Hageja: EK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja KL, lepinguline esindaja Krista Paal
seaduslik
Kostja: JK (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Krevald Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 16.04.2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde JK esitatud Harju Maakohtu 24.04.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-4390.
4.Võtta asja materjalide juurde EK esitatud Eesti Töötukassa 11.06.2015 otsus nr TA15-0063162 ning õigusabikulu arved. Ülejäänud EK poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda.
5.Maakohtu menetluskulud jätta neid kandnud poole kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud JK kanda.
6.Välja mõista JK-lt EK kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 124,80 eurot (ükssada kakskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.12.2014 esitas EK (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega palus JK-lt (kostjalt) välja mõista elatise 195 eurot kuus alates 11.12.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 18.02.2015 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus seoses võlgniku vastuväite esitamisega ning nõue anti üle Harju Maakohtule.
2.10.03.2015 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni (so 01.02.2028) poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate KL ja kostja vaheline kooselu 2014. aasta algul ning hageja asus elama koos oma ema KL-ga, kes on tasunud hageja lasteaiamaksud, soetanud hagejale riided, jalanõud, arenguks vajalikud koolitusvahendid jms. Lisaks hagejale kasvab peres veel üks laps, kelle ülalpidamist toetab tema isa. Kostja maksis hagejale elatist summades 60-200 eurot kuus. Peale kohtusse pöördumist 2014. aasta detsembris ei ole kostja enam hagejale elatist maksnud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust raha maksmisega lapse ema KL arvelduskontole kuni 2014. aasta detsembrini. Kuna lapse ema arvelduskontolt toimuvad regulaarsed mahaarvamised võlausaldajate nõuete katteks, tekkis kostjal kahtlus, et elatise maksmisega lapse ema arvelduskontole ei kasutata elatiseks makstud rahasummasid lapse ülalpidamiseks. Pärast seda on kostja täitnud ülalpidamiskohustust muul viisil, ostes lapsele toitu, riideid jne. Lisaks märkis kostja, et lapse ema KL käsutuses on kostja nimele kuuluv krediitkaart, mille limiit on ligikaudu 200 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 16.04.2015 otsuse, millega mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2015-31.01.2015 eest summas 195 eurot ja alates 01.02.2015 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 01.02.2028. Kohus määras, et kostja on kohustatud väljamõistetud elatusraha üle kandma KL pangakontole. Tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise peab kostja üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja edasiulatuva elatise iga jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud saama elatist. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kusjuures PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. PKS § 101 lg-st 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (RKTKo 3-2-1-118-12 p 16). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääraks 390 eurot kuus.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 369 võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (RKTKo 3-2-1-33-11 p 18). Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud. Nimetatud asjaolu tõendamise koormus oli kostjal ning kohus on seda kostjale selgitanud. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole lapse ülalpidamiseks 2015. aastal elatist maksnud ning kostja ei ole seda hageja väidet ümber lükanud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust ning see on aluseks kostjalt kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks ning seega kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kohus leidis, et TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning kohustas kostjat kandma elatise üle lapse ema KL pangakontole. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Kostja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega võimaldada kostjal mõjuvatest põhjustest tulenevalt täita ülalpidamiskohustust muul viisil kui igakuist elatist tasudes. Muu viis, kuidas kostja kohustub hageja ülalpidamiskohustust täitma, on järgnev: kostja soetab igakuiselt lapse arenguks vajalikke tarbeesemeid, toiduaineid ja tasub haridusasutuste tasusid ja huviringi tasusid maksimaalselt 50 euro ulatuses ning kohustub alles hoidma kulu tõendavad dokumendid ja kviitungid. Kui kohus asub seisukohale, et ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui elatise tasumisega, ei ole põhjendatud, siis palub apellant, et kohus vähendaks 16.04.2015 otsusega väljamõistetud elatise summat ning määraks uueks elatisesummaks 50 eurot, mida kostja peab igakuiselt tasuma hageja poolt osutatud arveldusarvele.
8.Kostja soovis, et maakohus lahendaks taotluse, millega võimaldaks kostjal täita mõjuvatest põhjustest tulenevalt lapse ülalpidamiskohustust muul viisil kui elatist makstes, kuid kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ainuüksi esitatud tõenditest tulenevalt ei saa kostja olla kindel, et tasudes igakuiselt oma lapsele elatist 195 eurot, siis see raha reaalselt ka lapseni jõuab. Tõenditest nähtuvalt kulutab lapse ema KL tema kontol olevaid rahalisi vahendeid kolmandatele isikutele erinevate hüvede ostmiseks või raha üle kandes. PKS § 100 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alates kohtumenetluse algusest on kostja igakuiselt täitnudki ülalpidamiskohustust muul viisil ja hageja ei ole puuduse all enam pidanud kannatama.
9.Harju Maakohus on 24.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-4390 kinnitanud kostja ja lapse ema KL vahelise kompromissi, millega on kindlaks määratud lapsega suhtlemise kord. Kokkuleppe kohaselt veedab hageja igas kalendrikuus kostjaga kolm nädalavahetust ning vaid iga kuu teise nädalavahetuse oma emaga. Lisaks on isal õigus ka kolmapäeviti vahemikus 17:00-19:00 kohtuda oma lapsega. Seetõttu ei ole 16.04.2015 kohtuotsuses märgitud elatise summa 195 eurot enam põhjendatud. Tulenevalt lapsega suhtlemise korrast ning võttes arvesse aega, mil laps ei viibi lasteaias, veedavad kostja ja KL oma ühise alaealise lapsega võrdselt aega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-165-13 olnud seisukohal, et sellises olukorras ei ole kummalgi vanemal kohustust tasuda teisele vanemale lapse ülalpidamiseks elatist, sest mõlemad vanemad täidavad võrdselt oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Teiselt vanemalt elatist välja nõudes peab seega tingimata arvestama poolte vahel sõlmitud lapsega suhtlemise korda. Loogiliselt täidab vanem ülalpidamiskohustust ka lapsega kohtumise eelselt kui ostab koju söögitarbeid ja muid vajalikke esemeid. Seega võiks argumenteerida, et elatist ei ole kumbki vanem kohustatud tasuma, kuid vaatamata sellele on kostja siiski nõus igakuiselt 50 eurot kandma elatiseks hageja poolt märgitud pangakontole. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
12.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse esmalt põhjusel, et maakohus ei võtnud seisukohta 13.04.2015 esitatud taotluse osas, millega kostja palus määrata kindlaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmise muul viisil kui raha maksmisega lapse ema KL arvelduskontole. Kostja palus võimaldada täita ülalpidamiskohustust viisil, mille kohaselt kostja soetab hagejale vajalikke esemeid, toiduaineid, tarbeesemeid ja tasub haridusasutuste ja huviringi tasusid minimaalselt 195 euro ulatuses ning hoiab alles kulu tõendavad dokumendid. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus 24.03.2015 kohtuistungil lõpetanud asja sisulise arutamise ning määranud kindlaks kohtulahendi teatavaks tegemise tähtaja. Seega on kostja 13.04.2015 taotlus esitatud pärast asja arutamise lõpetamist. Kostja esindajale 16.04.2015 edastatud e-kirjas on maakohus selgitanud, et kohus jätab esitatud seisukohad tähelepanuta, kuna need olid esitatud peale kohtuistungit. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja 13.04.2015 esitatud taotluse lahendamata jätmisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud.
13.Apellatsioonkaebuses palus kostja täita ülalpidamiskohustust viisil, mille kohaselt kostja soetab lapsele igakuiselt arenguks vajalikke tarbeesemeid, toiduaineid ning tasub haridusasutuste ja huviringi tasusid maksimaalselt 50 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlus ülalpidamiskohustuse muul viisil täitmise kohta ka sisuliselt põhjendatud. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. PKS § 100 lg 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Käesoleval juhul ei ole vanemate vahel kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta kostja poolt väljapakutud viisil. Kostja on põhjendanud, et mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse muul viisil täitmiseks on asjaolu, et kostjal on kahtlus, et lapse ema KL ei kasuta tema arvelduskontole kantavaid rahalisi vahendeid lapse vajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud, et lapse ema ei kasuta ülalpidamiseks makstud rahasummasid lapse huvides. Ainuüksi asjaolust, et lapse emal on võlgnevused ja ta on teinud ülekandeid nende tasumiseks või et ta on teinud muid rahaülekandeid kolmandatele isikutele, ei saa järeldada, et ta lapse ülalpidamiseks makstud rahasummasid lapse huvides ei kasuta.
14.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule Harju Maakohtu 24.04.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-4390, millega on kinnitatud vanemate vaheline kompromiss lapse hooldusõiguse küsimuses. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt on hageja elukoht tema ema KL määrata ning ülejäänud osas jääb vanematele ühine hooldusõigus. Kohtumäärusega on kokku lepitud lapsega suhtlemise kord, mille kohaselt viibib hageja oma isaga kolm nädalavahetust kuus, võttes reedel kell 17.00 lapse ja tuues lapse pühapäeval kell 17.00 tagasi. Samuti viibib laps koos isaga igal kolmapäeval kell 17.00-19.00. Esitatud kohtumäärus on tehtud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Hageja ei ole tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud ning on eelnimetatud kohtumääruse esitanud ringkonnakohtule ka ise koos 11.06.2015 apellatsioonkaebusele esitatud vastusega. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus kostja esitatud Harju Maakohtu 24.04.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-4390 TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel asja juurde ning arvestab sellega apellatsioonkaebuse lahendamisel.
15.Kostja on seisukohal, et tulenevalt lapsega suhtlemise korrast ei ole maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurus 195 eurot põhjendatud, kuna lasteaiavälisest ajast veedab hageja sisuliselt võrdselt aega nii oma ema kui ka isaga, mille jooksul kumbki vanem täidab oma rahalistest vahenditest lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Koosmõjus suhtlemise korraga on kostja nõus maksma elatist 50 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt tuleb kokkulepitud suhtlemiskorra tõttu muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust. 24.04.2015 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast nähtuvalt viibib hageja koos oma isaga ligikaudu kuuel päeval kuus, mis on 1/5 kuust. Järelikult hoolitseb valdaval osal ajast lapse vajaduste rahuldamise eest tema ema.
16.Samuti tuleb käesoleval juhul arvesse võtta, et PKS § 105 lg 3 sätestatu kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises
vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2015 otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kostja on kinnitanud, et ta on varaliselt kindlustatud, töötades kahel tasuval töökohal (t lk 23-24). 11.09.2015 kohtule esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et lapse ema KL on hetkel kodune, kuna ta hooldab lisaks hagejale peres kasvavat 20-kuust tütart ning on alustanud õpinguid XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX. Hageja esitas koos 11.09.2015 seisukohaga Eesti Töötukassa 11.06.2015 otsuse nr TA15-0063162 KL töötuna arvele võtmise kohta. Hageja on tõendi lubatavust põhjendanud sellega, et maakohtu otsuse tegemise aja seisuga ei olnud kindlaks määratud vanemate vahelist lapsega suhtlemise korda ja lapse ema KL sotsiaalne seisund on muutunud. Kostja on tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud ning leiab, et see on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et kuna Eesti Töötukassa otsus on tehtud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ning esitatud tõend on vajalik asja õigeks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel esitatud tõendi asja juurde. Võttes arvesse asjaolu, et lapse emal puudub käesoleval ajal sissetulek töötasu näol, leiab ringkonnakohus, et lapse ema ja isa varaline seisund on oluliselt erinev. Seega, ka juhul, kui eeldada, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps viibib kostjaga, on tulenevalt vanemate ebavõrdsest varalisest seisundist kostjalt elatise seadusega sätestatud miinimummääras väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ning seega tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
17.27.08.2015 kirjaga andis Harju Maakohus pooltele aega seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni 14.09.2015. 11.09.2015 esitas hageja lõpliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kostja leidis, et selles dokumendis esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Selles dokumendis esitatud uueks asjaoluks on eelkõige hageja ema töötuna arvele võtmine, mis on toimunud pärast maakohtu otsust. Muid väiteid saab pidada varasemate seisukohtade täiendusteks. Kolleegiumi hinnangul puudub alus nimetatud menetlusdokumendis esitatud väidete arvestamata jätmiseks.
18.Koos 11.09.2015 menetlusdokumendiga esitas hageja ringkonnakohtule KL arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2014-09.03.2015 kohta, Tallinna XXXXXXXX XXXXXXXX 19.03.2015 tõendi nr 4-2/44, kostja poolt 24.03.2015 Harju Maakohtule käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuse ja sellele lisatud koopiad arvetest ja maksekorraldustest. Kohus leiab, et esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel keelduda. Esitatud tõendid on juba kohtutoimikus olemas, mistõttu nende ringkonnakohtule täiendavaks esitamiseks puudub vajadus. Lisaks esitas hageja KL arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.03.2015-11.09.2015 kohta. Kostja on esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole piisavalt põhistanud eelnimetatud tõendi esitamise vajadust ja lubatavust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel selle vastuvõtmisest. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29). Kohus viitab, et hageja on märkinud 11.09.2015 menetlusdokumendi lisana ka väljavõtte maksehäirete registrist, kuid tegelikult seda ei ole lisatud.
Menetluskulude jaotus
19.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud neid kandnud poole kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka
maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
20.Ringkonnakohus määrab (TsMS § 177 lg 1 p 1) alusel kindlaks hageja apellatsioonimenetluse menetluskulud. Hageja esitas ringkonnakohtule kolm õigusabikulu arvet. Nimetatud tõendid õigusabikulu suuruse kohta tuleb TsMS § 176 lg 2 alusel vastu võtta. Kolmest õigusabikulu arvest kaks käsitlevad õigusabikulusid maakohtus ja üks ringkonnakohtus. Kuna maakohtu menetluskulud jäid poolte enda kanda, siis selles osas puudub kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks alus. Eesti Juristide Liidu 12.06.2015 arve nr 1352 kohaselt on hagejale, seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega, osutatud õigusabi 4 tundi, kogusummas 124,80 eurot (sealhulgas käibemaks). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 26 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja lepingulise esindaja poolt apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega pidada TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti on mõistlik hagejale osutatud õigusabiteenuse tunni hind. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 124,80 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.