Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): SK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), seaduslik esindaja DK, lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.09.2015 otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kindlaks esimeses kohtuastmes kantud hageja menetluskulude vajalik ja põhjendatud rahaline suurus.
2.Sõnastada maakohtu otsuse terviklik resolutsioon järgmiselt.
2.2.Välja mõista VK-lt igakuine elatis alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) SK kasuks tema ülalpidamiseks alates 16.10.2014 kuni SK täisealiseks saamiseni.
2.4.VK-l tuleb elatis tasuda iga kuu eest ette DK kontole
XXXXXXXXXXXXXXXX.
2.5.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.6.Esimeses kohtuastmes kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata esimeses kohtuastmes kantud hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 300 eurot.
2.7.Välja mõista VK-lt SK kasuks menetluskulud 300 eurot.
2.8.Esimeses astmes kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 265 euro osas rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsiooniastmes kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.10.2014 esitas SK (hageja) maakohtule VK (kostja) vastu hagi (täiendatud 12.12.2014), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumsummas elatise.
2.Hageja elab DK-ga (isa). Isa kannab üksi kõik lapsega seotud kulud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Laps elab võrdselt mõlema vanema juures. Last kasvatab ja tema eest hoolitseb kostja. Last peavad ülal mõlemad vanemad. Kostja tahab kulude kandmises osaleda, kuid ei tea, milliseid kulusid tuleb kanda. Isa korraldab lapse elu ja kulutuste tegemist kostjaga kooskõlastamata. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 23.09.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks igakuise elatise alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuvas suurusena) alates 16.10.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni, tühistas 21.01.2015 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja otsustas, et kostjal
2(4)
tuleb elatis tasuda iga kuu eest ette otsuses märgitud kontole. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Hagi on esitatud elatise alammääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama.
7.TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
9.Maakohus ei täitnud TsMS § 176 lg 2 nõudeid ja rikkus hageja õigust esitada menetluskulude nimekirja. Maakohus menetles tsiviilasja kirjalikus menetluses ja kohus ei määranud pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooltel ei ole kohustust esitada taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. TsMS § 162 lg-st tulenevalt peab menetluskulud kandma kostja ja teistsugune jaotus ei vasta TsMS nõuetele.
10.Hageja poolt on seoses nimetatud asja menetlemisega tasutud lepingulise esindaja kuludena järgmised menetluskulud: - asja materjalide analüüs ja hageja seisukoha koostamine kostja 30.10.2014 vastusele, 2,5 tundi, 250 eurot; - dokumendi (tõendi) tõlkimine 65 eurot; - ettevalmistamine kohtuistungiks ja istungil osalemine, 2,5 tundi, 250 eurot; - apellatsioonkaebuse koostamine, 1,5 tundi, 180 eurot. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kindlaks esimeses kohtuastmes kantud hageja menetluskulude vajalik ja põhjendatud rahaline suurus. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
13.Maakohus on menetluskulude jaotuse otsustamisel ekslikult viidanud TsMS § 163 lõikele 1 ja TsMS § 164 lõigetele 1 ja 2. Tegemist ei ole hagi osalise rahuldamisega, mida käsitleb TsMS § 163 lg 1, ega hagilise abieluasjaga ega põlvnemisasjaga, mida käsitlevad TsMS § 164 lõiked 1 ja 2. Käesolev asi on ülalpidamisasi ja TsMS § 164 lõiked 1 või 2 ei ole selles menetluskulude jaotuse otsustamise aluseks. Kohaldada tuleb TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohus rahuldas hagi. Puuduvad asjaolud, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
3(4)
14.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks lõpetanud eelmenetluse või millal maakohus eelmenetluse lõpetas. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks määranud jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Nimetatud asjaolude tõttu tuleb asuda seisukohale, et maakohtu käitumine eksitas hagejat nii, et maakohtu 25.08.2015 määrusega täiendavate seisukohtade esitamiseks antud tähtaega ega muud võimalikku aega enne maakohtu otsuse tegemist ei saanud hageja mõistlikult pidada menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud asjaolusid hageja kantud menetluskulude kohta.
15.Alates 10.12.2014 menetlusdokumendi esitamisest esindas hagejat lepinguline esindaja Danil Lipatov. Arvestades hageja 10.12.2014 seisukoha esitamisele eelnenud seisuga asja sisulisi materjale (hagiavaldus ja kostja 30.10.2014 vastus) ja hageja 10.12.2014 seisukoha sisu, on ringkonnakohtu arvates asja materjalide analüüsi ja hageja 10.12.2014 seisukoha koostamise, mida kajastab arve nr 3-19.11.2014, vajalik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Arvestades asja sisu ja 13.01.2015 kohtuistungi kestust 14.00 kuni 15.10, on ringkonnakohtu arvates kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise, mida kajastab arve nr 2-06.01.2015, vajalik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tariif 100 eurot tunnis on ringkonnakohtu arvates tavapärane õigusteenuse hind. Vajalikeks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kuludeks peab ringkonnakohus (1,5 + 1,5) x 100 = 300 eurot. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva asja kohtumenetlusega.
16.Dokumendi (tõendi) tõlkimist ei ole apellant seostanud ühegi konkreetse menetlusdokumendiga. Hageja esitas mitmete eri dokumentide tõlkeid. Arvel nr 112.12.2014 kajastatud väidetav tõlkekulu jääb hüvitamata, sest ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida nimetatud kulu vajalikkust ja põhjendatust. Esimeses astmes kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 565 – 300 = 265 euro osas.
17.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 178 lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda ning apellatsioonkaebuse koostamisega ja selle esitamisel riigilõivu tasumisega seotud menetluskulusid hagejale ei hüvitata.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.