Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-60512
Tsiviilasi
S.F. hagi D.F. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
855 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.F. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): D.F. (ik: XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.F. Vastustaja (hageja): Sergei Filitšev (ik: XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Igor Belugin
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. juuni 2015 otsus muutmata.
Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
rahuldamise otsus, ning kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejal on peale 2008. a otsuse tegemist abielust N. FF. XX.XX.XXXX sündinud laps CC ja XX.XX.XXXX laps DD. Hageja abikaasa lapse VV kohus ei arvesta, kuna seadusest ei tulene hageja kohustust teda ülal pidada. 07.01.2013 täitekutse täiteasjas nr 072/2008/3119 järgi oli hagejal seisuga 07.01.2013 elatisevõlgnevus summas 8143,13 eurot. Hageja tööleping OÜ-ga Aara Metall lõpetati 01.08.2014. Vastavalt Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsusele võeti hageja 05.11.2014 töötuna arvele. 20.05.2015 kohtuistungil seletas hageja, et alates 2015. a jaanuarist töötab ta OÜ-s Reimaning Contractor. Töötasu suuruse kohta hageja kohtule andmeid ei esitanud. Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hagejale perioodil 01.07.–31.12.2014 tehtud väljamakseid 1658,66 eurot, s.o keskmiselt 276,44 eurot kuus. Hagejal on arvelduskonto Swedbankis, 16.01.2015 seisuga oli saldo 8,63 eurot, toimingud kontol puudusid. ARK andmetel ei ole hageja nimele sõidukeid registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel ei ole hageja nimele ka kinnisvara registreeritud. Äriregistris ei ole hagejaga seotud kandeid. Kohus leidis, et esinevad mõjuvad põhjused PKS § 102 lg 2 mõttes Viru Maakohtu 16.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-21796 väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hagejal puudub muu vara, mille arvel saaks ülalpidamiskohustust täita. Hageja ei esitanud andmeid oma sissetulekute kohta alates 2015. a jaanuarist, kuid andmed hageja varalise seisundi kohta annavad alust järeldada, et hageja ei suuda anda kostjale ülalpidamist seaduses sätestatud ja otsusega väljamõistetud määras. Peale otsuse tegemist on hagejal sündinud veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud ja otsusega väljamõistetud määras osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus pidas põhjendatuks vähendada Viru Maakohtu 16.09.2008 otsusega väljamõistetud elatise suurust 100 euroni alates hagi esitamisest ehk alates 10.11.2014. Hageja taotletud summa 66,50 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja on töövõimeline isik, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et anda ülalpidamist kõikidele oma lastele ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
lapsed ei saa olla vähem kindlustatud kui elatist saav laps, kuna on tuvastatud, et hageja ei anna neile ülalpidamist ja mingid nõudeid, mis oleksid seotud nende laste ülalpidamisega, ei ole hagejale esitatud; 2) ei hinnanud kohus tõendeid objektiivselt, kui tegi järelduse, et hageja majandusliku olukorra tõttu on teised lapsed vähem kindlustatud kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on jätnud oma majandusliku olukorra ning teiste laste ülalpidamise ulatuse tõendamata.
Hageja varaline seisund on kooskõlas maakohtu järeldusega, et hageja suhtes esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus temalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Vastasel juhul jääksid hageja lapsed C ja D (sündinud pärast Viru Maakohtu 16.09.2008 otsust) varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja, mis oleks vastuolus PKS § 102 lg 2 teises lauses märgituga, mille kohaselt tuleb kohustatud vanema varalisi vahendeid kasutada võrdväärselt kõigu ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Ülaltoodu kummutab apellandi väite, et hageja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Paljasõnaline on apellandi seisukoht, et hageja ei ole tõendanud laste C ja D ülalpidamises osalemist. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et oluline on siinjuures hagejal teiste alaealiste laste ülalpidamiskohustuse olemasolu ning see, millisel määral suudab hageja kõigi laste ülalpidamiskohustust täita võrdväärselt täita. Apellandi arusaam, et vaidluse lahendamiseks peaksid ka teised lapsed olema esitanud hageja vastu ülalpidamise nõude, ei tulene seadusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.