Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
TP määruskaebus Avaldaja: Raikküla vald (Raikküla Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75023071, asukoht Raikküla vald, Rapla maakond), lepinguline esindaja Maiu Kalmus Puudutatud isik I: TP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Raikküla vald, Rapla maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Puudutatud isik II: KP (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Järvakandi vald, Rapla maakond), seaduslik esindaja eestkostja Järvakandi Vallavalitsus, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isik III: TP jun (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Järvakandi vald, Rapla maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol Puudutatud isik IV: AAP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Järvakandi vald, Rapla maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(6)
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 29.06.2015 määrus jätta muutmata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TP kanda. Muud menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabiga seotud menetluskulud, jäävad menetlusosaliste endi kanda ja muud riigi õigusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.KP ja TP abielust on sündinud kaks last: XX.XX.XXXX poeg T ja XX.XX.XXXX tütar AA. K ja TP kooselu on olnud probleemne. KP on korduvalt kodust põgenenud abikaasa väidetava vägivalla eest ning TP suhtes on sellega seoses korduvalt alustatud kriminaalmenetlust, millised ei ole süüdimõistmiseni jõudnud peamiselt seetõttu, et KP on hilisemalt asunud oma esialgseid süüdistusi eitama. Pärnu Maakohtu 21.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-70092 seati KP üle osaline eestkoste ja määrati eestkostjaks Raikküla Vallavalitsus, kelle tööpiirkonnas perekond elas. Eestkoste seadmine toimus kohtu algatusel. 26.05.2015 määrati KP eestkostjaks Järvakandi Vallavalitsus, kuna KP oli asunud koos lastega elama oma registrijärgsesse elukohta Järvakandis.
2.04.02.2015 esitas Raikküla Vallavalitsus Pärnu Maakohtule esmase õiguskaitse taotluse laste T ja AAP isast TP-st eraldamiseks ja paigutamiseks ema KP juurde. Avaldus oli tingitud asjaolust, et 31.01.2015 oli KP pöördunud politseisse seoses abikaasa TP pideva füüsilise ja vaimse vägivallaga. KP koos lastega paigutati XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXXX. Pärnu Maakohtu 04.02.2015 määrusega eraldati lapsed nende isast TP-st ja määrati ema KP juurde.
3.25.02.2015 esitas Raikküla vald (Raikküla Vallavalitsuse kaudu) maakohtule avalduse (muudetud 25.03.2015), milles palus alaealiste laste TP (jun) ja AAP suhtes ära võtta TP-lt hooldusõiguse ja peatada KP hooldusõiguse.
4.17.02.2015 oli KP koos lastega varjupaigast lahkunud ja läinud tagasi oma senisesse elukohta XXXXXX XXXXX. Varjupaigast lahkumise tingis eelkõige KP kaastunne abikaasa vastu, kelle ema oli mõned päevad tagasi surnud. 19.02.2015 kodukülastuse ajal kurtis K sotsiaaltöötajale, et mees mõnitab ja lööb teda ning ta soovis tagasi turvamajja minna. Samuti kaebas K, et mees on poega löönud ja pannud pimedasse kööki kinni, kuna laps ei tahtnud uinuda. Kuna TP keeldus sotsiaaltöötajale lapsi üle andmast, kutsuti appi politsei. Enne politsei tulekut põgenes isa lastega metsa. Lapsed saadi kätte ja TP toimetati arestimajja. 20.02.2015 asus K koos lastega elama temale kuuluvasse XXXXXXXXX korterisse. 26.02.2015 algatas kohus menetluse TP hooldusõiguse piiramiseks. Kodukülastusel 23.02.2015 oli K eestkostjale kinnitanud,
2(6)
et ei lahku lastega kodunt ning vajalikud sõidud tehakse koos eestkostjaga. Vaatamata sellele tuli K eestkostjat ära ootamata 26.02.2015 koos lastega Rapla politseisse ütlusi andma. Kuna lapsed olid politseitöötaja hinnangul hooldamata – külmunud, söömata, hirmunud – kutsuti kohale sotsiaaltöötaja, kes toimetas lapsed esialgu haiglasse ja edasi XXXXX XXXXXXXXXX. Pärnu Maakohtu 03.03.2015 määrusega eraldati lapsed nende emast KP-st, paigutati XXXXX XXXXXXXXXX ning määrati laste ajutiseks eestkostjaks Raikküla Vallavalitsus. Avalduse kohaselt on K-l tervislikust seisundist tulenevalt raske mõista ja näha laste vajadusi. Pidev nõustamine ei ole andnud soovitud tulemusi, kuna K käitumine on heitlik ning ta allub kergesti manipulatsioonidele, eelkõige TP poolsetele. TP seisukohad on samuti muutuvad ja kohandatud vastavalt situatsioonile. K ja TP keerulised peresuhted ohustavad laste heaolu, turvalisust ja arengut.
5.Raikküla Vallavalitsus on seisukohal, et mõlemad vanemad (ja kumbki eraldi) ei ole käesoleval ajal võimelised oma lapsi kasvatama. KP on tunnistanud, et ilma tugiisikuta ta laste kasvatamisega toime ei tule. Avaldajal puuduvad võimalused perele käesoleval ajal tugiisikut määrata. Samuti puudub käesoleval ajal selline toetatud elamise teenus, kus ema saaks elada koos lastega. Abikaasa T ei tea KP väidetel laste kasvatamisest midagi ning ei tuleks nende kasvatamisega toime. TP hooldusõiguse küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta tema iseloomu ja vägivallategusid nii abikaasa kui ka laste suhtes. Raikküla Vallavalitsus leiab, et mõlema vanema hooldusõigust tuleb piirata laste elukohta, haridust ja tervist puudutavates küsimustes. Lapsed peavad jääma XXXXX XXXXXXXXXX, kus vanematel on õigus neid külastada vastavalt XXXXXXXXX kodukorrale ja reeglitele.
6.KP seisukoht 29.04.2015 kohtuistungil oli, et tema ja TP kooselu jääb püsima ning nad tahavad oma lapsi koos kasvatada. Kooselu on raske, kuna T ei aktsepteeri, et K on teistsugune. Majapidamistöödes on T abistanud, kuid lapsed on enamasti K õlul. Laste kasvatamisega toimetulekuks vajab K tugiisikut, T toetusest üksi ei piisa. Elama peaksid nad XXXXXXXXX, kuna seal on sotsiaaltöötajal võimalus käia neid igapäevaselt õpetamas ja suunamas.
7.KP esindaja on seisukohal, et KP hooldusõigus oma laste suhtes on vajalik peatada, kuna ta ei ole suuteline käesoleval ajal oma laste huve kaitsma ning heaolu tagama. Intellektipuude ja toimetulekuhäirete tõttu on KP-le määratud eestkostja, kelle ülesandeks on muuhulgas suurendada tema toimetulekut laste kasvatamisega seotud valdkonnas. KP-l tuvastatud vaimne puue ei ole alus temalt vanema õiguste äravõtmiseks.
8.TP seisukoht 29.04.2015 kohtuistungil oli, et tema abielu KP-ga jääb kestma. Ta teab, millise naise ta võttis ning teeb kõik selleks, et abielu jätkata. Vajadusel on ta võimeline lapsi ka üksi kasvatama. Ta oskab putru keeta ja mähkmeid vahetada. XXXXXXXXX on lapsed söödetud ja puhtad, kuid lapsed peavad siiski olema oma ema ja isa juures. Lapsed saavad hakata XXXXXXXXX lasteaias käima ja seal areneda. Lastele ei ole keegi midagi teinud ja neile on õigel ajal süüa antud. Lastega on mängitud ja neid arendatud. Arstid ei ole öelnud, et poja tervisel midagi viga oleks.
9.TP esindaja on seisukohal, et TP-lt hooldusõiguse äravõtmiseks puudub küllaldane alus. TP vägivaldsus KP ja laste suhtes ei ole tõendatud. TP on oma laste eest hoolitsenud ning tegutsenud laste huve silmas pidades. Vanemad on järjekindlalt
3(6)
panustanud oma elukvaliteedi tõstmisele ja valmis laste nimel tegema oma elus ümberkorraldusi.
10.TP jun ja AAP esindaja on seisukohal, et nende vanematelt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks puudub küllaldane alus. Otstarbekas ja mõistlik on piirata laste isa TP hooldusõigust laste elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes, millises osas tuleb lastele määrata eestkostja. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
11.Pärnu Maakohus 29.06.2015 määrusega peatas TP ja KP hooldusõiguse alaealiste laste TP ja AAP suhtes, määras laste eestkostjaks Järvakandi Vallavalitsuse ja määras eestkostja esimese aruande esitamise tähtaja.
12.Raikküla Vallavalitsuse poolt kohtule esitatud avaldustest, juhtumiplaanist ja perekonna blogi 2015. aasta sissekannetest nähtub üheselt, et vaatamata mitmetele toetavatele abinõudele ja korduvatele hooldusjuhistele, on T ja AAP tervis, areng ja heaolu sattunud vanemate K ja TP juures mitmel korral ohtu. Nii ohuolukorra tõsiduse kui ka tulevikuvõimaluste hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et KP-l on eelmistest kooseludest kolm alaealist last, kes käesoleval ajal elavad oma isade juures eelkõige seetõttu, et KP ei suutnud tagada nende heaolu ja arengut. Samuti oli TP-l tema eelmises kooselus praegusega sarnaseid probleeme (vägivaldsus, laste huvidega mittearvestamine jms). Laste olukorrast enne ja pärast lastekülasse paigutamist annab küllaldase ülevaate sotsiaaltöötaja läbi viidud paikvaatlus (kd II, tl 15-16). Eeltoodust tulenevalt on olemas õiguslik alus KP-lt ja TP-lt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks, sest kohus peab hooldusõigusasja vastavalt PKS § 123 lg 1 lahendama esmajoones laste huvidest ning vajadustest lähtuvalt.
13.Kõnesolevas asjas on erandlikuks asjaoluks KP vaimne tervis. KP-le teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisist nähtuvalt (akt nr 7 (1342/1303/13) ei võimalda tema psüühiline seisund kestvalt ja täies mahus aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Tema psüühika iseärasused mõjuvad ebasoodsalt tema otsustusvõimele ja võimele mõista oma laste emotsionaalseid, sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. Seega on tema oskamatusel lastega toime tulla objektiivsed põhjused. Nagu KP ise tunnistab ja eestkostja senine praktika on näidanud, vajab KP eluga toimetulekuks mitte vajadusepõhist või pistelist, vaid igapäevast ja järjepidevat juhendamist. Sellises mahus järelevalve ja juhendamisega oleks KP võimalik kindlustada vaid toetatud elamise teenusel, mida sotsiaalhoolekandeseadus emale koos lastega ei võimalda. Samuti juhul, kui K eestkostjaks oleks tema abikaasa või mõni muu füüsiline isik, kellel on võimalik temaga igapäevaselt koos elada. TP ei ole eestkostjaks sobiv isik varasema karistatuse ning oma isikuomaduste tõttu. Mõnda teist KP-le lähedast ja eestkostjaks sobivat isikut leida ei ole õnnestunud.
14.K ja TP senine kooselu on olnud heitlik ja vastuoluline. Mõlemad kinnitavad, et soovivad abielu jätkata ning on seda väljaspool kodu järjekindlalt ka demonstreerinud. Koduseinte vahel kooselu aga ei laabu ja selle põhjuseks võib olla nii TP vägivaldsus kui ka KP soovimatus ja oskamatus pereema kohustusi täita: koristada, süüa teha, abikaasa ja laste materiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste eest igakülgset ja püsivat hoolt kanda. TP-l napib vaimset ja emotsionaalset võimekust oma abikaasa eripäraga toimetulekuks. KP tunnistab, et abikaasa pahameel ja sellega kaasnenud vägivald on enamasti tingitud mehe rahulolematusest KP tegemiste ja tegutsemise kiiruse suhtes.
4(6)
Konflikti tekkides on KP lahendanud olukorra alati kodust lahkumise teel, kuid TP esimesel kutsel sinna tagasi pöördunud. Sellises omavahelises kokku-lahku mängus on laste vajadused ja eelkõige emotsionaalsed vajadused jäänud vanemate tähelepanu alt välja ning lapsed on pidanud taluma helluse ja läheduse puudumist.
15.Puudub kahtlus, et KP-l on emotsionaalne side oma lastega, ta soovib nendega koos olla ja ta ei ole kunagi tahtlikult laste vastu halb. Laste eest nõutaval määral hoolt kandma ja neid kasvatama KP iseseisvalt võimeline ei ole. Puudub kahtlus, et TP soovib oma poega ja tütart ise kasvatada. Puuduvad küllaldased tõendid, kas ja millisel määral on TP abikaasaga tülitsedes olnud vägivaldne või pahatahtlik laste suhtes, kuid ka TP ei ole iseseisvalt, s.o ilma praktilise ja püsiva kõrvalabita võimeline lapsi kasvatama.
16.K ja TP on käesoleval ajal kestvalt võimetud laste hooldusõigust teostama (PKS § 140 lg 1). Kuna mõlemad vanemad on kohtuistungil avaldanud üksmeelset arvamust, et nende abielu jääb püsima ja nad soovivad oma lapsi ise kasvatada, samuti seetõttu, et eelduslikult on lapse huvides kasvada oma bioloogiliste vanemate juures, on õige KP ja TP hooldusõigus peatada ja anda neile võimalus oma pereelu ümber korraldada selliselt, et lastel oleks vanemate juures turvaline ning laste materiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi rahuldav kasvukeskkond.
17.Lapse huvides on omada kodu ja vanemaid. Kui bioloogilised vanemad seda kindlustada ei suuda, on lapsel õigus saada endale turvaline kodu ja vastutustundlikud vanemad kas lapsendamise või kasupere kaudu.
18.Kuna lapsed elavad XXXXX XXXXXXXXX ja puudub füüsiline isik, kes oleks avaldanud soovi või keda oleks võimalik määrata T ja AA eestkostjaks, tuleb laste eestkostjaks määrata nende elukohajärgne omavalitsus, s.o Järvakandi Vallavalitsus. Määruskaebus ja selle põhjendused
19.TP esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta Raikküla Vallavalitsuse avalduse rahuldamata.
20.Asjas ei ole kogutud ühtki tõendit selle kohta, et TP kujutaks ohtu oma lastele. Seda on kinnitanud ka maakohus määruses (lk 5 viim lg). TP ei ole kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama (PKS §140 lg 1). Tõendamata on, et TP oleks lapsed ohtu pannud või teinud muu hooldusõiguse peatamise aluseks olla võiva teo. Maakohtu otsus on vastuolus nii materiaal- kui menetlusõigusnormidega. Menetluse edasine käik
21.Järvakandi Vallavalitsus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
22.Raikküla Vallavalitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.TP-le ja AAP-le määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
24.KP-le määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5(6)
Määruse põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et TP oleks lastele ohtlik, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on peatanud hooldusõiguse põhjusel, et TP on kestvalt võimetu laste hooldusõigust teostama. Maakohus on oma seisukohta õigesti põhjendanud TP isikuomadustega ja senise käitumisega. Maakohus on seejuures käsitlenud Raikküla Vallavalitsuse poolt kohtule esitatud avaldusi, juhtumiplaane, perekonna blogi 2015. aasta sissekandeid ja sotsiaaltöötaja läbi viidud paikvaatlust. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et laste tervis, areng ja heaolu on sattunud TP juures mitmel korral ohtu. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt TP on kestvalt võimetu laste hooldusõigust teostama, on kooskõlas teabega TP 09.02.2015 avalduses (kd I tl 16-17), TP 10.03.2015 seletuskirjas (kd I lk 79), ekspertiisiaktis (kd I tl 108-120), 31.01.2015 juhtumiplaanis nr 2 (kd I tl 190), 19.02.2015 juhtumiplaanis nr 3 (kd I tl 196), 28.02.2015 juhtumiplaanis nr 4 (kd II tl 4-5), 2015. aasta perekonna blogis (kd II tl 8-12) ja paikvaatluse dokumendis nr 1/15 (kd II tl 15-16). Tõenditest nähtub, et vastupidiselt TP avaldatud soovile ei ole ta suutnud hoolitseda laste turvalisuse ja arengu eest. PKS § 140 lg 1 kohaselt, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama, peatab kohus vanema hooldusõiguse. Antud asjaoludel on laste heaolu tagamiseks vanemate, sh TP hooldusõiguse peatamine proportsionaalne abinõu. Peatamise aluste äralangemisel, s.t juhul, kui vanemad on suutnud oma elu korraldada viisil, mis tagab lastele turvalise ja arengut toetava keskkonna, on kohtul võimalik hooldusõigus taastada. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja on õigesti teinud esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi (PKS § 123 lg 1).
28.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta TP kanda. Maakohtu määrusest tulenevalt jäävad muud menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabiga seotud menetluskulud, menetlusosaliste endi kanda. Enne määruskaebuse esitamist tekkinud riigi õigusabiga seotud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.