Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
AV avaldus kohtumääruse sundkorras täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AV määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: AV (isikukood XXXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Reet Vokk esindajad Puudutatud isik I: RV (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II: RV (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III: MV (endine V) (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Eestkosteasutus: Viimsi Vallavalitsus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus tühistada ning saata tsiviilasi avalduse läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja avalduse sisu
1.21.06.2012 on kinnitatud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-12-19117 AV (avaldaja, isa) ja MV (puudutatud isik III, ema) vahel kompromiss, millega ema ja isa leppisid kokku lastega (R ja RV) suhtlemise korras.
2.19.03.2015 esitas isa Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata Harju Maakohtu 21.06.2012 määrus (kompromiss) sundkorras täidetavaks kohtutäituri 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-19117 vahendusel. Avaldaja palus samuti täpsustada kompromissi punkti nr 4, lisades sellele telefoninumbri +XXXXXXXXXXXX, mille vahendusel on laste isal õigus lastega suhelda. Avalduse kohaselt ei täida puudutatud isik kompromissi ning keeldub lapsi isale üle andmast, leides selleks erinevaid põhjendusi. Ema on välja lülitanud telefoni (nr +XXXXXXXXXXXX), mille vahendusel sai isa lastega suhelda. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus võttis isa avalduse 08.04.2015 kohtumäärusega menetlusse ning määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.04.2015 kell 12.00. 30.04.2015 kohtumäärusega jättis maakohus isa avalduse läbi vaatamata ning tühistas sel päeval toimuma pidanud kohtuistungi. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg-tele 7 ja 8 ning märkis, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja ja puudutatud isik oleksid läbinud lepitusmenetluse. Maakohus järeldas, et sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus sunnivahendite määramiseks. Maakohus viitas TsMS § 423 lg 1 p-le 2 ja märkis, et jätab hagi läbi vaatamata, kuna hagiga pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus selgitas, et eesmärgi saavutamiseks tuleb õigustatud isikul esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 15.05.2015 määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Maakohtule esitatud avalduse alusel tuli alustada lepitusmenetlust, mistõttu puudus maakohtul seadusest tulenev alus avalduse läbivaatamata jätmiseks. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik leidis, et määruskaebus on alusetu ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Avaldus ei olnud esitatud kujul menetletav, kuna kohtult saab nõuda kohustatud isiku suhtes jõu kasutamist vaid juhul, kui on tuvastatud suhtluskorra rikkumine ja eelnevalt on ebaõnnestunud kohtulik lepitusmenetlus. Avaldaja pole esitanud kohtule avaldust lepitusmenetluse algatamiseks.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata avalduse menetlemiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus erikord. Selle kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada TsMS § 563 järgi sellise kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust.
9.Lepitusmenetluses on vanematel võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Eelkõige on lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-19117 täitemenetluseta. Olukorras, kus vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine, mh otsustada täitemenetluses jõu kasutamise võimaluse üle. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
10.TsMS § 475 lg 1 p-i 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt menetleb kohus lapsega suhtlemise korraldamist puudutavat asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ka hagita asja sisulise läbivaatamise ettevalmistamiseks tuleb kohtul mh välja selgitada avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad (TsMS § 392 lg 1 p 1). Seejuures pole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid. Lisaks kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi hagita menetluse osalised omal algatusel. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada teatud avaldust või tõendit.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas maakohtule 19.03.2015 avalduse, milles märkis, et lapse ema ei täida kehtivat suhtluskorda. Avaldaja palus suhtluskorda täpsustada ning määrata see ka sundkorras täidetavaks. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata, kuna leidis, et avaldusega polnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu.
12.Maakohtule esitatud avaldusest nähtub selgelt, et avaldaja heidab puudutatud isikule ette suhtluskorrast mittekinnipidamist. Kuigi avaldaja pole seda avalduses selgesõnaliselt väljendanud, nähtub avaldusest avaldaja soov jõuda kohtuliku kompromissina kehtestatud suhtlemiskorra täitmiseni. Avaldaja taotleb suhtluskorra sundtäidetavaks tunnistamist ehk sisuliselt sunnimeetmete määramist TsMS § 563 lg 7 mõttes. Sunnimeetmete määramine on võimalik vaid lepitusmenetluse läbiviimise ja ebaõnnestumise tagajärjel, mistõttu tuleb kolleegiumi hinnangul avaldaja maakohtule esitatud avaldust mõista lepitusmenetluse algatamise avaldusena. Arvestades TsMS § 477 lg-s 5 ja § 5 lg-s 3 sätestatud uurimis- ja selgitamiskohustust, oleks maakohus pidanud avaldajale selgitama vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta kehtivat erikorda. Kui maakohtu hinnangul jäi avalduse sisu või selle esitamise eesmärk ebaselgeks (sh osas, kas avaldaja sooviks on lepitusmenetluse läbiviimine), tulnuks maakohtul anda avaldajale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg avalduse täpsustamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole maakohus seda teinud, vaid on jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Tegemist on menetlusõigusnormi olulise rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi avalduse uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada menetlusosalistele lepitusmenetluse läbiviimise korda. Lepitusmenetluse läbiviimise käigus tuleb
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-19117 maakohtul muuhulgas selgitada välja, kas suhtluskorra rikkumine on toimunud või mitte ning kas suhtlemise korra muutmine on poolte kokkuleppel võimalik. Suhtlemiskorra rikkumise toimumist tuleb põhistada avaldajal.
14.Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse üle otsustab maakohus sõltuvalt asja läbivaatamise tulemustest (TsMS § 173 lg 3 teine lause ja § 174 lg 6).
15.Seoses kohtunik Ü.Jänes ajutise töövõimetusega asendas teda vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kinnitatud tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik U.Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.