I.M. hagi M.L. vastu korduvate kohustuste osas jõustunud otsuse muutmiseks 1755 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.M.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): I.M. (isikukood XXXXX), esindaja Maksim Fedotov
esindajad
Vastustaja (kostja): M.L. (isikukood XXXXX), seaduslik esindaja L.L., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus osas, milles maakohus mõistis I.M.ilt välja riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 4.2 Jätta menetluskulud hageja kanda.“
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud I.M.i kanda ja M.L.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
6.Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks IdaViru Advokaadibüroo vandeadvokaat Sergei Politševi poolt M.L.le tsiviilasjas nr 2-15-2006 osutatud õigusabi eest kokku 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot.
7.Saata käesolev otsus resolutsiooni p 6 osas Eesti Advokatuurile, Ida-Viru Advokaadibüroole ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
1.Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
2.Ida-Viru Advokaadibürool või riigil Rahandusministeeriumi kaudu on õigus esitada käesolev otsus resolutsiooni p 6 osas kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.I.M. (hageja) esitas 6. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi M.L. (kostja) vastu korduvate kohustuste osas jõustunud otsuse muutmiseks. Hageja palus vabastada ta elatise maksmisest, mis on välja mõistetud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-49259. 19. juuni 2015 kohtuistungil taotles hageja elatise maksmise peatamist.
Hagiavalduses märgitu kohaselt peab hageja vastavalt Viru Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-08-49259 tasuma hagejale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja ei ole suuteline tasuma elatist kohtu poolt määratud ulatuses. Hageja on töötu, tal puudub alaline sissetulek ning vara. Igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt ei saa lapse vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest vabaneda. Hageja puhul ei esine mõjuvaid põhjusi ka elatise vähendamiseks, sest ta on täiesti töövõimeline isik, kelle ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadusele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 26. juuni 2015 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud I.M.i kanda ning mõistis välja I.M.ilt riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot, mis kuulub tasumisele 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võimalik nõuet alaealisele lapsele elatise maksmise peatamiseks rahuldada. Maakohus analüüsis ka elatise vähendamist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära ning leidis, et antud juhul puuduvad PKS § 102 lg-s 3 sätestatud eeldused elatise vähendamiseks. Alaealise lapse vanematel on kohustus last ülal pidada ning selleks tuleb vanemal hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja avaldas kohtule, et tema sissetulek on 10 eurot kuus, kuid ei selgitanud, kuidas ta sellega toime tuleb. Samuti selgitas hageja, et toetab materiaalselt oma täisealist tütart, kellel on sündinud laps, st peab osaliselt üleval oma lapselast. Üksnes tööotsimiskava koostamine ja töötukassas arvelolek ei ole piisavad toimingud, mida peaks isik tegema, et tagada oma alaealisele lapsele minimaalne ülalpidamine ja toimetulek. TsMS § 179 lg 1, 2 ja 5 alusel mõistis kohus hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu summas 175 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel vabastati.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, milles peatada elatise sissenõudmine apellandilt hetkeni, mil tema materiaalne olukord paraneb ning ta ise suudab maksta elatist algses summas. Alternatiivselt taotles apellant asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud arvestama, et hageja muutis oma nõudeid. Kohtuistungil taotles hageja elatise maksmise peatamist või alternatiivselt elatise vähendamist; 2) olid elatise vähendamise eeldused täidetud. Hagejal ei ole alalist sissetulekut ega vara. Ainsaks sissetulekuks on töötukassalt saadav toetus. Hageja esitas piisavalt tõendeid oma majandusliku olukorra kohta; 3) ei oleks elatise maksmise peatamine vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-118-12. Tegemist ei ole elatise väljamaksmise otsuse tühistamisega, vaid väljamaksete peatamisega ajaks, mis oleks piisav selleks, et hageja saaks oma olukorda parandada ning leida võimalus elatise maksmiseks; 4) ei arvestanud maakohus sellega, et hageja on pensionieas isik. Hageja vanus ja halb riigikeele tundmine teevad ta tööturul konkurentsivõimetuks. Hageja tervis on eelnevatel töökohtadel halvemaks muutunud. Tuleb arvestada üsna kõrget töötuse taset.
5.M.L. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud; 2) ei ole hageja esitanud elatise vähendamise nõuet. Elatise vähendamist oli arutatud kompromissi raames, kuid põhiistungil jäi hageja oma esialgse nõude juurde; 3) ei saa hagejat elatise maksmisest vabastada või elatise tasumist peatada; 4) ei ole hageja esitanud nõuetekohast avaldust hagi muutmise kohta. Kohus ei ole ka kostjalt küsinud, kas ta annab nõusoleku hagi muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis I.M.ilt välja riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et ringkonnakohus on võtnud ebaõigesti apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu. Kui ka osaliselt ei ole kaebuse põhjendamatus ilmselge, tuleb seda menetleda (RKTKm 01.04.2015 nr 3-2-1-183-14, p 13; RKTKm 18.04.2013 nr 3-2-1-47-13, p 12). Kuivõrd apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustas I.M. Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsust täies ulatuses (sh menetluskulude osas), ei olnud apellatsioonkaebuse põhjendamatus osaliselt ilmselge ning ringkonnakohtul tuli seda menetleda.
8.Apellandi väite kohaselt muutis ta oma nõudeid kohtuistungil ning taotles elatise maksmise peatamist või alternatiivselt elatise vähendamist. Hagiavaldusest nähtuvalt (tl 2-3) taotles I.M. elatise maksmisest vabastamist ajani, mil tema materiaalne olukord paraneb. 19. juuni 2015 kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 122-123) täpsustas hageja oma nõuet, taotledes „ vabastada teda elatise maksmisest, kuni tema materiaalne olukord paraneb. Ei palu lõpetada elatise maksmist vaid peatada maksmiskohustus. Palun peatada elatise maksmine alates juunikuust kuni aasta lõpuni.“ Lähtudes hagiavaldusest ja kohtuistungi protokollis protokollitust ei ole hageja muutnud oma hagi eset, vaid on kogu menetluse kestel taotlenud enda vabastamist ajutiselt elatise maksmise kohustusest (s.o elatise maksmise kohustuse peatamist). 19. juuni 2015 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks alternatiivselt taotlenud elatise vähendamist. Elatise vähendamist on arutatud kompromissi raames, kuid vastavasisulist taotlust pole hageja esitanud. Seega on alusetu apellandi väide, et ta taotles alternatiivselt elatise vähendamist. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt sai maakohus menetleda üksnes elatise maksmise peatamise nõuet.
9.Samas kuigi hageja ei ole esitanud elatise vähendamise nõuet, on maakohus elatise maksmise kohustusest vabastamise nõude menetlemise raames kontrollinud ka asjaolu, kas oleks alust antud juhul jõustunud otsusega väljamõistetud elatist vähendada ning leidnud, et selleks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud elatise vähendamise eeldused, ning ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi.
10.PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanem on PKS § 96 mõttes ülalpidamist andma kohustatud isikuks ja PKS § 97 järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Ringkonnakohus leiab, et perekonnaseaduse regulatsiooni arvestades ei saa hageja nõuet alaealisele lapsele elatise maksmise peatamiseks rahuldada. Alaealisele lapsele makstava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 101 ning PKS § 102 lg-s 2 on sätestatud elatise vähendamise eeldused. Iseenesest oleks võimalik PKS § 102 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu korral vähendada elatist miinimumini (sh jätta kohustatud vanemalt elatis välja mõistmata), kuid antud juhul vastavad eelduse puuduvad. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja töötus ei ole selline mõjuv põhjus, mis annaks aluse vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetud elatist (või üldse jätta elatis välja mõistmata). Vanemal on seadusest tulenev kohustus alaealist last ülal pidada ning ta ei vabane sellest kohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Siinkohal on arusaamatu apellandi väide, et ta on pensioniealine ning arvestades vanust ja riigikeele halba valdamist on tal raskendatud töö leidmine. Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja sündinud 16.12.1962, seega on ta käesoleval ajal 52-aastane ning ei ole tegemist pensionieas inimesega. Eesti keel (riigikeel) on aga õpitav ning oleneb isiku enda tahtest. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
11.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et hagejalt tuleks riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 175 eurot (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 3). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Maakohus jättis 11. veebruari 2015 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu summas 175 eurot tasumiseks. Hageja esitas menetlusabi taotluse täiendavalt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks. Maakohus rahuldas menetlusabi taotluse ning vabastas hageja 175 euro tasumisest. Tuginedes TsMS § 179 lg-tele 1, 2 ja 5 mõistis maakohus vaidlustatud otsusega hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu summas 175 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest. Käesoleval juhul oli tegemist elatise muutmisega hagiga, mistõttu ei pidanud hageja riigilõivu maksma ning maakohtul puudus alus hagi käiguta jätmiseks. Kuivõrd antud hagilt seadus riigilõivu tasumist ette ei näinud, oli ebaõige ka menetlusabi andmine ja riigilõivust summas 175 eurot vabastamine. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejalt riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot välja mõista.
12.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, sest apellatsioonkaebuse rahuldamine ei puuduta menetlusosaliste vahelist sisulist vaidlust, vaid maakohtu poolt resolutsiooni märgitud ebaõiget menetluslikku otsustust (resolutsiooni p 3). Kuivõrd Viru Maakohtu 13. mai 2015 määrusega on vastustajale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, tuleb M.L.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.
13.Vandeadvokaat Sergei Politšev on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 2 tunni ulatuses. Vandeadvokaat Sergei Politšev on teinud õigusabi osutamisel järgmisi toiminguid: 26.08.2015 kohtumääruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 h (20 eurot); 02.09.2015 materjalide analüüsimine ja vastuse koostamine 1,5 tundi (60 eurot). Vandeadvokaat Sergei Politšev palub määrata oma tasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 16 eurot, kokku 96 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks on kooskõlas RÕS § 22 lg-ga 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Ringkonnakohus
peab põhjendatuks määrata vandeadvokaat Sergei Politševile riigi õigusabi tasu kokku summas 96 eurot (sh käibemaks 20% summas 16 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.