4.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta VS kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.19.03.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes. Kohus tegi 25.03.2015 kostjale makseettepaneku, mis on kostjale kätte toimetatud 14.04.2015. Kostja esitas 22.04.2015 nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus andis 22.05.2015 määrusega avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.01.06.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 195 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis TŽ ja kostja kooselust tütar JS, kes elab faktiliselt emaga. Pere elab lahus kaks aastat. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole nõudega tasuda lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt miinimummääras, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja esindajal kulub lapse ülalpidamisele igakuiselt mitte vähem kui 390 euro.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata, kuna hageja esitas kohtule valeandmeid. Lapse tegelik elukoht oli viimase viie aasta jooksul kostja juures. Lapse ema viskas lapse koos kostjaga juunis 2010 oma korterist välja ning on korduvalt katkestanud suhted lapsega. Laps on sünnist saati kostja ülalpidamisel. Alates 2014 detsembrist ei ole laps kordagi ööbinud kostja juures. Kostja tasub kõik lapsega seotud arved ja kulutused, mis talle esitatakse. Kostja on tasunud 2012-2015 lapse lasteaia ja kooli kulutusi summas 1248,08 eurot, 2013 ja 2014 lapse sünnipäevaga seotud kulutusi summas 265,80 eurot ning 2014 aastal lapse treeninguga seotud spordikulud 85 eurot + sõidukulud 3 korda nädalas.
4.Harju Maakohus tegi 21.09.2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 195 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so alates 19.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 25.11.2024, kohustusega tasuda elatis hageja ema arvelduskontole, menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015 aasta moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse
2(4)
vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-12014, p 14). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis oma alaealise lapse ülalpidamiseks summas 195 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 19.03.2015.
5.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 27.10.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et maakohus rikkus oluliselt PKS § 123 lg 1, TsMS § 4 lg 4 ja § 5 lg 2 sätteid, lisaks rikub otsus oluliselt ühiskonna huvisid. Lapse huvisid on ignoreeritud, kohus on arvestanud ainult vastustaja esindaja huvidega. Kohus ei ole arvestanud apellandi vastuväidetega ja on ignoreerinud apellandi taotlusi kaasata menetlusse lastekaitsespetsialist ning selgitada välja vastustaja esindaja tegelik sissetulek. Apellandil ei olnud kohtuistungi lõpuni teada, kas tegemist on eel- või põhiistungiga, millel põhinevad vastustaja esindaja väited ega võimalust õigeaegselt esitada asjakohaseid vastuväiteid ning kujundada kompromissettepanekut. Vastustaja esindaja poolt istungil esitatud nõude põhjendused olid üllatuslikud. Vastustaja esindajal polnud võimalust istungil osaleda, kuna ta ei valda eesti keelt. Kohtunik täitis ise tõlkija kohustusi, rääkides vastustaja esindajaga vene keeles. Apellandi ja kohtu eestikeelseid ütlusi vastustaja esindajale ei tõlgitud. Kohtuotsus rikub oluliselt ühiskonna huvisid, kuna kiidab heaks vägivalla lapse suhtes ning näitab, kuidas lapse abil saab kergelt parandada oma sissetulekut. Kohtu poolt istungil pakutud kompromiss on näilik, sest õigustaks lapse elamistingimuste halvenemise. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ning kõrvalnõudeid hageja ei esitanud, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.
9.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Asja
3(4)
materjalidest nähtub, et maakohus ei ole lahendanud kostja poolt 29.07.2015 esitatud taotlusi. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Siiski leiab ringkonnakohus, et see ei toonud kaasa ebaõiget kohutulahendit. Taotlused tõendite kogumiseks selle kohta, kumb vanematest hooldas last ja pidas last ülal 2014.a ja varem ei ole asjakohased, sest elatist nõutakse alates 19.03.2015. Kostja taotlused, mis seonduvad tõendite kogumisega kohalikult omavalitsuselt lapse elukoha ja elamistingimuste kohta ei ole põhjendatud, sest asja materjalide juures on vastavad tõendid olemas (tlk 27, 33). Põhjendamatud on ka kostja taotlused tõendite kogumiseks hageja (ilmselt on mõeldud hageja seaduslikku esindajat) vaimse tervise ja sissetulekute kohta. Kuna kostja ei väida asjas, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on tunduvalt suurem kui kostjal, mille tõttu tuleks vanemate võrdsusest elatise maksmisel kõrvale kalduda, siis pole sissetulekute kohta dokumentide nõudmine põhjendatud. Tõendi kogumine vanema(te) vaimse seisundi hindamiseks ehk ekspertiisi tegemise taotluse saaks kohus rahuldada juhul, kui on olemas põhjendatud kahtlus isikul vaimse tervise häiretes. Seda käesolevast asjast ei nähtu. Elatise hagis on sellise tõendi esitamise põhjendatus üldse küsitav. Kostja taotlus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ei ole põhjendatud, sest taotluse esitamise ajaks oli hagi võetud menetlusse. Vaheotsuse tegemise taotlus oli põhjendamatu, sest esiteks ei saa vaheotsusega lahendada lapse ja vanema vahelist suhtluskorda ja teiseks pole sellist nõuet menetluses esitatud. Samuti puudub võimalus hagiavalduses hagi aluse muutmiseks kostja taotlusel.
10.Maakohus tuvastas, et kostja on hageja vanem. Hageja kostjaga koos ei ela. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu ette. Seega ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid, et ta andis hagejale ülalpidamist 2012, 2013 ja 2014 aastal. Kostja esitas asja materjalide juurde tõendid, et ta on menetluse jooksul tasunud 3x17 eurot Tallinna Linnakantseleile, kuid asjas ei nähtunud mille eest need summad tasutud olid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas hageja seaduslik esindaja istungil, et kostja oli saanud kooli majandusjuhi poolt arveldusarve numbri ja seejärel kandis kostja 2015 aprillis summa linnakantselei arveldusarvele. Kostja vastas istungil seepeale, et tema ei tea millest käib jutt. Seega ei saanud maakohus kostja poolt Tallinna Linnakantseleile aprillis, mais ja juunis tasutud summasid (3x17 eurot) elatise maksmisena käsitleda, kuna ei ole teada mille eest kostja tasus.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine seega TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
12.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.