Tallinna linna avaldus MJ hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealise lapse MJ suhtes ning MJ-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OJ määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Karin Kuslap Puudutatud isik I (lapse ema): MJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXXXX XXXXX XXXXXXX) Puudutatud isik II (laps): MJ (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXX
XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX),
riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik III (vanaema): OJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.07.2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Puudutatud isiku II menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 09.02.2015 Harju Maakohtule avalduse MJ (puudutatud isik I, lapse ema) hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealise lapse MJ (puudutatud isik II, laps) suhtes ning lapsele eestkostja määramiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2.Harju Maakohtu 03.03.2015 määrusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatati esialgse õiguskaitse korras lapse ema hooldusõigus lapse suhtes kuni tsiviilasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Maakohus määras lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja.
3.Avalduse kohaselt on laps sündinud XX.XX.XXXX. Lapse isa on teadmata. Lapse ema on fetanüüli süstiv narkomaan, kes on korduvalt olnud asendusravil Wismari kliinikus. Ta tarvitas raseduse ajal metadooni, uinuteid ja lootel kahtlustati ravimidepressiooni. Sünnijärgselt paigutati vastsündinu intensiivpalatisse jälgimisele, lapsel tekkisid võõrutusnähtud. Laps sai 1,5 kuud võõrutusravi morfiiniga. Ema käis paaril korral last vaatamas, neil kordadel võetud proov osutus emal positiivseks metadoonile ja fentanüülile. Ema on korduvalt karistatud. Alates 14.01.2015 viibib laps turvakodus. Alates 27.01.2015 ei ole ema lapse vastu huvi üles näidanud. Lapse huvid on jäänud seadusliku kaitseta. Ema ei ole lapsele sobiv kasvataja, kuna oma käitumisega nii raseduse ajal, kui pärast lapse sündi, ei ole näidanud end hooliva vanemana.
4.Samuti ei toeta avaldaja lapse kasvatamise üleandmist lapse ema emale (puudutatud isik III, vanaema), kes ise ei ole suutnud oma last kasvatada. 21.11.2014 teatas Maardu Linnavalitsuse lastekaiste töötaja, et lapse vanaema elab koos elukaaslase ja lapseootel teise tütrega tütrele kuuluvas kahetoalises korteris Maardus. Küsimusele, miks lapse emal on vaid neli klassi haridust, ei osanud lapse vanaema midagi vastata, peale selle, et ta käis ise tööl ja tütar ei tahtnud koolis käia. Lapse vanaemal endal puudub eluase, ta elab teise tütre korteris. 11.12.2014 avaldas Maardu linna lastekaitse töötaja, et varasematel aegadel on vanaema kaotanud oma eluaseme ning ametiasutustes avaldatud jutt ei ole alati tõepärane.
5.Kuna avaldajale ei ole teada sobivaid isikuid eestkostjaks, siis palus avaldaja end lapse eestkostjaks määrata. Lapsele määratud esindaja seisukoht
6.Määratud esindaja toetas avaldust. Esindaja ei näinud takistusi, miks ei võiks vanaema lapse eestkostjaks hakata. Eestkosteasutus võib kontrollida, kas vanaema saab hakkama. Puudutatud isiku I seisukoht
7.Lapse ema palus määrata lapse eestkostjaks lapse vanaema. Puudutatud isiku III seisukoht
8.Lapse vanaema soovib hakata lapse eestkostjaks. Lapse huvidele ei vasta see, kui avaldaja määratakse lapse eestkostjaks. Vanaema on töötav pensionär, kelle igakuine sissetulek on 291,31 eurot (töötasu 138,36 eurot ja pension 152,95 eurot). Lisaks on elukaaslane NA valmis toetama lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Seega võib vanaema lõpetada töösuhted ja pühenduda lapse kasvatamisele. Samuti on vanaema teine tütar (OJ) andnud nõusoleku vanaemale ja õepojale tasuta elamiseks oma korteris Maardus.
Korter on elamiseks vaba, kuna tütar elab pikemat aega välismaal ega ei kasuta oma korterit. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 03.07.2015 määrusega avaldus rahuldati ning võeti lapse emalt täielikult ära lapse hooldusõigus ning määrati lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.2032. Maakohus jättis avaldaja ning lapse ema ja vanaema menetluskulud nende endi kanda ja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
10.Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust ja tõenditest nähtuvalt on lapse ema pidanud olulisemaks iseenda kui lapse vajadusi. Lapse ema ei ole oma elustiili, käitumist, suhtumist ja hoiakuid muutnud ka pärast lapse sündi. Lapse ema on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning ta ei ole oma käitumist muutnud (vt tl 77, tl 125). Ta on aastaid tarvitanud narkootilisi aineid ning jätkanud seda ka pärast lapse sündi. Lapse emal puudub püsiv elukoht ja sissetulek, samuti ei ole ta end töötuna arvele võtnud. Laps on paigutatud turvakodusse, ema on teda harva külastamas käinud.
11.Kohus, kaaludes nii lapse huve kui vanema õigusi, leidis, et laps tuleb eraldada vanemast ja vanemalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna lapse ema ei ole seadnud ega asunud menetluse käigus seadma esikohale oma lapse huvisid ega taganud lapsele eluks vajalikku. Alus hooldusõiguse peatamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 140 järgi puudub, kuna tegemist ei ole ajutise olukorraga, vaid lapse ema aastate jooksul tekkinud käitumise tulemusega. Seega pidas kohus põhjendatuks lapse emalt täieliku hooldusõiguse äravõtmist lapse suhtes. PKS § 171 lg 1 alusel tuleb määrata lapsele eestkostja. Asja menetluse käigus on lapse vanaema andnud nõusoleku asuda täitma eestkostja ülesandeid. Samas ei ole ta usutavalt põhistanud oma võimeid asuda täitma 8-kuuse lapse eest hoolitsemist ja kasvatamast (tl 109 pöördel, tl 112-113). Asjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et vanaema ise ei hoolitsenud ja ei kasvatanud piisavalt oma last (vt nt tl 33, tl 42, tl 112-113). Vanaema ei suutnud selle tegemata jätmist selgitada. Seetõttu ei pidanud kohus vanaema sobivaks eestkostja kandidaadiks.
12.Tulenevalt PKS § 176 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 557 lg-st 21 määras kohus lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealisteks saamiseni.
13.Maakohus jättis avaldaja ning lapse ema ja vanaema menetluskulud nende endi kanda ja lapsele määratud esindaja tasu riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).t
Määruskaebus
14.Lapse vanaema OJ esitas määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas ning teha uus määrus, millega määrata lapse eestkostjaks vanaema. Maakohus on rikkunud oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Avaldaja eestkostjaks määramine ei ole põhjendatud, see ei ole kooskõlas lapse huvidega ning purustab lapse sidemed emaga ja teeb võimatuks pere edasise taastamise. Maakohus ei ole määruses tuginenud ühelegi tõendile, mis ei võimaldaks määrata vanaema lapse eestkostjaks. Maakohus ei võtnud arvesse vanaema tõendeid ja selgitusi. Maakohtu põhjendused selle kohta, miks vanaema ei sobi eestkostjaks on paljasõnalised ja subjektiivsed. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vanaemal on veel üks tütar, kes saab oma eluga hakkama. Vanaemal on elukaaslane, kes toetab teda materiaalselt ning vajaduse korral võib toetada ka lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Menetluse edasine käik
15.Eestkosteasutus palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema nõustus määruskaebusega.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 20.10.2015 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.PKS § 171 lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-98-11 öelnud, et viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et iga lapse kui piiratud teovõimega alaealise isiku isiklikud ja varalised õigused ja huvid oleks alati ja täielikult kaitstud. Eestkostja määramise eesmärgiks on tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemaid, kes seda teeksid. PKS § 174 lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et lapse vanaema ei ole võimeline eestkostja kohustusi täitma ning lapse vanaema eestkostjaks määramine ei teeni lapse parimaid huve. Maakohus on sellist seisukohta ka põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asuda kogutud tõendite põhjal teistsugusele seisukohale. Lapse vanaema mittenõustumine maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
20.Toimiku materjalist nähtuvalt esines vanaemal oma lapse (lapse ema) kasvatamisega probleeme. Vastuseks märkis vanaema vaid, et ta ei saanud lapse kasvatamisega hakkama, sest käis tööl ja üldse olidki Maardus kõik lapsed sellised (tl 47, 48). Selline suhtumine näitab, et vanaema ei ole võtnud lapse kasvatamist tõsiselt ja on näidanud äärmist hoolimatust. Ringkonnakohus nõustub lastekaiste töötaja seisukohaga, et nii väikese lapsega ei saa katsetada, kas vanaema seekord saab lapse kasvatamisega hakkama (tl 34, 47). Vanaemal oli oma korter Maardus, mille ta kaotas suure üürivõla tõttu, see on oma eluviisidest tingitud asjaoludel. 21.04.2015 lastekaitse spetsialisti vastuvõtul ei osanud vanaema ega tema elukaaslane midagi selgitavat vastata küsimusele, kuidas nad nii väikese lapse kasvatamisega hakkama saavad. Lastekaitse spetsialist sõnul on väheusutav, et vanaema elukaaslane on võimeline naist koos imikuga moraalselt toetama.
21.Toimiku materjalist nähtuvalt ei oma vanaema elamispinda. Vanaema elab oma teisele tütrele (OJ) kuuluvas korteris ning väidab, et korter on elamiseks vaba, kuna tütar elab välismaal. Avaldajale teadaolevalt on tegelik olukord aga selline, et OJ kuuluvas korteris elavad lisaks temale ja tema lapsele veel vanaema koos oma elukaaslasega. Kahetoalisesse korterisse on raske veel üht last juurde mahutada. Samuti ei kata vanaema sissetulek, palk ja pension kokku 291,31 eurot, ühegi inimese elementaarseid vajadusi ning ei ole ammugi piisav lapse eest hoolitsemiseks ja tema vajaduste igakülgseks rahuldamiseks. Asja materjalist tulenevalt on vanaema elukaaslane küll kinnitanud, et ta toetab lapse kasvatamisel materiaalselt (tl 103), kuid murettekitavaks
on elukaaslase probleemid alkoholiga (tl 112). Vastuses määruskaebusele (tl 156-158) on avaldaja välja toonud, et aadressile XXXXX XX-XX on selle aasta suvel välja kutsutud politsei vanaema elukaaslasele, kes viibis korteris alkoholijoobes. Seega võivad kodused tingimused osutuda raskeks väikelapse kasvatamisel ning tagatud ei pruugi olla lapse parimad huvid ning stabiilne elukeskkond.
22.Toimiku materjalist nähtuvalt on vanaemal probleeme ka tervisega. Maardu Linnavalitsuse lastekaiste töötaja arvamusest (tl 112-113) tulenevalt väitis vanaema lastekaitse spetsialistile, et tal on tervisega probleeme, ta põeb reumatoid artriiti. Samuti on vormistatud vanaemale puue. Seega võib ka vanaema isikust tulenevalt osutuda lapse kasvatamise raskeks. Laps on sündinud võõrustusnähtudega ning alustati võõrutusravi morfiiniga, mis kestis kokku 1,5 kuud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et avaldajal on paremad võimalused lapse tervise eest hoolitsemiseks ja edasise võimaliku ravi tagamiseks.
23.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et avaldaja hoole all on lapse huvid oluliselt paremini kaitstud.
24.Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda (v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.