Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja apellatsioonkaebuse lisana esitatud pangakonto väljavõte võtta tsiviilasja materjali juurde. Keelduda apellatsioonkaebuse lisana esitatud lapse vajaduste kalkulatsiooni ja 02.11.2015 esitatud dokumentide vastuvõtmisest.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tervikuna jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue 19.03.2015 esitas L-LL Pärnu Maakohtule hagi JL vastu igakuise elatise väljamõistmiseks elatise miinimummääras alates 01.08.2014. Hagiavalduse kohaselt sündis KP ja JL kooselust XX.XX.XXXX L-LL. Hageja elab ema juures ja on ema ülalpidamisel. Arvestades kostja poolt 2014 makstud elatise summasid, s.o kokku 660 eurot, palus hageja elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.08.2014 summas, milline moodustab vähemalt pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja selgitas, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja JL-lt L-LL kasuks elatise 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 20.03.2015 kuni L-LL täisealiseks saamiseni 29.04.2031 ning tagasiulatuva elatise alates 01.08.2014 kuni 19.03.2015 kokku 1472, 50 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KP ja JL kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar L-LL. Kostja on kantud hageja isana hageja sünni tõendile. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele, kirjalikes seisukohtades ega eelistungil keeldunud ülalpidamis-kohustuse täitmisest hagejale. Poolte vahel on vaidlus ülalpidamiskohustuse suuruse osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antakse ülalpidamist niimoodi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-04). Hageja seaduslik esindaja

ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet, kuidas ülalpidamist korraldatakse. Hageja seaduslik esindaja ja kostja vaidlesid menetluse vältel, kas ülalpidamiskohutuse täitmises on kokku lepitud. Kostja on menetluse käigus pakkunud, et maksab elatist 100 eurot kuus, tasub igakuiselt hageja lasteaia tasu, pool hageja kommunaalkuludest ning riiete ja jalanõude kuludest. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei ole kostja poolt pakutud ülalpidamise variandid piisavad ega ka mõistlikud, sest kosjale vastu tulles tekivad ebavajalikud kulutused ning võib kahjustada hageja heaolu. Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07). Hageja esindaja ei ole andnud nõusolekut kostja poolt pakutud viisil ülalpidamiskohustuse kandmiseks, seega ei ole ülalpidamisekohustust nõuetekohaselt täidetud. Kui ka poolte vahel oli eelnevalt kokkulepe 30 euro suuruse elatise tasumiseks, ei tasunud kostja elatist regulaarselt ning hageja esindaja, esitades hageja nimel kohtusse hagiavalduse, ei kiida ilmselgelt sellist ülalpidamiskohustuse täitmist heaks. Lisaks PKS § 100 lg 3 kohaselt kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 2014. a kehtinud kuupalga alammäära järgi oli minimaalne elatis 177, 50 eurot ning alates 01.01.2015 kehtiva töötasu alammäära 390 euro järgi on elatise miinimum 195 eurot kuus. Kalkulatsiooni kohaselt kulub hagejale kuus 198, 28 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-78-13). Hageja seadusliku esindaja esitatud kulude arvestuses on hageja esitanud summad, mis oleks kostja kanda. Hageja seaduslik esindaja ei ole arvestanud kulusid liites enda kulutusi hagejale. Hageja seaduslik esindaja ei pea tõestama kulutusi lapsele miinimummäära ulatuses. Kostja ei ole esitanud ühtegi PKS § 102 lg-s 2 toodud põhjust miks kohus peaks elatist vähendama. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Olemasolevatest tõenditest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja on lapse ülalpidamise kohustust täitnud osaliselt ja ebapiisavalt. Kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid, miks kohus peaks vähendama elatise suurust. PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on arvestanud tagasiulatuva nõude esitamisel, et kostja on tasunud 2014. a elatist kokku 660 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatise nõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti selgitas Riigikohus, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist tagasiulatuvalt välja mõista (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-78-13). Tõendatud ei ole, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli kokkulepe, kuid kui poolte vahel ka kokkulepe oli, ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust ning tagasiulatuv elatise nõue alates hagi esitamisest tuleb rahuldada, arvestades 2014.a tasutud elatist hagejale. Perioodil 01.08.2014 – 31.12.2014 tulnuks vastavalt sellel ajal kehtinud elatise minimaalmääradele (2014. a 177, 50 eurot kuus) kostjal tasuda elatist kokku 887, 50 eurot. Perioodil 01.01.2015 – 19.03.2015 tulnuks vastavalt sellel ajal

kehtinud elatise minimaalmääradele (2015.a 195 eurot kuus) kostjal tasuda elatist kokku 585 eurot. Seega tagasiulatuva perioodi eest 19.03.2015 seisuga on kostjal elatise võlg hageja ees 1472, 50 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja mõista temalt hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus eksis tõendite hindamisel ega arvestanud kostja esitatud tõendeid ja taotlusi. Kostja ei ole keeldunud oma alaealise lapse ülalpidamises osalemast, vaid on nõus seda tegema vastavalt võimalustele ja lapse vajadusele. Ta on nõus tasuma igakuiselt oma alaealise lapse ülalpidamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära just asjaolul, et lapse vajadused ei ole nii suured ning ka kostja sissetulek ei võimalda seda. Kalkulatsioonist lähtuvalt jagatakse hageja poolt tasumisele kuuluv üürisumma ja elekter 4-ga (hageja pereliikmetega), see tõendab, et hageja leibkonda kuulub 4 liiget. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et 4-liikmelise leibkonna sissetulek on suurem, kuna arvesse tuleb võtta kõikide töötavate pereliikmete sissetulekud. Ka on arusaamatult suur puhastusvahenditele minev kulu. Samuti pole kostja nõus tasuma lapse ja ema kohviku ühiskülastuste eest. Kostja on nõus tasuma igakuiselt elatist 100 eurot ning vajadusel ostma ise riideid ja muud vajaminevat kokkuleppel lapse emaga. Tagasiulatuva elatise puhul jättis kohus täielikult arvestamata kostja esitatud kontoväljavõtted, mis tõendasid, et kostja tasus lapse ülalpidamiseks nimetatud perioodil kokku 1200 eurot. Seega on tasumata elatise võlgnevus 272, 50 eurot (1472, 50 - 1200 = 272, 50). Kostja on nõus võla tasuma igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise suuruse osas ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 nimetatud summat vähendada. Ülejäänud osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas elatise nõude põhjendatult seadusega kehtestatud miinimummäära ulatuses. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Arvestades Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 alates 01.01.2015 kehtestatud 390 euro suurust kuutasu alammäära täistööajaga töötamise korral, tuli praeguses asjas hagi esitamise seisuga maksta lapsele elatist PKS § 101 lg 1 järgi 195 eurot. Maakohus määras, et elatise summa ei saa olla alla poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta on suuteline maksma hagejatele elatist üksnes 100 eurot kuus ning maakohus ei ole miinimummsuuruses elatise väljamõistmisel arvestanud tema varalise seisundiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud tõendeid enda sissetuleku kohta ega selle kohta, et tal on mõjuv põhjus tasuda elatist alla miinimummäära, kuigi maakohus tegi

28.04.2015 eelistungil kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 60). Kostja väidab jätkuvalt ka apellatsioonkaebuses, et tema sissetulek võimaldab tasuda elatist 100 eurot kuus, kuid ei ole seda väidet ka nüüd tõendanud. PKS § 102 lg-s 1 sätestatud võimalus vabaneda ülalpidamiskohustusest ei kehti vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks võib olla nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks piiratud töövõime, vaid põhjendas elatise tasumist alla miinimummäära väikese sissetulekuga. Samuti pole kostja tuginenud sellele, et tal on teisi alaealisi lapsi, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (näiteks lahendid nr 3-2-1-11812 ja 3-2-1-160-12). Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise maksmisel muu hulgas hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kostjalt väljamõistetava elatise (sealhulgas tagasiulatuva) vähendamiseks alla miinimumsuuruse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-09 asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise asjas peab ringkonnakohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Käesoleval juhul on tegemist lapse ülalpidamise asjaga ning ringkonnakohus võtab asja materjali juurde täiendava tõendina koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja pangakonto väljavõtte (tl 180). Hageja soovib tagasiulatuvalt elatist alates 01.08.2014. Ühekordse summana on see leitav järgmiselt. 2014. a oli pool Vabariigi Valituse määratud kuupalga alammäärast 177, 50 eurot ja 2015.a 195 eurot. Augustist detsembrini 2014 pidi kostja tasuma elatist kokku 887, 50 eurot (5 x 177, 50). Jaanuarist veebruarini 2015, s.o kahe kuu eest tuli tasuda elatist seega 390 eurot (2 x 195). Ajavahemiku 01.03.-19.03.2015 eest on elatise arvestuslikuks suuruseks 119, 50 eurot (195 : 31 x 19). Seega on tagasiulatuva elatise suuruseks 1397 eurot (887, 50 + 390 + 119, 50). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 12.11.2014 augusti-septembri eest 300 eurot, 09.01.2015 oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari eest 400 eurot, 18.02.2015 veebruari eest 100 eurot, 05.03.2015 märtsi eest 100 eurot. Kuna kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on vaidlusaluse perioodi eest tasunud hagejale kokku 861 eurot (800 + 100 : 31 x 19), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.08.2014 – 19.03.2015 eest tagasiulatuvalt elatis 536 eurot (1397 – 861). Sõltumata sellest, millistel kaalutlustel on hageja esitanud elatise tagasiulatuva nõude alates 01.08.2014 (mitte aga hagi esitamisest tagasiulatuvalt ühe aasta eest), on ta siiski esitanud nõude selge ajalise piiranguga, mistõttu tuleb kohtul arvestada kõnealuse perioodi, s.o 01.08.2014 kuni 19.03.2015 eest tasutud summasid. Siinkohal ei ole aga õige kostja väide, et ta on vaidlusaluse perioodi eest tasunud 1200 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja summeerinud ka need elatise summad, mis hõlmavad perioodi alates 20.03.2015, mille puhul ei ole tegemist elatise tagasiulatuva nõudega.

Menetluskulude jaotus Kuna nii hagi kui kostja apellatsioonkaebus on rahuldatud osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud tervikuna poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kostja taotluse lahendamine TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keeldub ringkonnakohus vastu võtmast apellatsioonkaebuse lisana esitatud lapse vajaduste kalkulatsiooni (2-l lehel). Samuti keeldub kohus vastu võtmast 02.11.2015 esitatud dokumente (pöördumine GR poole, 14.10.2015 käsikirjaline kokkulepe ja 2 fotot). Ilmselgelt ei ole need tõendid käesolevas tsiviilasjas asjakohased. See, et vanematel on vaidlus suhtluskorra üle, ei vabasta lahus elavat vanemat alaealisele lapsele elatise maksmisest. Kostja pangakonto väljavõtte võttis kohus tõendina asja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.