lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-50293/87

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-50293/87
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-09-50293

Tsiviilasi

A.P. hagi S.P. vastu ühisvara jagamiseks S.P. vastuhagi A.P. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2015

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja/vastukostja): A.P. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (kostja/vastuhageja): S.P. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kalju Kutsar

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus arvas poolte ühisvara hulka telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.6), mängud Playstation (kokku 50 tk) koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.11) ning kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.12).

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte ühisvara koosseisust välja telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, mängud Playstation (kokku 40 tk) koguväärtusega 800 eurot ning üks jalgratas väärtusega 340 eurot ning lugeda poolte ühisvarasse kuuluvaks mängud Playstation (kokku 10 tk) koguväärtusega 200 eurot ning üks jalgratas väärtusega 300 eurot.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ning lugeda A.P. ja S.P. ühisvara koguväärtuseks 167 533,53 eurot.
4.Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.1 ning lugeda A.P. ainuomandisse jäävate asjade koguväärtuseks 85 587 eurot.
5.Tühistada osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ning mõista A.P.lt S.P. kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitis 1820,24 eurot.
6.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
6.1.Rahuldada hagi ja vastuhagi ühisvara jagamises osaliselt.
6.2.Lugeda A.P.i ja S.P.i jagatava ühisvara koguväärtuseks 167 533,53 eurot. Jagada ühisvara järgmiselt:
6.2.1.Jätta A.P.i ainuomandisse:
6.2.1.1.hoonestamata kinnisasi XXX asukohaga XXXX vald Valga maakond (registriosa nr XXXX, katastritunnus XXXXXXX; omanik A.P.), väärtusega 4800 eurot;
6.2.1.2.kaks käekella koguväärtusega 640 eurot;
6.2.1.3.sukeldumiskell väärtusega 100 eurot;
6.2.1.4.alpinisti kell väärtusega 100 eurot;
6.2.1.5.kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;
6.2.1.6.raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 677 eurot;
6.2.1.7.kaks relvakappi koguväärtusega 511 eurot;
6.2.1.8.jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;
6.2.1.9.mängukonsool Playstation-3 väärtusega 447 eurot;
6.2.1.10.mängud Playstation (kokku 20 tk) koguväärusega 200 eurot;
6.2.1.11.üks jalgratas koguväärtusega 300 eurot;
6.2.1.12.suusavarustus väärtusega 870 eurot;
6.2.1.13.fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 9590 eurot;
6.2.1.14.sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärk XXXX, 2003. a v/l väärtusega 7500 eurot;
6.2.1.15.väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;
6.2.1.16.tulirelvad väärtusega 32 000 eurot.
6.2.1.17.purjelaud väärtusega 1981 eurot;
6.2.1.18.mootorsaag väärtusega 351 eurot;
6.2.1.19.tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot, kogusväärtusega 85 587 eurot.
6.2.2.Jätta S.P.i ainuomandisse:
6.2.2.1.elamumaa asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXX; katastritunnus XXXXX; omanik S.P.), väärtusega 21 000 eurot;
6.2.2.2.hoonestamata kinnisasi XXXX (registriosa nr XXX; katastritunnus XXX; omanik S.P.), väärtusega 1300 eurot;
6.2.2.3.köögi-, söögitoa-, esiku-, magamistoa mööbel väärtusega 2900 eurot;
6.2.2.4.komplekt pärlitega väärtusega 1789.53 eurot;
6.2.2.5.OÜ Kosdam poolt tagastatud pangalaen summas 46 260 eurot;
6.2.2.6.albumid väärtusega 130 eurot;
6.2.2.7.elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;
6.2.2.8.pehme mööbel väärtusega 959 eurot;
6.2.2.9.telerikapp väärtusega 255 eurot;
6.2.2.10.sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;
6.2.2.11.vaip väärtusega 166 eurot;
6.2.2.12.kardinad väärtusega 1598 eurot;
6.2.2.13.nurgakapp väärtusega 351 eurot;
6.2.2.14.lühter väärtusega 202 eurot;
6.2.2.15.kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;
6.2.2.16.pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;
6.2.2.17.kalander väärtusega 895 eurot;
6.2.2.18.oksakäärid väärtusega 64 eurot;
6.2.2.19.arvutitool väärtusega 383 eurot;
6.2.2.20.võsakäärid väärtusega 38 eurot;
6.2.2.21.kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;
6.2.2.22.suitsuahi väärtusega 242 eurot, koguväärtusega 81946.53 eurot.
6.2.3.Lugeda S.P.i lahusvaraks:
6.2.3.1.sõrmus sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 3195.58 eurot;
6.2.3.2.kõrvarõngad sinisafiiri ja teematidega väärtusega 2556.47 eurot;
6.2.3.3.ehetest kaelakett koos ristiga väärtusega 703.03 eurot, koguväärtusega 6455.08 eurot.
6.2.4.Mõista A.P.ilt S.P.i kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitis summas 1820,24 eurot.
6.2.5.Jätta S.P.i kanda laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot (22.augusti 2008. a laenuleping nr XXXXX).
7.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.P. (edaspidi hageja) esitas 05.10.2009 maakohtule S.P. (edaspidi kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.1996 ja lahutati Tartu Maakohtu 11.11.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-28487. Hageja 20.06.2014 esitatud lõpliku seisukoha järgi on ühisvara koosseis ja väärtus järgmine: Kinnistud: - kinnistu (elamumaa) Valgas XXX – väärtus lõplike seisukohtade esitamise ajal 21 000 eurot; - hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXXX külas – 4800 eurot; - hoonestamata kinnisasi Valgas XXX– 1300 eurot, kokku kinnistute väärtus 27 100 eurot. Muu vara: - ehted – 590 000 krooni/37 707,90 eurot, sh komplekt (fotod nr 1, 2) – 15 000 krooni; kaelakett koos ristiga (fotod nr 3, 16) – 11 000 krooni; käevõru (foto nr 4) – 25 000 krooni; komplekt Peruust (fotod nr 5, 25, 26) – 45 000 krooni; käekett Taist (foto nr 6) – 10 000 krooni; käekell Rado (foto nr 6) – 40 000 krooni; sõrmus sinisafiiri ja teemantidega (fotod nr 7, 11, 14) – 50 000 krooni; kõrvarõngad sinisafiiri ja teemantidega (fotod nr 7, 11, 14) – 40 000 krooni; käevõru (foto nr 9) – 6000 krooni; ehete komplekt (foto nr 10) – 25 000 krooni; kõrvarõngad ja sõrmus kameega (foto nr 13) – 15 000 krooni; komplekt (kõrvarõngad, kaelaehe ja sõrmus valgest kullast ja teemantidega Peruust (foto nr 17) – 95 000 krooni; kaelaehe (foto nr 18) – 15 000 krooni; komplekt pärlitega (foto nr 19) – 28 000 krooni; kaelaehe (foto nr 20) – 50 000 krooni; komplekt (fotod nr 21, 22) – 75 000 krooni; kaelaehe ja kõrvarõngad (foto nr 23) 18 000 krooni; kaelaehe ja kõrvarõngad Dubaist (foto nr 24) 27 000 krooni. - laen XXile 2006. a – 1 000 000 krooni/63 911,65 eurot; - laen XXile 2005. a – 920 000 krooni/58 798,72 eurot; - relvade müügist saadud raha – 23 000,35 krooni/1469,99 eurot, kokku muu vara väärtus 2 533 000,35 krooni/161 888,23 eurot. Elamu sisustus ja olmetehnika:

- antiikmööbli koopiad, saarepuust köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel – 90 000 krooni/5752,05 eurot; - kivikate köögimööblile – 35 000 krooni/2236,91 eurot; - elutoa mööbel – 8000 krooni/511,29 eurot; - pehme mööbel – 15 000 krooni/958,67 eurot; - telerikapp – 4000 krooni/255,65 eurot; - kolmesektsiooniline kapp – 8500 krooni/543,25 eurot; - vaip – 2600 krooni/166,17 eurot; - disainkardinad – 25 000 krooni/1597,79 eurot; - nurgakapp – 5500 krooni/351,51 eurot; - lühter – 1600 krooni/102,26 eurot; - köögitehnika (integreeritav külmkapp, nõudepesumasin, pliit ja ahi), veinide külmkapp, mikrolaineahi – 25 000 krooni/1597,79 eurot; - komplekt iseterituvaid kööginugasid – 8000 krooni/511,29 eurot; - pesumasin Miele – 24 000 krooni/1533,88 eurot; - kalander – 14 000 krooni/894,76 eurot; - muruniiduk – 6000 krooni/383,47 eurot; - trimmer – 2800 krooni/178,95 eurot; - mootorsaag 2 tk – 11 000 krooni/703,03 eurot; - oksakäärid – 1000 krooni/63,91 eurot; - võsakäärid – 600 krooni/38,35 eurot; - arvutitool – 6000 krooni/383,47 eurot; - purjelaud – 31 000 krooni/1981,26 eurot; - satelliittelefon – 26 000 krooni/1661,70 eurot; - mullivann – 10 000 krooni/639,12 eurot; - kirst külmkapp – 5000 krooni/319,56 eurot; - suitsuahi – 3800 krooni/242,86 eurot, kokku elamu sisustuse ja olmetehnika väärtus 369 400 krooni/23 608,96 eurot. Rahalised nõuded: - OÜ Kosdam poolt tagastatud laen – 723 812,65 krooni/46 260,06 eurot; - sularaha – 50 000 krooni/3195,58 eurot, kokku 773 812,65 krooni/49 455,64 eurot. Kokku on ühisvara 262 052,83 euro väärtuses, 1⁄2 ühisvarast moodustab 131 026,42 eurot. Hageja taotles ühisvara jagamist järgmisel viisil: Jätta hageja omandisse: - XXX kinnistu – 4800 eurot; - 1⁄2 XXile antud laenust (2006) – 500 000 krooni/31 955,82 eurot; - 1⁄2 XXile antud laenust (2005) – 460 000 krooni/29 399,36 eurot; - relvade müügist saadud raha – 23 000,35 krooni/1469,99 eurot, kokku hageja arvutuse kohaselt 62 825,17 euro väärtuses vara. Jätta kostja omandisse: - XXX kinnistu – 1300 eurot;

- XXX kinnistu – 21 000 eurot; - ehted – 590 000 krooni/37 707,87 eurot; - 1⁄2 XXile antud laenust (2006) – 500 000 krooni/31 955,82 eurot; - 1⁄2 XXile antud laenust (2005) – 460 000 krooni/29 399,36 eurot; - elamu sisustus ja olmetehnika – 369 400 krooni/23 608,96 eurot, kokku 144 972 euro väärtuses vara. Kostjal tuleb tasuda hageja arvutuse kohaselt hagejale vara eest hüvitist 41 037,41 eurot ((144 972–62 825,17):2). Lisaks eelnevale jäi kostja omandisse OÜ XX poolt tagastatud laen summas 723 812,65 krooni/46 260,06 eurot ja sularaha 50 000 krooni/3195,58 eurot, kokku 49 455,64 eurot. Pool nimetatud summadest moodustab 24 727,82 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja arvutuste kohaselt kohustatud hagejale hüvitama enamsaadud ühisvara summas 65 801,24 eurot (41 073,41+24 727,82).

2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuivõrd peab vajalikuks ühisvara jagada, kuid ei nõustunud ühisvara koosseisu, varade väärtuste ja ühisvara jagamise viisiga. 11.03.2013 esitas kostja maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. 27.06.2014 lõplikus seisukohas leidis kostja, et poolte ühisvara väärtus on 167 744 eurot ja varalisi kohustusi on endistel abikaasadel 31 976 euro ulatuses. Kostja palus jätta enda omandisse alljärgnev vara: - XXX ja XXX kinnistud – koguväärtusega 23 231 eurot; - köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel – 2900 eurot; - OÜ XXX poolt tagastatud laen – 46 260 eurot; - albumid – 130 eurot, kokku 72 521 euro väärtuses vara. Kostja kanda jääb laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot. Kostja palus jätta hageja omandisse: - Oru 21 kinnistu – 1300 eurot; - elamu sisustus ja olmetehnika – 11 279 eurot, muu vara, mis on praegusel ajal hageja valduses, sh: - kaks käekella – koguväärtusega 640 eurot; - sukeldumiskell – 100 eurot; - alpinisti kell – 100 eurot; - Austraalia merekarp – 250 eurot; - GPS seade – 280 eurot; - kuldkett Bismarck – 1278 eurot; - telk – 230 eurot; - telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) – koguväärusega 100 eurot; - raadiotelefonid (2 tk) – 677 eurot; - kaks relvakappi – koguväärtusega 511 eurot; - jahitrofeede kollektsioon – 22 370 eurot; - mängukonsool Playstation-3 – 447 eurot; - mängud Playstation (50 tk) – koguväärusega 1000 eurot; - kaks jalgratast – koguväärtusega 640 eurot;

- suusavarustus – 870 eurot; - fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) – 9590 eurot; - albumid – 130 eurot - sõiduauto Mitsubishi Pajero, registreerimismärk XXX, 2003. a v/l – 7500 eurot; - väärtpaberikonto AS-s LHV Pank – 1392 eurot; - tulirelvad – 32 000 eurot, kokku 92 599 euro väärtuses vara. Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel loobub kostja hüvitise nõudest.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus otsustas 31. märtsi 2015 otsusega:
1.Rahuldada hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt.
2.Lugeda A.P. ja S.P. jagatava ühisvara koguväärtuseks 168 773,53 eurot ning jagada ühisvara järgmiselt:
2.1.Jätta A.P. ainuomandisse:
2.1.1.hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXX külas (registriosa nr XXX; omanik A.P.) väärtusega 4800 eurot;
2.1.2.kaks käekella koguväärtusega 640 eurot;
2.1.3.sukeldumiskell väärtusega 100 eurot;
2.1.4.alpinisti kell väärtusega 100 eurot;
2.1.5.kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;
2.1.6.telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) koguväärusega 100 eurot;
2.1.7.raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 677 eurot;
2.1.8.kaks relvakappi koguväärtusega 511 eurot;
2.1.9.jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;
2.1.10.mängukonsool Playstation-3 väärtusega 447 eurot;
2.1.11.mängud Playstation (50 tk) koguväärusega 1000 eurot;
2.1.12.kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot;
2.1.13.suusavarustus väärtusega 870 eurot;
2.1.14.fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 9590 eurot;
2.1.15.sõiduauto Mitsubishi Pajero, registreerimismärk 25 ZEP, 2003. a v/l, väärtusega 7500 eurot;
2.1.16.väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;
2.1.17.tulirelvad väärtusega 32 000 eurot.
2.1.18.purjelaud väärtusega 1981 eurot;
2.1.19.mootorsaag väärtusega 351 eurot;
2.1.20.tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot, koguväärtusega 86 827 eurot.
2.2.Jätta S.P. ainuomandisse:
2.2.1.elamumaa Valgas XXX (registriosa nr XXX; omanik S.P.) väärtusega 21 000 eurot;
2.2.2.hoonestamata kinnisasi Valgas XXX (registriosa nr XXX; omanik S.P.) väärtusega 1300 eurot;
2.2.3.köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel väärtusega 2900 eurot;
2.2.4.komplekt pärlitega väärtusega 1789,53 eurot;
2.2.5.OÜ XX poolt tagastatud pangalaen 46 260 eurot;
2.2.6.albumid väärtusega 130 eurot;
2.2.7.elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;
2.2.8.pehme mööbel väärtusega 959 eurot;
2.2.9.telerikapp väärtusega 255 eurot;
2.2.10.sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;
2.2.11.vaip väärtusega 166 eurot;
2.2.12.kardinad väärtusega 1598 eurot;
2.2.13.nurgakapp väärtusega 351 eurot;
2.2.14.lühter väärtusega 202 eurot;
2.2.15.kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;
2.2.16.pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;
2.2.17.kalander väärtusega 895 eurot;
2.2.18.oksakäärid väärtusega 64 eurot;
2.2.19.arvutitool väärtusega 383 eurot;
2.2.20.võsakäärid väärtusega 38 eurot;
2.2.21.kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;
2.2.22.suitsuahi väärtusega 242 eurot, koguväärtusega 81 946,53 eurot.
3.Lugeda S.P. lahusvaraks:
3.1.sõrmus sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 3195,58 eurot;
3.2.kõrvarõngad sinisafiiri ja teematidega väärtusega 2556,47 eurot;
3.3.kaelakett koos ristiga väärtusega 703,03 eurot, koguväärtusega 6455,08 eurot.
4.Mõista A.P.lt S.P. kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitis 4880,47 eurot.
5.Jätta S.P. kanda laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot (22. augusti 2008 laenuleping nr XXX).
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus kohus ühisvara koosseisu kindlakstegemisel ajahetkest 31.05.2008, võttes aluseks Tartu Maakohtu 11.11.2008 otsuses märgitu. Kohus leidis mh järgmist: Hageja ei soovi endale kostja nimekirjas märgitud järgmisi esemeid, kuna need pole tema valduses: Austraalia merekarp väärtusega 250 eurot; GPS seade väärtusega 280 eurot; telk väärtusega 230 eurot. Kuna kostja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et nimetatud esemed on olemas ja hageja valduses, siis asus kohus seisukohale, et need tuleb jätta ühisvarast välja. Hageja leiab, et ühisvara koosseisu ei saa kuuluda juba kooselu ajal amortiseerunud esemed: sukeldumiskell väärtusega 100 eurot, alpinisti kell väärtusega 100 eurot ja kuldkett Bismarck 1278 eurot. Kohus leidis, et ühisvara koosseisu kindlakstegemine ühisvara jagamise eesmärgil ei saa olla takistatud paljasõnalisest väitest ning asjaolust, et esemed on amortiseerunud, kui need esemed on reaalselt olemas. Samuti jääb arusaamatuks, mida hageja amortiseerumise all

silmas peab, näiteks kas see tähendab kasutamiskõlbmatust. Seetõttu jäävad nimetatud esemed ühisvara koosseisu ja kohus jagab need hageja ainuomandisse. Kohus jättis ühisvara nimekirjast välja muruniiduki ja trimmeri, kuna kostja väitel on need amortiseerunud ning pole ka säilinud ja hageja pole sellele vastu vaielnud. Hageja esitas vastuväiteid ka mitmete esemete väärtuse kohta, mille ühisvara koosseisu määramist kostja taotleb. Näiteks kahe käekella kogumaksumuseks peab hageja 200 eurot kostja 640 euro asemel, märkides, et tegemist on kasutatud käekelladega. Samuti saab hageja hinnangul kahe raadiotelefoni kogumaksumuseks pidada mitte rohkem kui 200 eurot kostja väidetava 677 euro asemel. Ka kahe relvakapi väärtuseks tuleb lugeda maksimaalselt 250 eurot, mitte 511 eurot. Mängukonsooli Playstationi-3 väärtuseks on kõige enam 100 eurot, mitte 447 eurot. Ka Playstationi 50 mängu hind saab hinnanguliselt olla 300 eurot, mitte 640 eurot. Suusavarustusel puudub igasugune rahaline väärtus, vastupidiselt kostja arvamusele, et selle hind on 870 eurot. Jalgrataste osas märgib hageja, et tema valduses on vaid üks ratas väärtusega 300 eurot. Fotovarustuse hinnaks võib olla maksimaalselt 2000 eurot 9590 euro asemel. Kohus leidis, et esemete väärtuste tõendamine on poole kohustus ja kui kumbki pool ei ole suutnud kohtule esemete tegelikke väärtusi tõendada, siis peab kohus lähtuma asjaoludest, mis tunduvad olevat eluliselt veenvamad. Kohtul pole alust kahelda, et nii hageja kui kostja esitatud hinnad võivad olla õiged, ning lähtus seega asjaolust, et väärtuse osas tuleb aluseks võtta see hind, mille vastav pool on esitanud ja mida teine pool pole suutnud ümber lükata omapoolsete tõenditega ega veenvusega. Näiteks hageja paljasõnaline väide selle kohta, et tema kasutuses on vaid üks jalgratas, ei lükka ümber kostja väidet, et tegelikult oli kaks ratast. Kohus pidas õigustatuks lugeda perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 6 alusel kostja lahusvaraks kostjale hageja poolt tehtud kingitused: sõrmus sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 50 000 krooni ning kõrvarõngad sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 40 000 krooni, koguväärtusega 5752,05 eurot. Hageja ei ole kostja esile toodud asjaolu kingituse osas vaidlustanud ning on eluliselt usutav, et tegemist oli kingitusega. Samuti pidas kohus õigustatuks lugeda kostja lahusvaraks kaelaketi koos ristiga väärtusega 703,03 eurot, kuna need kuulusid talle enne abiellumist. Hageja pole sellele vastu vaielnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara hulka kuulub komplekt pärlitega väärtusega 1789,53 eurot, mille kohus jättis kostja ainuomandisse. Kuna hageja ei ole tõendanud ülejäänud ehete päritolu ega olemasolu mitte millegi muuga kui ebaselgete must-valgete fotodega, siis kohus nõustus kostjaga, et ülejäänud ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks laenutatud või oli tegemist stiilipidudel kasutatud väheväärtuslike rekvisiitidega. Tõendamiskohustus lasub antud juhul hagejal, kes väidab, et nimetatud esemed on ostetud erinevatel turismireisidel ühise raha arvelt. Fotod iseenesest ei saa olla tõendiks, kui kohtule pole esitatud informatsiooni nende tegemise aja ja koha kohta. Seega ei lugenud kohus ühisvarasse kuuluvaks järgmisi ehteid: komplekt; käevõru; komplekt Peruust; käekett Taist; käekell Rado; käevõru; ehete komplekt; kõrvarõngad ja sõrmus kameega; komplekt (kõrvarõngad, kaelaehe ja sõrmus valgest kullast ja teemantidega Peruust; kaelaehe; kaelaehe; komplekt; kaelaehe ja kõrvarõngad; kaelaehe ja kõrvarõngad Dubaist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega määrata kindlaks ühisvara koosseis ja väärtus ning jagada see alljärgnevalt:
1.Jätta A.P. ainuomandisse:
1.1.hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXX külas (registriosa nr XXX) väärtusega 4800 eurot;
1.2.kaks käekella koguväärtusega 200 eurot;
1.3.sukeldumiskell väärtusega 50 eurot;
1.4.alpinisti kell väärtusega 50 eurot;
1.5.kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;
1.6.raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 200 eurot;
1.7.kaks relvakappi koguväärtusega 250 eurot;
1.8.jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;
1.9.mängukonsool Playstation-3 väärtusega 100 eurot;
1.10.mängud Playstation (10 tk) koguväärtusega 200 eurot;
1.11.jalgratas väärtusega 300 eurot;
1.12.suusavarustus väärtusega 0 eurot;
1.13.fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 2000 eurot;
1.14.sõiduauto Mitsubishi Pajero (2003. a), registreerimismärk XX, väärtusega 7500 eurot;
1.15.väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;
1.16.tulirelvade müügist saadud raha 32 000 eurot;
1.17.purjelaud väärtusega 1981 eurot;
1.18.mootorsaag väärtusega 351 eurot;
1.19.tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot, koguväärtusega 75 502 eurot.
2.Jätta S.P. ainuomandisse:
2.1.elamumaa Valgas XXX(registriosa nr XXX) väärtusega 21 000 eurot;
2.2.hoonestamata kinnisasi Valgas XXX (registriosa nr XXX) väärtusega 1300 eurot;
2.3.ehted koguväärtusega 37 707,90 eurot;
2.4.OÜ Kosdam poolt tagastatud pangalaen 46 260 eurot;
2.5.köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel väärtusega 2900 eurot;
2.6.albumid väärtusega 130 eurot;
2.7.elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;
2.8.pehme mööbel väärtusega 959 eurot;
2.9.telerikapp väärtusega 255 eurot;
2.10.sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;
2.11.vaip väärtusega 166 eurot;
2.12.kardinad väärtusega 1598 eurot;
2.13.nurgakapp väärtusega 351 eurot;
2.14.lühter väärtusega 202 eurot;
2.15.kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;
2.16.pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;
2.17.kalander väärtusega 895 eurot;
2.18.oksakäärid väärtusega 64 eurot;
2.19.arvutitool väärtusega 383 eurot;
2.20.võsakäärid väärtusega 38 eurot;
2.21.kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;
2.22.suitsuahi väärtusega 242 eurot, koguväärtusega 117 864,90 eurot.
3.Mõista S.P.lt välja A.P. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 21 181,45 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kuuluvad pilditel nähtavad ehted apellandi määratud koosseisus poolte ühisvarasse. Vastustaja ei ole ehete väärtusele vastu vaielnud ega ehete väärtuse kohta tõendeid esitanud. Kohus asus ühisvarasse kuuluvate esemete ja nende väärtuse kindlaksmääramisel vastuolulistele seisukohtadele. Kohus on öelnud, et „näiteks hageja paljasõnaline väide selle kohta, et tema kasutuses on vaid üks jalgratas, ei lükka ümber kostja väidet, et tegelikult oli kaks ratast.“ Samas on kohus on öelnud ka, et „kuna hageja ei ole tõendanud ülejäänud ehete päritolu ega tegelikku olemasolu mitte millegi muuga kui ebaselgete must-valgete fotodega, siis kohus nõustub kostjaga, et ülejäänud ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks laenutatud või oli tegemist stiilipidudel kasutatud väheväärtuslike rekvisiitidega.“ Seega ühel juhul kohus ei pidanud piisavaks paljasõnalist vastuväidet, kuid teisel juhul oli see piisav, et lükata ümber esitatud tõendid. Kohus ei ole ka selgitanud, rikkudes põhjendamiskohustust, miks on vastustaja suusõnalised väited usutavamad kui apellandi omad. Apellandi esitatud fotod ehetest on ilmselgelt tehtud erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. Stiilipeol on tehtud vaid kaks pilti ning mitmeid ehteid on näha ka teistel piltidel (nt käevõru fotolt nr 4 on nähtav ka fotodel nr 21 ja 22, käekell fotolt nr 6 on nähtav ka fotodel nr 7, 9, 11 ja 13). Samuti ei tundu eluliselt usutav, et kõik ehted laenutati konkreetseks sündmuseks, arvestades, et mitmed pildid on tehtud igapäevases riietuses või tavalisel koosistumisel. Kui see nii oleks olnud, siis oleks vastustaja saanud esitada vähemalt kohad või isikud, kust ja kellelt ehted laenutati. Seega on kohus jätnud tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata. Kohus ei ole põhjendanud ka, miks kohus ei arvesta apellandi väiteid ehete välismaalt ostmise kohta. Abikaasad reisisid palju ning tundub täiesti usutav, et reisidelt osteti ka ehteid. Põhjendamatu on ka kohtu väide, et sinisafiiri ja teemantidega kõrvarõngad ja sõrmus on apellandi kingitus vastustajale. Kohtu väide, et „A.P. ei ole kostja poolt esile toodud asjaolu kingituse osas vaidlustanud ning eluliselt on see ka usutav, et tegemist oli kingitusega,“ on arusaamatu, sest ka viimases kohtule esitatud seisukohas on apellant nimetatud ehted lugenud ühisvara hulka. Vastustaja ei ole kinkelepingu olemasolu kuidagi tõendanud. Sarnaselt on kohus arvanud vastustaja lahusvara hulka kaelaketi koos ristiga, kuigi apellant on terve menetluse kestel väitnud, et see kuulub poolte ühisvara hulka; 2) on kohus väitnud, et lähtub „asjaolust, et väärtuse osas tuleb aluseks võtta see hind, mille on vastav pool esitanud ning mida teine pool pole suutnud ümber lükata omapoolsete tõenditega ega veenvusega.“ Sellest tulenevalt võttis kohus aluseks vastustaja esitatud väärtused, mis pole millegagi tõendatud ega põhjendatud, ja jättis tähelepanuta apellandi vastuväited. Riigikohtu praktikat (3-2-1-137-07, p 13) arvestades polnud apellandil kohustust oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitada. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta arvestab vaid vastustaja väidetega ning jätab arvestamata apellandi vastuväidetega. Näiteks ei ole kohus kuidagi põhjendanud, miks on usutavam vastustaja väide, et ühisvarasse kuulub 50 Playstation’i mängu, kui apellant on väitnud, et mänge on 10. Kohus pidanuks hindama apellandi vastuväiteid ning vajadusel kohustama vastustajat oma väiteid tõenditega kinnitama; 3) jättis kohus ühisvara koosseisust välja Austraalia merekarbi, GPS seade ja telgi, kuid arvas ühisvara hulka telkimistarbed väärtuses 100 eurot. Apellant on telkimistarvete kuulumise ühisvara koosseisu vaidlustanud koos teiste eelpool nimetatud esemetega, kuid kohus pole põhjendanud, miks telkimistarbed, erinevalt merekarbist, GPS seadest ja telgist, on ühisvarasse arvatud. Ka telkimistarbed tuleks ühisvara koosseisust välja jätta;

4) ei arvestanud kohus väitega, et sukeldumiskell ja alpinisti kell on amortiseerunud. Kogu tehnika kaotab aja jooksul oma väärtust ning kohus nõustus vastustaja väitega muruniiduki ja trimmeri amortiseerumise kohta. Seega on kohus jällegi asunud vastandlikele seisukohtadele ning pole oma seisukohta kuidagi põhjendanud; 5) mõistis maakohus vähemsaadud ühisvara eest vastustaja kasuks välja ettenähtust suurema hüvitise. Kohtuotsuse tulemusena jääb vastustaja ainuomandisse ühisvara väärtuses 81 946,53 eurot ja lisaks hüvitis 4880,47 eurot, kokku 86 827 eurot. Samas apellant peab enda vara arvelt maksma hüvitist, mille tõttu tema vara väärtuseks jääb 81 946,53 eurot. Kohus oleks pidanud mõistma välja hüvitise summas 2440,26 eurot.

5.S.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa nõustuda väitega, et poolte ühisvarasse kuulus arvukalt kallihinnalisi ehteid. Apellandi esitatud uduste fotode põhjal väärtesemete ehtsuse ja hinna määramine ei ole ilmselt võimalik, mistõttu ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Vastustaja selgitas vande all, et tegemist oli stiilipeoga, kus kantud kostüümid olid laenutatud, samuti olid laenutatud ehete imitatsioonid, mis ei omanud mingit olulist väärtust. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit ehete päritolu ja ostmise aja kohta. Kui tegemist olnuks väärtuslike esemetega, siis oleks nende omandamine eelduslikult tuvastatav ka dokumentaalselt; 2) on arusaamatud väited nagu oleks kohus alusetult lugenud sinisafiiri ja teemantidega kõrvarõngad ja sõrmuse ning kullast risti vastustaja lahusvara hulka. Vastustaja selgitas vande all, et tegemist on apellandi poolt talle tehtud kingitustega. Arvestades abielus oldud aja pikkust, on eluliselt usutav, et abikaasad tegid vastastikku kingitusi. TsMS § 229 lg 2 järgi on vastustaja vande all antud seletus kingituste saamise kohta tõend. Samaväärseks tõendiks ei saa pidada apellandi menetlusdokumendis väljendatud seisukohta. Juhul kui apellandi hinnangul ei olnud tegemist kingitustega, pidanuks ta väidet tõendama tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega; 3) on apellandi väited nagu oleks kohus määranud ühisvara väärtuse põhjendamatult, paljasõnalised. Eluliselt on usutav, et eeskätt amortiseeruvad esemed, mida kasutatakse viisil, mis toob vältimatult kaasa nende kulumise (muruniiduk, trimmer). Käekellade ja tulirelvade sihipärane kasutamine ei ole tavaliselt selline tegevus, mis viiks nende kiire amortiseerumiseni. Juhul kui alpinisti kell ja sukeldumiskell olid muutunud väärtusetuteks, saanuks apellant vastavaid väiteid tõendada. Apellant ei ole selliseid tõendeid esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas A.P. ning apellatsioonkaebusest nähtuvalt palub ta tühistada maakohtu otsuse osaliselt ühisvara koosseisu ja väärtuse osas alljärgnevalt. 1) A.P. ainuomandisse jäetud ühisvara osas: - kahe käekella koguväärtus ei ole mitte 640 eurot, vaid 200 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.2); - sukeldumiskella väärtus ei ole mitte 100 eurot, vaid 50 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.3); - alpinisti kella väärtus ei ole mitte 100 eurot, vaid 50 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.4);

- telkimistarbed väärtusega 100 eurot tuleb ühisvara koosseisust välja jätta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.6); - kahe raadiotelefoni koguväärtus ei ole mitte 677 eurot, vaid 200 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.7); - kahe relvakapi koguväärtus ei ole mitte 511 eurot, vaid 250 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.8); - mängukonsool Playstation-3 väärtus ei ole mitte 447 eurot, vaid 100 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.10); - ühisvarasse kuuluvad mängud Playstation 10 tk koguväärtusega 200 eurot, mitte 50 tk koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.11); - ühisvarasse kuulub üks jalgratas väärtusega 300 eurot, mitte kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.12); - ühisvarasse kuuluva suusavarustuse väärtuseks on 0 eurot, mitte 870 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.13); - fotovarustuse väärtuseks on 2000 eurot, mitte 9590 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.14). Sellest tulenevalt on A.P. ainuomandisse jäetud ühisvara väärtuseks 75 502 eurot, mitte 86 827 eurot. 2) S.P. ainuomandisse jäetud ühisvara osas: - ehete koguväärtus on 37 707,90 eurot, mitte 1789,53 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2.4). Sellest tulenevalt on S.P. ainuomandisse jäetud ühisvara väärtuseks 117 864,90 eurot, mitte 81 946,53 eurot, ning S.P.lt tuleb A.P. kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara osa eest 21 181,45 eurot. 3) on maakohus kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 ebaõigesti mõistnud A.P.lt S.P. kasuks välja hüvitise 4880,47 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Vastuseks apellandi poolt 04.11.2015 ringkonnakohtule esitatud „Täiendusele apellatsioonkaebuses esinenud ebatäpsuste parandamiseks“ märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 634 lg 1 esimese lause kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta või täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Apellatsioonkaebus on esitatud 29.04.2015 ning 04.11.2015 oli apellatsioonitähtaeg lõppenud. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi poolt 04.11.2015 esitatud nn apellatsioonkaebuse täienduse ja sellele lisatud tõendid tähelepanuta. 04.11.2015 esitatud menetlusdokumendi puhul on tegemist apellatsioonkaebuse muutmisega, millele ei kohaldu TsMS § 634 lg-s 2 sätestatu ning apellandi viidatud TsMS § 376 lg 4 p 1 ei ole antud juhul asjakohane.

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus arvas poolte ühisvara hulka telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) koguväärtusega 100 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.6), mängud Playstation (kokku 50 tk) koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.11) ning kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.12). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab poolte ühisvarast välja telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, mängud Playstation (kokku 40 tk) koguväärtusega

800 eurot ja ühe jalgratta väärtusega 340 eurot. Poolte ühisvarasse tuleb arvata mängud Playstation (kokku 10 tk) koguväärtusega 200 eurot ja üks jalgratas väärtusega 300 eurot ning nimetatud asjad tuleb jätta A.P. ainuomandisse. Sellest tulenevalt väheneb A.P. ja S.P. jagatava ühisvara koguväärtus 1240 (100+800+340) euro võrra ning A.P. ja S.P. jagatava ühisvara väärtuseks tuleb lugeda mitte 168 773,53 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), vaid 167 533,53 eurot (168 773,53-1240). Ühtlasi väheneb A.P. ainuomandisse jäävate ühisvarasse kuulunud asjade väärtus 1240 euro võrra ning sellest tulenevalt kujuneb A.P. ainuomandisse jäävate asjade väärtuseks mitte 86 827 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1), vaid 85 587 eurot. Kuna A.P. ainuomandisse jääb ühisvara 85 587 euro väärtuses ja S.P. ainuomandisse jääb ühisvara 81 946,53 euro väärtuses, siis tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti A.P.lt S.P. kasuks välja hüvitis 4880,47 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab A.P.lt S.P. kasuks välja hüvitise 1820,24 eurot. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas A.P. hagi ühisvara jagamiseks ja S.P. vastuhagi ühisvara jagamiseks ning nii hagis kui vastuhagis on märgitud ühisvarasse kuuluvate asjade loetelu, mille jagamist taotletakse. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatule peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peab pool, kes väidab, et mingi konkreetne asi kuulub poolte ühisvarasse, seda teise poole vastuväite korral ka tõendama. S.P. poolt esitatud vastuhagist (I kd, t.l 115-119) nähtuvalt kuuluvad poolte ühisvarasse muu hulgas ka telkimistarbed, mängud Playstation kokku 50 tükki ja kaks jalgratast, millised on A.P. valduses. Vastuses vastuhagile (I kd, t.l 125-128) on A.P. kinnitanud, et tema valduses ei ole telkimistarbeid ning tema valduses on vaid 10 Playstation mängu ja üks jalgratas. Kuivõrd S.P. ei ole tõendanud eelnimetatud asjade olemasolu ega A.P. valduses olemist, siis on maakohus põhjendamatult lugenud poolte ühisvara koosseisu telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, Playstation mängud 40 tükki koguväärtusega 800 eurot ja ühe jalgratta väärtusega 340 eurot. Apellandi väide, et maakohtu otsus on nimetatud osas vastuoluline ning maakohus on jätnud tema vastuväited arvestamata, on õige. Nii on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 33 leidnud, et poolte ühisvarast tuleb jätta välja Austraalia merekarp, GPS seade ja telk, kuna S.P. ei ole tõendanud nimetatud asjade olemasolu ja A.P. on kinnitanud, et neid asju tema valduses ei ole. Arvestades ülaltoodut tuleb poolte ühisvarast välja jätta telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, Playstation märgud 40 tükki koguväärtusega 800 eurot ning üks jalgratas väärtusega 340 eurot. Selle tulemusena väheneb poolte jagatava ühisvara koguväärtus 1240 euro võrra ning ühtlasi A.P. ainuomandisse jäävate asjade väärtus sama summa võrra. A.P. ainuomandisse jäävate asjade väärtuseks on seetõttu 85 587 eurot (86 827-1240).
9.A.P. on vaidlustanud veel tema ainuomandisse jäetud asjade (kahe käekella, sukeldumiskella, alpinisti kella, kahe raadiotelefoni, kahe relvakapi, mängukonsool Playstation-3, suusavarustuse ja fotovarustuse) väärtused. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eelduslikult on nii hagis kui vastuhagis märgitud ühisvarasse kuuluvate asjade väärtused õiged ning kui vastaspool ei ole suutnud omapoolsete tõenditega teise poolt märgitud konkreetse asja väärtust ümber lükata, tuleb lähtuda hagis või vastuhagis märgitud konkreetse asja väärtusest.

Vaidlust ei ole selles, et apellandi nimetatud asjad on tema enda valduses. Vastuses vastuhagile on A.P. üksnes väitnud, et tema hinnangul on kahe käekella koguväärtus 200 eurot (mitte 640 eurot), sukeldumiskella väärtus 50 eurot (mitte 100 eurot), alpinisti kella väärtus 50 eurot (mitte 100 eurot), kahe raadiotelefoni väärtus 200 eurot (mitte 677 eurot), kahe relvakapi väärtus 250 eurot (mitte 511 eurot), mängukonsool Playstation-3 väärtus 100 eurot (mitte 447 eurot), suusavarustuse väärtus 0 eurot (mitte 870 eurot) ja fotovarustuse väärtus 2000 eurot (mitte 9590 eurot). Samas ei ole A.P. esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluste ja tema valduses olevate asjade väärtuse kohta. Seega on apellandi väited vaidlustatud asjade väärtuste kohta paljasõnalised ja ebausutavad ning puudub alus selles osas apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et S.P. on esitanud tema valduses olevad dokumentaalsed tõendid (II kd, t.l 62-70) ühisvarasse kuuluvate asjade väärtuste kohta. Nii on S.P. tõendanud, et ühe käekella Tissot soetamisväärtus oli 6200 krooni (396,25 eurot) ja ühe raadiotelefoni soetamismaksumus oli 5300,01 krooni (338 eurot). A.P. hinnangulised väited kahe käekella ja kahe raadiotelefoni väärtuste kohta on nimetatud tõenditega vastuolus.

10.Apellatsioonkaebuses tugineb apellant maakohtu menetluses esitatud väitele, et poolte ühisvarasse kuulub ehteid kokku 37 707,90 euro väärtuses. Maakohus on poolte ehetesse kuuluvaid seisukohti ja tõendeid käsitlenud kohtuotsuse p-des 37-39 ning põhjendatult leidnud, et ehetest kuulub poolte ühisvarasse komplekt pärlitega 1789,53 euro väärtuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. 14.12.2009 menetlusdokumendis on A.P. kinnitanud, et poolte ühisvarasse kuuluvad ehted kokku väärtuses 37 707,90 eurot ning esitanud fotod (I kd, t.l 83-105) oma väite tõendamiseks. S.P. on omaks võtnud, et ühisvarasse kuuluvad vaid komplekt pärlitega. Sellises olukorras oli A.P. kohustuseks TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada nii tema poolt nimetatud ehete olemasolu kui nende kuuluvust ühisvara hulka. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A.P. esitatud fotod ei tõenda usaldusväärselt tema poolt nimetatud ehete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu. Maakohtu 01.07.2013 istungi protokollist (II kd, t.l 139-140) nähtub, et maakohus on pooltega arutanud tõendamiskoormist ning andnud pooltele täiendava aja täiendavate tõendite esitamiseks. A.P. täiendavaid tõendeid ei esitanud. Maakohtu 19.05.2014 istungil (III kd, t.l 79-88) on maakohus kuulanud pooled ära vande all. A.P. on vande all seletanud, et ehteid osteti Peruust, Taist, Mehhikost ja Austraaliast. Osade ehete ostmiseks kasutati maksekaarti ning tal peaks olema Peruu isiku kontaktid, kes ehete soetamisele kaasa aitas. Seega tulenevalt A.P.i enda seletusest oli tal võimalik väidetavate ehete ostmist tõendada. S.P. on vande all seletanud, et sõrmus sinisafiiri ja teemantidega ning kõrvarõngad sinisafiiri ja teemantidega kinkis A.P. talle tähtpäevaks, kaelakett koos ristiga on pärit eelmisest abielust. Fotodelt nähtavad ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks laenutatud või oli tegemist stiilipidudel kasutatud väheväärtuslike rekvisiitidega. Apellandi väide, et tema vande all antud seletust ei ole maakohus piisavalt arvestanud, ei ole õige. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et A.P. vande all antud seletus on liialt üldsõnaline ning selle põhjal ei saa tuvastada, kas, millal ja millises väärtuses konkreetne A.P. poolt nimetatud ehe (I kd, t.l 78) osteti. Maakohtu poolt S.P. lahusvaraks loetud ehete osas ei ole A.P. vande all antud seletuses vastuväidet esitanud ning arvestades poolte kooselu kestust (1996-2008) on usutav, et tegemist on A.P. kingitusega S.P.le. Kuna S.P. on ehete (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.1 ja 3.2) kinkimist vande all kinnitanud, siis on põhjendamatu apellandi väide, et S.P. ei ole ehete kinkimist tõendanud.
11.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus on ebaõigesti määranud hüvitise vähemsaadud ühisvara osa eest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Nimetatud apellandi seisukohaga nõustus ka S.P. esindaja ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 8, et A.P. ainuomandisse jääb ühisvara 85 587 euro väärtuses. Kuna S.P. ainuomandisse jääb ühisvara 81 946,53 euro väärtuses, siis tuleb väärtuste vahe jagada pooleks ning selle tulemusel peab A.P. hüvitama S.P.le 1820,24 eurot (85 587-81 81 946,53:2).
12.Käesolevas asjas on nii hageja kui kostja vastuhagis taotlenud ühisvara jagamist ja rahalise hüvitise maksmist. Seega on ühisvara jagamine eelduslikult toimunud mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole taotletud viisil kohus ühisvara jagas. Sarnast seisukohta on kinnitanud mitmes lahendis ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-70-10 ja 3-2-1-12-07). Arvestades eelnevat ning seda, et A.P. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja