (ca 80-90 eurot) või maksma elatist kuludokumentide alusel kuni 100 eurot. Lapse ema pidi esitama kostjale lasteaia arve või kaupluse tšeki hagejale riiete vmt ostmise kohta, mille alusel maksis kostja A.L.le poole summast. Hageja ei ole nõus kostja poolt elatise saamiseks kehtestatud ebamõistlike tingimustega. Kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust, on seda teinud ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hageja palus K.N.lt välja mõista miinimumelatise, s.o 195 eurot kuus, kuid mitte alla 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Juhul, kui K.N. täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni 21-aastaseks saamiseni. Kostja saab igakuuliselt kätte töötasu 1300 eurot (neto). Kostjale ei tekita majanduslikke raskusi ja kostja on võimeline maksma elatist miinimummääras. Kostja on 01.12.2014.a – 23.04.2015.a tasunud hagejale elatist 5 kalendrikuu eest kokku 356,44 eurot. Hageja elab oma ema A.L. juures, seega ei ole hagejal vahelduv elukoht. Hageja hinnangul ei viibi hageja kostja juures nii palju, et see annaks alust elatise vähendamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud vahetult hageja ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Tartu Maakohtu menetluses
on kostja avaldus hagejaga suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes (tsiviilasi nr 2-154081).
2.Kostja vaidles hagiavalduse vastu ja palub jätta elatis välja mõistmata või mõista välja väiksemas ulatuses. Kostja on last üleval pidanud ning lapse vajaduste eest hoolitsenud alates poolte lahku elama asumisest. Lapse ema on asunud takistama lapse suhtlemist isaga, mistõttu kostja on esitanud kohtule avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-15-4081). Elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta hageja kostja juures viibimise aega. Laps viibib poole ajast tema juures, mistõttu peab ta last suure osa ajast vahetult ülal. Kostja poolt teostatud ülekanded põhinevad lapse emalt saadud arvetel. Kostja menetluskulusid tasub kostja perekond, kuna kõik kostja lähedased tajuvad olukorra ebavõrdsust lapse isa suhtes. Kui kostja peab tasuma ligi 200 eurot kuus elatist, siis ei jää kostjale enam vahendeid lapsega koos olemise ajal lapsele täiendavaid kulutusi teha ning kainet mõistust arvestades oleks see olukord kõigile kahjulik.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14.08.2015.a otsusega K.N. hagi osaliselt ja mõistis välja K.N.lt alates 01.09.2015.a elatise K.N. kasuks igakuiselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni K.N. täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis välja 07.01.2015.a kuni 31.08.2015.a eest K.N.lt elatise võlgnevuse K.N. kasuks 1311,94 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja K.N. hagi välja mõista elatis alates tema täisealiseks saamisest kuni 21-aastaseks saamiseni, juhul kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Maakohus mõistis välja K.N.lt menetluskulud summas 480 eurot, mis tuleb kanda A.L. kontole nr XXXXXXXXXXX. Kohus määras, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
4.Maakohus leidis, et kostja on suuteline tasuma elatist miinimumsummas (alates jaanuarist 2015.a 195 eurot). Kostja keskmine töötasu 2014.a on olnud brutos umbes 1600 eurot ning 2015.a esimesed kolm kuud umbes 1506 eurot. Kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust, tasudes elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt ning alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et lapse elukoht on vahelduv. Hageja elab koos emaga ning kohtu menetluses on vanemate vaheline vaidlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Miinimumelatise väljamõistmisel puudub vajadus arvestada asjaoluga, et kostja tahab ka ise last üleval pidada ajal, kui ta lapsega suhtlemist teostab. Lähtuda ei saa ka eeldusest, et ajal, mil laps viibib suhtlemise korra alusel isaga, kannab isa kõik lapse ülalpidamise kulud.
5.Maakohus määras rahaliselt kindlaks poolte menetluskulud (TsMS § 173 lg 1, lg 4, § 174 lg 1). Maakohus võttis hageja menetluskuludena arvesse hageja lepingulise esindaja kulud kokku 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) arvestusega 100 eurot/töötund, mis koosneb: 1) tutvumine hageja ja kostja poolt kohtule esitatud materjalidega (0,75 h); 2) kliendiga nõupidamine 23.03.2015.a (0,75 h), 3) 25.03.2015.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja hageja esindamine kohtuistungil 25.03.2015 (1 h); 4) tutvumine kostja lõplike seisukohtadega ning 24.04.2015.a hageja
seisukohtade esitamine kohtule (1,5 h). Kokku 4 h × 100 eurot = 400 eurot + käibemaks 80 eurot, s.o 480 eurot koos käibemaksuga. Maakohus arvestas kostja menetluskulusid kogusummas 1170,71 eurot (neli arvet). Kuna maakohus rahuldas hagi, siis puudus vajadus analüüsida, kas kostja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud ja kas need tulnuks hagejalt välja mõista, kui hagi oleks jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (TsMS § 174 lg 3). Maakohus selgitas, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi 480 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.K.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus osas, millega mõisteti kostjalt välja menetluskulud summas 480 eurot ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus menetluskulude kostjalt välja mõistmisega rikkunud nii põhjendamiskohustust kui ka menetluskulude jaotamise korda. Maakohtu otsuse p 27 kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda, kuna hageja esitatud hagi rahuldati, kuid kohtuotsuse resolutsiooni ning p 24 kohaselt rahuldati hagi üksnes osaliselt. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus jätta menetluse tulemusest sõltumata menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta; 2) ei ole kostja varjanud teavet ei oma sissetuleku ega ka vara kohta. Puudub alus arvata, et menetlus oleks põhjustatud kostja seesugusest käitumisest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagi osalise rahuldamise korral on menetluskulud jäetud täielikult kostja kanda. Hagi osalise rahuldamise korral tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada ka kostja poolt kantud menetluskulusid.
7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud põhjendamiskohustust; 2) esitas hageja kostja vastu hagi miinimumelatise nõudes PKS § 101 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise nii nagu hageja nõudis – minimaalmääras vastavalt PKS § 101 lg-le 1. Maakohus jättis elatise välja mõistmata kostja poolt menetluse ajal vabatahtlikult tasutud elatise osas; 3) tugines maakohus õigesti TsMS § 162 lg-le 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja; 4) ei ole apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 163 lg 1 käesolevas asjas kohaldatav. Isegi kui tinglikult nõustuda kostjaga ja kaaluda, millises ulatuses hagi rahuldati, siis hageja arvates tuleb lähtuda hagis nõutud igakuise elatise summast. Kuna maakohus mõistis kostjalt igakuise elatise välja hageja nõutud ulatuses – seaduses sätestatud miinimummääras, siis rahuldati hagi hageja nõutud ulatuses ning tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 peab kostja kandma menetluskulud; 5) esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu tuli vaidlus lahendada hagimenetluses. Kostja, kasutades ise kvalifitseeritud õigusabi, pidi arvestama sellega kaasnevate menetluskuludega;
6) esitas kostja mahukaid menetlusdokumente, millede analüüsimiseks, kliendiga läbiarutamiseks ja kohtule vastuväidete esitamiseks kulutas hageja esindaja aega tegelikkuses tunduvalt rohkem kui 4 tundi. Kostja enda õigusabikulud on 1170,71 eurot, mis näitab, et tegelik töömaht käesolevas asjas on tunduvalt suurem; 7) pakkus hageja kostjale erinevaid kompromisse, kuid kostja polnud ühegagi nõus. Vastustaja palus apellandilt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) arvestusega 100 eurot + käibemaks/töötund: tutvumine kostja apellatsioonkaebusega, nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja esitamine Tartu Ringkonnakohtule (1,00 h) koos lisanduva viivisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. K.N. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas leides, et kohus on valesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1. Apellandi arvates tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seejuures ei ole apellant ei ole esitanud ühtegi vastuväidet vastustaja menetluskulude suurusele või põhjendatusele.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kuna maakohus ei rahuldanud vastustaja hagi täielikult, s.o vastustaja 21-aastaseks saamiseni, tuleks käesoleval juhul lugeda, et hagi rahuldati osaliselt ning menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 163 lg-st 1.
9.1.Hageja taotles elatise välja mõistmist seadusjärgses miinimummääras PKS § 101 lg 1 tähenduses. Nimetatud ulatuses on maakohus ka hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.09.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on rahuldatud hagi eesmärgiga saada kostjalt igakuiselt elatist seadusjärgses miinimummääras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
9.2.Maakohus rahuldas hagi täielikult selles ulatuses, millises seadus võimaldab elatise nõuet esitada alaealisel lapsel oma seadusliku esindaja (hooldusõigusliku vanema) vahendusel. Lapse 18-aastaseks saamisel lõpeb vanema hooldusõigus ning vanem ei ole enam lapse seaduslik esindaja. Täisealiseks saanud lapsel tekib endal õigus otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 13).
9.3.Asjaolu, et käesoleval juhul esitas seaduslik esindaja elatisenõude kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kuid kohus rahuldas hagi üksnes hageja täisealiseks saamiseni, ei ole aluseks jaotada menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga või jättes menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaldamine oleks põhjendatud
juhul, kui kohtuotsusega oleks vähendatud tasumisele kuuluva elatise määra võrreldes hagis nõutuga. Kohus ei ole jätnud alaealise lapse esitatud hagi osaliselt rahuldamata, vaid on jätnud käsitlemata iseseisva nõude, mida käesolevaks ajaks ei ole veel tekkinud, kuna laps ei ole veel saanud täisealiseks. Seetõttu tuleb lugeda elatise hagi rahuldatuks ning menetluskulud tuli jaotada vastavalt TsMS § 162 lg-le 1, nagu maakohus ka tegi.
10.Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast apellandi poolt 16.12.2015.a esitatud menetluskulu tõendavaid dokumente (arved ja spetsifikatsioonid), sest nimetatud dokumendid on esitatud juba maakohtus apellandi esindaja advokaat Grete Lüüs poolt (tl 55-62) ja dokumendid on toimikusse lisatud. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast vastustaja seadusliku esindaja poolt 17.12.2015.a esitatud täiendavaid tõendeid (Facebooki vestlus, konto väljavõtted), sest tõendid on esitatud hilinemisega (tähtaeg 16.12.2015.a), mida möönab ka vastustaja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus on esitatud menetluskulude jaotuse peale, esitatud tõendid puudutavad elatise maksmise vaidlust, mille peale apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus esitatud dokumendid käesoleva otsusega apellandile ja vastustajale tagastatuks.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja taotles apellatsioonimenetluses kantud kulu 120 eurot väljamõistmist K.N.lt K.N. kasuks, kohustades K.N. maksma menetluskulud K.N. seadusliku esindaja A.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, samuti mõista välja K.N.lt K.N. kasuks menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ja kuulub TsMS § 174 lg 3 alusel rahuldamisele. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi ühe tunni ulatuses, mida tuleb käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada mõistlikuks ja vajalikuks menetluskuluks. Õigusabiteenuse maksumus 100 eurot/töötund, millele lisandub käibemaks, vastab tavapärasele kohtupraktikale ning ringkonnakohus mõistab taotletud summa apellandilt vastustaja kasuks välja, määrates ühtlasi kindlaks ka menetluskulude hüvitamise korra.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.