lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-110825/10

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-110825/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

28.detsember 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-15-110825 L. L versus R. R elatis lapse ülalpidamiseks

Hagi hind

1350 eurot (9x150 eurot)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

L. L (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) A. L ([email protected])

Hageja esindaja Kostja

R. R (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-xx, xxxxx xxxxx)

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi ja välja mõista R. R L. L kasuks elatis 150 eurot kuus alates 29. detsembrist 2015 kuni tütre L. L täisealisuseni. 2 Välja mõista R. R L. L kasuks elatis ühekordse summana 285,48 eurot perioodi 01.11.201528.12.2015 eest. 3 Määrata elatise 150 eurot kuus lapse kohta tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 4 Jaotada menetluskulud ning jätta poolte endi kanda; 5 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. 6 Selgitada: 6.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 6.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hageja on esitanud hagiavalduse elatise väljamõistmiseks 150 eurot kuus alates 16.05.2015. 30.11.2015 avalduses palub hageja elatis 150 eurot välja mõista alates 16.06.2014, arvestades maha kostja poolt tasutud elatist kokku 750 eurot. Kostja põhjendused Hageja seaduslik esindaja lahkus koos hagejaga kostja elukohast xxxx xx-xx, xxxxx xxxx 19. mail 2015. Kuni nimetatud ajani oli hageja kostja ülalpidamisel. Seega tuleb kõne alla elatisnõue alates 20. mai 2015. Kostja on hagejaga pidevalt suhelnud ning soetanud lapsele vajalikku. Kostjana kinnitab, et on last toetanud ja kavatseb edasi toetada. On tasunud hagejale perioodi 20.05.-31.09.2015 eest elatist ning hageja esindaja on kinnitanud nõuete puudumist. Kohtu põhjendused

1.Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Kohtumäärus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses on tehtud 07.12.2015.
2.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). PKS § 97 lg 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
3.Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema

objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.

4.Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
5.Hageja on esitanud 16.05.2015 maksekäsu kiirmenetluses elatise nõude 150 eurot alates 16.05.2015. Hageja taotles kohtumenetluse ajal 30.11.2015 kohtule esitatud avalduses elatise väljamõistmist 150 eurot alates 16.06.2014. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, et kostja ei ole pidanud hagejat üleval alates 16.06.2014 kuni 16.05.2015. Kostja vastusest nähtub, et hageja, hageja esindaja ja kostja elasid koos kuni 19.05.2015, mida hageja esindaja ei ole ka vaidlustanud. Hageja esindaja on leidnud, et ka tema on last üleval pidanud, mitte ainult kostja. Nimetatud väide ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks tagantjärgi so 16.06.2014. Ka poolte vahel sõlmitud kinnituse järgi (tl 12) hageja esindaja kinnitab, et soovib elatist alates 19.05.2015 ja kostja on tasunud elatist perioodi 20.05.2015-31.09.2015 600 eurot. Hageja vastuse ( tl 18) järgi on kostja tasunud kokku 750 eurot. Kohus leiab, et elatis 150 eurot tuleb välja mõista alates 01.11.2015. Ajavahemiku 01.11.2015-28.12.2015 tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 285,48 eurot. Elatise väljamõistmisel kohus arvestas kostja poolt tasutud elatist 750 eurot perioodi 20.05.2015-31.10.2015 eest.
6.Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada osaliselt hageja taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks 150 eurot alates 29.12.2015. Ajavahemiku 01.11.2015-28.12.2015 tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 285,48 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja