Apellant (hageja): E.G. (isikukood: XXXXXXXXX); seaduslik esindaja M.G.; lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko; Vastustaja (kostja): D.G. (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja advokaat Irina Gromtsev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2015. a otsus D.G.lt väljamõistetava elatise suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada alates 12. novembrist 2014 D.G.lt Viru Maakohtu 23. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks M.G. kasuks väljamõistetud elatist ja mõista D.G.lt välja E.G. ülalpidamiseks
elatis 300 (kolmsada) eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 12. novembrist 2014. a kuni E.G. täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. a.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Suurendada alates 12. novembrist 2014 D.G.lt Viru Maakohtu 23. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks M.G. kasuks väljamõistetud elatist ja mõista D.G.lt välja E.G. ülalpidamiseks elatis 300 (kolmsada) eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 12. novembrist 2014. a kuni E.G. täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. a.
3.3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatist täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni.
3.5.Määrata, et D.G.lt välja mõistetud elatis E.G. ülalpidamiseks tuleb tasuda E.G. ema M.G. pangakontole.
4.E.G. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.G. (hageja) esitas 12. novembril 2014. a hagi D.G. (kostja) vastu elatise suurendamiseks alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja ema M.G. ja kostja abielu lahutati XX. mail 2010. a ning peale abielu lahutamist jäi hageja elama ema juurde. Viru Maakohus mõistis
23.septembri 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alates 01. aprillist 2010. a kostjalt välja hageja ülalpidamiseks M.G. kasuks elatise summas 2 175 EEK-i kuus (s.o 139 eurot), kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja täidab ülalpidamiskohustust kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Alates 05. aprillist 2014. a elab hageja koos emaga Saksamaal. Hageja ema sissetulek Saksamaal on hambatehnikuna töötamisel saadav töötasu 1 430 eurot (bruto), s.o netotöötasu 1 088,08 eurot. Pärast Saksamaale kolimist on hageja ülalpidamiskulud oluliselt suurenenud. Hageja igakuised kulud ühes
kuus on 1 013,85 eurot. Hageja ema saab igakuiselt lapsetoetust summas 184 eurot (I kd tl 143). Kostja väide, et elatise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et hageja viibib 1 kuu suvel ja 1 nädal talvel kostja juures, ei ole asjakohane. Reisikulud isa juurde peabki tasuma kostja, kuna lapse ema kannab teisi kulusid. Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 23. septembri 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 kostjalt väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 506,93 eurot kuus hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, jätkates täisealiseks saanuna põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 –aastaseks saamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on nõus, et lapse vajadused on võrreldes 2010. a suurenenud, kuid mitte hagiavalduses märgitud ulatuseni. Kostja on nõus maksma elatist 220 eurot kuus. Arvesse tuleb võtta mõistlikud ja põhjendatud kulud korteri üürile. Esitatud arvest elektrienergia eest ei nähtu, milline on kulu kuus. Ringhäälingutasu puhul ei ole hageja tõendanud, et see on hagejale tasumiseks kohustuslik. Raviteenuste eest ei ole kostja kohustatud maksma, kuna Saksamaal on ravi lastele tasuta, need kulud hüvitatakse Saksamaal täielikult sotsiaalameti ja ravikindlustuse poolt (I kd tl 177). Hageja õpib saksa keele süvaõppega koolis, mistõttu saksa keele koduõpetaja teenuse eest tasumine ei ole põhjendatud. Kulutused rõivastele 150 eurot kuus on kõrgendatud, samuti on üldteadaolevalt Saksamaal riided ja jalatsid odavamad kui Eestis. Põhjendamatult suured on kulud vaba aja veetmisele ning hageja ei ole neid kulutusi ka tõendanud. Kostja hinnangul moodustavad hageja põhjendatud kulutused 508,50 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab lapse ülalpidamiseks toetust 19,18 eurot Eestis ja 164,82 eurot Saksamaal, kokku 184 eurot, mis tuleb üldkuludest maha arvestada ning kummagi lapsevanema ülalpidamiskohustuseks jääb 172,25 eurot ((508,5-184)/2). Vastavalt kostja ja hageja ema vahel tsiviilasjas nr 2-14-21699 (I kd tl 12–15) kinnitatud kompromissile viibib hageja suvel kostja juures vähemalt 1 kuu ning talvel vähemalt 1 nädala. Kostja kannab kulutused, mis on seotud hageja sõiduga Eestisse ning hageja Eestis viibimise ajal jätkab elatise maksmist, samuti kannab kõik hageja ülalpidamisega seotud kulutused. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, saab hageja ema lapsetoetust 230 eurot ja elatist 250 eurot (1 kuu ja 1 nädala eest), samuti hoiab omalt poolt lapse kulutuste pealt kokku 250 eurot. Üldsummas moodustab see 730 eurot aastas, ehk 60,83 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis D.G.ilt välja elatise E.G. kasuks igakuise elatusrahana 220 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni E.G. täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis elatist täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni. Kostja on hageja nõude summas 220 eurot õigeks võtnud ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohtu hinnangul seisneb peamine vaidlus elatise suuruses. Kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 61 lg 4 järgi (alates 14. maist 2004. a kehtima hakanud redaktsioon) miinimumsummas ning seda kohtulahendit on kostja täitnud. Hageja on peale elatise väljamõistmist siirdunud elama Saksamaa Liitvabariiki ning elatise hagi esitamise põhjuseks on hageja elamiskulude tõus tulenevalt elukoha vahetusest. Elatise suurendamiseks TsMS § 459 lg 1 alusel peab kohus võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust
elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. PKS § 99 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on vaja analüüsida, kas hagiavalduses esitatud elatisenõue 506,93 eurot kuus vastab alaealise hageja vajadustele ja lähtub tema tavalisest elulaadist. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et hageja vajadused on muutunud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Maakohtu arvates ei saa üksnes elukoha muutus ühest riigist teise iseenesest olla põhjuseks, miks hageja on õigustatud nõudma elatise summa suurendamist oluliselt üle minimaalmäära. Tuleb arvestada, et hageja elukoha muudatustest tulenevalt on kostjale juba tekkinud täiendavaid kulutusi hagejaga kohtumise korraldamiseks (lennutransport, sidekulud lapsele helistamiseks), mida kostja vabatahtlikult kannab (kulude kandmise üle vaidlus puudub). Kolimine teise riiki oli hageja esindaja vabatahtlik otsus ning elukoha muutumisel tuleb arvestada lapse vajaduste ja tavapärase eluviisi säilitamisega, lähtudes sealjuures nendest tavapärastest vahenditest, mis hageja seaduslikul esindajal lapse ülalpidamiseks käsutada on.
3.2.Arvestades asjaolu, et kostja töötasu on Eesti keskmisest töötasust kõrgem ning kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, leidis maakohus, et kostjal on võimalik maksta elatist miinimumist suuremas ulatuses. Kostja poolt õigeks võetud elatis 220 eurot kuus on PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud miinimumist suurem ning arvestades hageja tõendeid ja kostja vastuväiteid, vastab antud summa käesoleval juhul lapse tavapärastele vajadustele. Siinjuures arvestas maakohus, et hageja seaduslik esindaja saab lastetoetust 200 eurot Saksamaal ning kostja kannab vabatahtlikult lisaks välja mõistetavale elatisele lapse reisikulud ja elamiskulud ligikaudu 1,5 kuud aastas, seega panustab kostja lapse ülalpidamisse endisest oluliselt suuremal määral, et tagada lapsele tavapärane viibimine Eestis.
3.3.Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis elatist alates täisealiseks saamisest kuni keskhariduse omandamiseni, kuna pärast täisealiseks saamist võib hageja pöörduda kohtusse ilma seadusliku esindaja vahenduseta ja ise otsustada elatise suuruse üle.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja E.G. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas ning palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant palub suurendada Viru Maakohtu
23.septembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 D.G.ilt väljamõistetud elatist E.G. ülalpidamiseks kuni 414,93 euroni kuus ja mõista D.G.ilt lapse E.G. ülalpidamiseks välja elatis summas 414,93 eurot igakuiselt alates hagi esitamisest kuni E.G. täisealiseks saamiseni, jätkates täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 –aastaseks saamiseni. Apellant palub määrata, et D.G.ilt välja mõistetud elatis E.G. ülalpidamiseks tuleb tasuda E.G. ema M.G. pangakontole. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) oli hagiavalduse esitamise aluseks apellandi igapäevaste kulude oluline suurenemine, mille põhjuseks oli nii apellandi elukoha riigi muutumine, millega kaasnes eluaseme kulude tõstmine, võõra keele õppimise vajadus ja sellega kaasnevad kulud, kui ka plaaniline ravi seoses hambumuse parandamisega; 2) ei ole maakohus analüüsinud apellandi igapäevaseid kulutusi; 3) on maakohus alusetult jätnud rahuldamata apellandi taotluse välja mõista elatis kuni keskhariduse omandamiseni.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
Vastuse kohaselt: 1) ei saa üksnes elukoha muutus iseenesest olla põhjuseks, miks apellant on õigustatud nõudma elatise summa suurendamist. Elumuudatus on toonud kaasa olulised lisakulutused lapsele ka vastustaja jaoks, kuna vastustaja kannab lapsega kohtumiseks tehtavad reisikulud. Samas jätkab vastustaja elatise maksmist ka siis, kui laps on tema juures; 2) on apellandi kulutused kõrgendatud. Lapse kulutuste katteks on piisav 624 eurot kuus. Apellandi poolt ei ole kõik kulutused tõendatud. Apellandi kulutused seoses hambumuse parandamisega hüvitatakse Saksamaal täielikult sotsiaalameti ja ravikindlustuse poolt. Puuduvad igasugused meditsiinilised näidustused sellise hambaravi läbiviimiseks. Hambumuse parandamise kulud ei ole tõendatud; 3) on apellant jätnud esitamata tõendid, millisest oleks näha, kas ja millises osas apellandi kulutused hüvitatakse riigi poolt. Elatisenõude suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ka lapsele makstavaid sotsiaaltoetusi, mis katavad osaliselt lapse ülalpidamiskulud; 4) on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata apellandi taotluse välja mõista elatis kuni keskhariduse omandamiseni. Antud vaidluse lahendamise hetkel ei ole teada, kas apellant täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist PKS § 97 punktis 2 nimetatud asutustes. Seega ei ole täidetud üks PKS § 97 p 2 sätestatud eeldustest nõude esitamiseks.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6.Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele vajadust kohaldada asja lahendamiseks Saksa Liitvabariigi, kui lapse alalise elukohariigi õigust ja palus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 4 lg 1 alusel poolte kaasabi kohaldatava Saksa Liitvabariigi õiguse sisu kindlaks tegemiseks.
7.Apellant avaldas 26. oktoobri 2015. a menetlusdokumendis, et Saksa Liitvabariigi õiguses on ülalpidamiskohustus reguleeritud tsiviilseadustiku (BGB) §-ides 1601–1615. Alaealisele elatise arvestuse aluseks on nn Düsseldorfi tabel (Düsseldorfer Tabelle), mis on välja töötatud Saksa Liitvabariigi kohtute poolt. Saksa Liitvabariigi õiguses on elatise väljamõistmise põhimõtted sarnased Eesti õigusega. BGB § 1612а sätestab alaealise lapse miinimumelatise suuruse, mida peab tasuma lapsest eraldi elav vanem. Arvestuse tegemiseks kohaldatakse Düsseldorfi tabelit. Apellant on 12-aastane, ta saab lastetoetust 184 eurot, mistõttu Düsseldorfi tabeli järgi on elatise miinimumsuurus 348 eurot. Düsseldorfi tabeli järgi on elatise maksmiseks kohustatud töötava isiku vajalik omavajadus 1 080,00 eurot. Antud miinimumsummat arvestatakse Saksamaal elava ja töötava isiku suhtes ja selle aluseks on Saksamaal kehtivad sotsiaalkindlustusnormid. Vastustaja elab Eestis, kus on Saksamaaga võrreldes erinev elamiseks vajalik miinimum, mistõttu ei kehti vastustaja suhtes Düsseldorfi tabelist tulenev omavajaduse miinimumsumma. Antud juhul on piisav, kui vastustajale jääb pärast elatise tasumist summa, mis ei ole väiksem kui Eestis kehtiv töötasu alammäär.
8.Vastustaja palub 28. oktoobri 2015. a menetlusdokumendis jätta maakohtu otsus elatise suuruse osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et temal lasub apellandi ülalpidamiskohustus. Düsseldorfi tabeli alusel elatise suuruse arvestamisel on kaks arvutuskäigu varianti. Esimese varianti puhul lähtutakse elatise suuruse arvestamisel elatist maksma kohustatud vanema netosissetulekust. Selle arvutuskäigu järgiüon maksimaalne elatis 180 eurot, s.o 1 400 eurot (netopalk) – 1 080 eurot (vanemale elamiseks jääv miinimum) – 130 eurot (pool vastustaja perekonna laenukohustustest: eluasemelaen ja autoliising) –10 eurot (vastustaja elukindlustus). Vastustaja on nõus maksma apellandile elatist 220 eurot kuus, sh ka selle aja eest, kui apellant viibib tema juures Eestis.
Teise arvutuskäigu järgi, arvestades vastustaja netosissetulekut (1 400 eurot) ja lapse vanust, vastab Düsseldorfi tabelis elatise suurus 440 eurot. Sellest summast tuleb maha arvestada pool Saksamaa peretoetusest, ehk 92 eurot. Elatise määraks jääb 348 eurot. Tuleb arvesse võtta, et pooleteise kuu jooksul on laps täielikult vastustaja ülalpidamisel. Sellest olenemata maksab vastustaja elatist tütre ülalpidamiseks ka selle aja eest. Lisaks tuleb arvesse võtta lapse reisikulu vastustaja juurde, kuna tegemist on lapsele vajaliku kuluga. Teise arvutuskäigu alusel on elatise määraks 236 eurot, s.o (4 176 – 522 * 2 – 580 / 2) / 12 = 237 eurot, kus 348 * 12 = 4 176 – elatis aasta kohta, 348 * 1,5 = 522 eurot – elatis selle aja kohta, kui laps viibib vastustaja juures, lisandub reisikuluna 580 eurot. Sellisest elatise määrast saab lähtuda üksnes siis, kui kõik apellandi kulutused on tõendatud. Antud juhul on enamus apellandi kulutustest tõendamata. Kui võtta elatise suuruse arvestamise aluseks Düsseldorfi tabel, siis tuleb võtta aluseks ka elatise maksmiseks kohustatud isiku vajaduse kontrollsumma, sõltumata sellest, et vastustaja elab Eestis. Vastasel korral kaotab mõtte elatise suuruse arvestamine Düsseldorfi tabeli järgi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab alates 12. novembrist 2014 kostjalt Viru Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks tema ema M.G. kasuks väljamõistetud elatist ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates 12. novembrist 2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb kooskõlas apellandi taotlusega täiendada elatise maksmise korra osas selliselt, et elatis tuleb tasuda apellandi ema M.G. pangakontole. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
9.1.TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esitamine käesolevas asjas menetluslikult lubatud. Maakohus on ebaõigesti lahendanud asja Eesti perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel. Vaidlust ei ole, et ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alaline elukoht on Saksamaa Liitvabariik. REÕS § 2 lg 1 kohaselt kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust. 18. detsembri 2008 EÜ Nõukogu Määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Protokolli artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes selle riigi õigust, kus on võlausaldaja alaline elukoht, kui protokollis ei ole sätestatud teisiti. Sama artikli lg 2 kohaselt võlausaldaja alalise elukoha muutuse korral kohaldatakse uue alalise elukohariigi õigust alates hetkest, mil muutus toimub. Sellest tulenevalt tuleb antud tsiviilasjas elatise maksmise vaidluse lahendamiseks kohaldada Saksa Liitvabariigi õigust. TsMS § 234 teise lause kohaselt tugineb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel muuhulgas Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud analüüsi „Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide tõttu) abi vajavate pereliikmete ees“, materjalidele (kättesaadav: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/perekonna_kohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_2 012.pdf.) Kuivõrd hagiavaldus esitati 12. novembril 2014. a, kuid pooled esitasid ringkonnakohtule
Düsseldorfi tabeli seisuga 01. august 2015. a, juhindub ringkonnakohus täiendavalt ka hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tabelist (II kd tl 120–121).
9.2.Saksa Liitvabariigis reguleerib ülalpidamiskohustust Saksa tsiviilseadustik (BGB). BGB § 1601 kohaselt on otseliinis sugulased kohustatud tagama üksteisele elatise. BGB § 1602 lg 1 kohaselt on elatist saada õigus ainult isikul, kes ei suuda ise ennast ülal pidada. Vaidlust ei ole, et alaealine ning koolikohustuslik apellant ei ole suuteline ennast iseseisvalt ülal pidama. BGB § 1610 lg 1 ja 2 kohaselt on sugulaste vahelise ülalpidamiskohustuste ulatuse määramisel otsustavaks õigustatud isiku vajadused mõistlikus ulatuses. Ülalpidamine hõlmab kõike elamiseks vajalikku, sealhulgas kulusid väljaõppele elukutse omandamiseks ning kasvatuskulusid (alaealise puhul). Sugulase ülalpidamiskohustus ei piirdu ainult minimaalselt elamiseks vajalikuga, vaid lähtub abivajaja senisest elatustasemest. Seega tuleb Saksa õiguse kohaselt sarnaselt Eesti õigusega teha kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused. Elatisenõuete esitamise lihtsustamiseks on Saksamaal välja töötatud Düsseldorfi tabel, milles on välja toodud makstava elatise summad arvestatuna sissetulekugruppide, laste arvu jms järgi, lisaks sisaldab tabel juhiseid õigustatud isiku vajaduste arvestamiseks. Düsseldorfi tabelile on viidanud ka pooled oma seisukohtades. Tegemist on kõrgemate liidumaakohtute (Oberlandesgericht) soovituslike juhistega, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks suuniseks lapse vajaduste arvestamisel. Vastustaja sissetulek on keskmiselt 1 777 eurot bruto, s.o 1 401,22 eurot neto. Düsseldorfi tabeli järgi on sellisel juhul asjakohaseks igakuise elatise määraks 12-aastasele lapsele alates 01. augustist 2015.a 440 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal ja kuni 01. augustini 2015. a oli vastav summa 426 eurot. Apellandi vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mida vastustajalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada. Vaidlust ei ole, et apellant elab koos emaga, kes saab lapsetoetust kokku 184 eurot (I kd tl 109, 112, 143). Sellest tulenevalt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Düsseldorfi tabeli kohaselt pärast lastetoetuse vastava osa (pool lapsetoetusest) mahaarvamist lapse rahalistest vajadustest on 12-aastase lapse elatis (vanema neto sissetulek kuni 1 500 eurot) 348 eurot (II kd tl 91 pöördel). Hagiavalduse esitamise ajal kuni
01.augustini 2015 oli vastav summa 334 eurot.
9.3.Düsseldorfi tabelis fikseeritud elatisemäär ei tähenda siiski, et lapsele makstakse igal juhul elatist nimetatud summas. Kehtivad ka BGB § 1602 ja § 1603 üldreeglid ülalpeetava vajaduste ja kohustatud isiku majandusliku võimekuse arvestamise kohta. BGB § 1603 lg 1 kohaselt ei ole ülalpidamiskohustuslik isik, kes oma muid kohustusi arvesse võttes ei ole suuteline elatist tasuma enda kohast elatist ohtu seadmata. Elatise arvestamisel tuleb arvesse võtta kohustatud isiku vajalik omavajadus, mis töötava isiku puhul palgaga kuni 1 500 eurot on Düsseldorfi tabeli järgi 1 080 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kostja suhtes ei kuulu Düsseldorfi tabelist tulenev omavajaduse miinimumsumma kohaldamisele, sest vastustaja elab Eestis. Kuivõrd kohaldamisele kuulub Saksa Liitvabariigi õigus, kuulub kohaldamisele ka vastav kohtupraktika, s.h saab võtta arvesse ka tabelist tulenevat kohustatud isiku omavajaduse miinimumi. Düsseldorfi tabeli suuniseid kohaldades saab kohus poolte huve ja esitatud asjaolusid arvestades teha ka asjakohaseid juurde- ja mahaarvamisi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole asjas tõendanud kohustuste olemasolu, mis tuleks tema sissetulekust maha arvata, samuti omavajadust suuremas summas, kui on Düsseldorfi tabelis märgitud 1080 eurot. Seega jääb kostjale pärast sissetulekust omavajaduse 1080 eurot mahaarvamist (1 401,22 – 1 080) 321,22 eurot, mis on väiksem, kui Düsseldorfi tabeli järgne elatise miinimum 12 aastasele lapsele (s.o enne 01. augustit 2015. a 334 eurot, ning pärast 01. augustit 2015. a 348 eurot).
Kuivõrd pärast vajaliku omavajaduse mahaarvamist ei piisa vastustaja sissetulekust hagejale Düsseldorfi tabeli järgse elatise maksmiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi hinnata apellandi vajadusi ning poolte sellekohaseid seisukohti.
9.4.Vastustaja palus elatise väljamõistmisel arvestada, et apellant viibib vastavalt Viru Maakohtu
05.septembri 2014. a määrusele tsiviilasjas nr 2-14-21699 (I kd tl 12–15) vastustaja juures talvel vähemalt ühe nädala ja suvel vähemalt ühe kuu. Vastavalt viidatud määruse resolutsiooni p-le 1.8 kannab kõik apellandi vastustaja juures viibimisega seotud kulud vastustaja, lapse ema M.G. osutab jõukohast abi apellandi ja vastustaja kohtumiste korraldamises. Vaidlust ei ole, et vastustaja on kandnud senised apellandi sõidukulud Eestisse ja tagasi Saksamaale (I kd tl 13, 117–118). Ringkonnakohus märgib, et põhimõtteliselt ei kuulu kulutused, mis tagavad lapse suhtluse eraldi elava vanemaga, elatise väljamõistmisel arvestamisele (need kulutused lepitakse kokku suhtluskorra määramisel), kuid käesoleva asja asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus diskretsiooni korras võimalikuks arvestada elatisraha suuruse määramisel ka apellandi reisikulude katmist vastustaja poolt. Tagatud peab olema ka kohustatud isiku suhtlusõigus apellandiga, mis toimub apellandi ema ja vastustaja vahelise kokkuleppe kohaselt vastustaja arvel. Küll ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda selles osas täpselt vastustaja 28. oktoobri 2015. menetlusdokumendis väljatoodud arvestusest ning arvestada elatise määramisel asjaoluga, et vastustaja kannab ka oma ema reisikulud apellandi saatjana. Arvesse tuleb võtta, et apellant viibib vastustaja juures vähemalt ühe kuu ja ühe nädala aastas ning sellega kaasnevad kulud kannab vastustaja. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul alus väita, et BGB § 1612 lg 1 alusel annab vastustaja ülalpidamist apellandile ka muul viisil kui rahaliste maksete kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud mõista vastustajalt välja apellandi kasuks elatis 300 eurot kuus, millises summas on vastustaja võimeline elatist tasuma. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni apellandi täisealiseks saamiseni.
10.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatist täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni. Apellant ei ole viidanud oma kaebuses mitteühelegi õigusnormile, mis sellise nõude rahuldamist käesoleval ajal Saksa või Eesti õiguse alusel võimaldaks. Elatisenõude esitamisel esindab alaealist last tema teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanuna saab nõudeid kohustatud vanema vastu esitada laps ise. Praeguse nõude esitamise ajal ei ole kostjal täisealise lapse ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
11.Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.