TP (P) avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja IS avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks KP (P) suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning Harju Maakohtu 06.08.2015.a määrus hagi tagamise abinõu asendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TP’i 13.07.2015.a määruskaebus ja 14.08.2015.a määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I (määruskaebuse esitaja, lapse isa): TP (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Puudutatud isik I (laps): KP (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II (avaldaja II, lapse ema): IS (isikukood
XXXXXXXXXXX),
tehinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Eestkosteasutus I: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu
4.1.Rahuldada osaliselt TP’i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
4.2.Rahuldada osaliselt IS’e avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks KP’i suhtes.
4.3.Lõpetada osaliselt TP’i ja IS ühine hooldusõigus KP’i suhtes ning anda ISle üle otsustusõigus KP’i viibimiskoha valiku osas.
4.4.Määrata kindlaks isa TP’i ning tütre KP’i vaheline suhtluskord järgmiselt:
4.4.1.KP viibib TP’i hoole all ajal, mil laps elab Eesti Vabariigis, iga paaritu nädala reede õhtul kella 17.00 kuni esmaspäeva hommikul kella 09.00. Reedel võtab isa lapse lasteaiast ja viib esmaspäeva hommikul lasteaeda, kui on lasteaia päevad. Muul juhul võtab isa lapse tema kodust ja viib koju tagasi.
4.4.2.KP viibib TP’i hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja ei ole veel koolikohuslane, igal kuul ühe kalendrinädala. Konkreetse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub see kuu esimesest esmaspäevast kuni pühapäevani.
4.4.3.KP viibib TP’i hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja on kooliõpilane, koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) nii, et viimasel vaheaja päeval naaseb laps koju. Lapse ema teavitab esimesel võimalusel koolivaheaegade kuupäevadest.
4.4.4.KP viibib TP’i hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja on kooliõpilane, suvevaheajast kolm nädalat. Konkreetse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 31. märtsiks. Kokkuleppeni mittejõudmisel, toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast.
4.4.5.KP viibib TP’i hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis, iga paaris aasta maikuu lõpus - juunikuu alguses tähistatavate Nelipühade (Banking Holiday) ajal.
4.4.6.KP viibib TP’i hoole all iga paaritu aasta sünnipäeva ja jõulupühad (24.12-26.12) ning paaris aasta aastavahetuse (31.12-01.01).
4.4.7.KP’i suhtlemiskorrast tulenevatest KP’i sõidukuludest 25% kannab lapse isa ja 75% kannab lapse ema.
4.4.8.Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka ekirja ja sms-i teel.
4.4.9.Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
4.5.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 Rahuldada TP’i 14.08.2015.a määruskaebus osaliselt. Tühistada Harju Maakohtu 06.08.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161. Tühistada Harju Maakohtu 16.07.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9768. Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161. Rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata, et kuni käesoleva määruse jõustumiseni reguleeritakse vaidlusalust õigussuhet käesoleva määruse p-s 4 ja selle alapunktides sätestatud viisil.
10.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.22.01.2015.a esitas lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt lõppes lapse vanemate kooselu 2013.a suvel ning lapse elukohaks oli senini lapse ema elukoht. Mõlemal poolel on lapsega head suhted. 2014.a lõpus sai lapse isa teada, et lapse ema plaanib kolida Norrasse enda elukaaslase juurde. Lapse isa ei olnud nõus Norrasse kolimisega, kuna see võib mõjuda lapsele traumeerivalt ning lapse isal puuduvad võimalused Norrasse külla minna. Lapse viimine Norrasse nõrgestaks lapse ja isa vahelisi suhteid ja seega kahjustaks lapse heaolu ja huve. Lapse eraldamine harjumuspärasest ja armastusväärsest ja turvalisest keskkonnast ei soosi lapse arengut ja heaolu. Lapse suhted Eestis elavate isapoolsete vanavanematega on samuti väga lähedased. Puudub mõjuv põhjus, miks laps peaks Norrasse kolima, kuna kui lapse ema soovib Norrasse elama minna, siis on lapse isa nõus lapse enda juurde elama võtma. Lapse isa pakkus lapsega suhtluskorraks välja järgmise: a) üle nädala reedel kella 17.00 kuni esmaspäeva kella 09.00 nii, et lasteaia päevadel võtab isa lapse lasteaiast ja viib lasteaeda; b) ärajäänud suhtluskord asendatakse esimesel võimalusel vanemate vahelisel kokkuleppel; c) lasteaia kollektiivpuhkuse aja ja koolivaheajad veedab laps võrdselt mõlema vanemaga; d) jõulud, sünnipäeva, pühad, tähtpäevad veedab laps kordamööda kummagi vanema juures; e) reisiks väliriiki on vajalik teise vanema notariaalne nõusolek; f) mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või arvuti vahendusel ajal, mil laps viibib teise vanema juures.
2.30.01.2015.a esitas lapse ema avalduse, paludes lõpetada tema ja lapse isa ühine hooldusõigus osaliselt ja määrata talle ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha osas ning määrata lapse ja isa vaheline suhtluskord. Lapse ema selgitas, et tal ja lapse isal ei ole olnud erimeelsusi suhtluskorra osas ajal, mil nad kõik on elanud Eestis. Kuna aga ta soovis elama asuda Norra Kuningriiki, siis seda lapse isa ei toeta, mistõttu ei ole võimalik kokku leppida ka suhtluskorra osas. Lapsega on seni igapäevaselt tegelenud peaasjalikult lapse ema, isaga kohtuti keskmiselt korra või kaks korda kuus nädalavahetustel. Lapse ema soovib alustada ühist kooselu norrakast meessõbraga. Lapse ema töötab juhiabina N OÜ-s, mis on spetsialiseerunud puidust valmismajade ja majadetailide ehitamisele ja müügile Norra turul. Norras jätkab lapse ema seal tööd ja astub ülikooli. Laps astuks augustis 2015 Norras kooli. Laps on enda kooliga juba tutvumas käinud ning alguses on õppetöö inglise keeles ning jätkub tavakoolis Norra keeles. Norras elatakse XXXXXXXXXXXXX, kus on lapse ema elukaaslasel korter ning kus elavad ka kõik elukaaslase lähedased ja ka palju eestlasi. Laps on juba õppinud Norra keelt ning seda õpetatakse talle ka edasi. Lapsel pole kohanemisprobleeme. Laps saab Norras suhelda ka elukaaslase õe samavanuseliste lastega. Suhtlemine toimub nii inglise kui ka norra keeles. Inglise keelt on samuti laps varasemalt õppinud ning orienteerub selles ja suudab ise rääkida ja aru saada. Laps saab ema elukaaslasega hästi läbi. Lapse ema elukaaslane tegeleb ettevõtlusega ning õpib magistriõppes. Lapse ema esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes luba kohtumenetluse ajal reisida lapsega Norrasse. Lapse ema pakkus 09.04.2015.a seisukohas välja järgmise suhtluskorra: 1) TP kohtub lapsega ajani, mil KP asub elama Norra Kuningriiki, üle
3(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 nädala reede õhtul kella 17.00-st kuni järgneva nädala esmaspäeva hommikul kella 09.00-ni. Reede õhtul kohustub TP võtma lapse lasteaiast ning esmaspäeva hommikul kohustub TP viima lapse lasteaeda; 2) TP kohtub lapsega ajani, mil KP läheb kooli Norra Kuningriigis, igal kalendrikuul ühe nädala, millise aja lapse vanemad lepivad eelnevalt kokku hiljemalt iga eelneva kuu 15-ks kuupäevaks. Seejuures lähtuvad KP vanemad tingimusest, et kaks nädalat enne KP kooli algust on KP IS juures Norra Kuningriigis; 3) TP kohtub lapsega ajast, mil KP läheb kooli Norra Kuningriigis, KP koolivaheaegadel. Koolivaheaegade kuupäevadest teavitab IS TP esimesel võimalusel pärast nende avaldamist. Seejuures lähtuvad KP vanemad tingimusest, et hiljemalt üks päev enne KP koolivaheaja lõppu on KP tagasi IS juures Norra Kuningriigis; 4) KP suvevaheajal veedab laps kolm nädalat isa juures, millise aja lepivad lapse vanemad kokku eelnevalt hiljemalt iga aasta märtsikuus. Seejuures on IS-l õigus olla eelnimetatud perioodi jooksul koos lapsega kahel korral ühe päeva alates õhtul kella 17.00-st kuni järgmise päeva õhtul kella 19.00-ni ning ühe nädalavahetuse alates reedest kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Eelnimetatud aja lepivad vanemad kokku enne lapse isa juurde viimist; 5) Norra Kuningriigis mai lõpus tähistatava püha „National Banking Holiday“ veedab KP vaheldumisi ühe vanema juures ja teise vanema juures, st, et kui ühel aastal oli laps mai lõpus tähistatava püha „National Banking Holiday“ ajal ühe vanema juures, siis järgmine aasta on teise vanema juures. Järgmisel aastal (s.o 2016) veedab laps Norra Kuningriigis mai lõpus tähistatava püha „National Banking Holiday“ isa juures; 6) jõulud veedab KP vaheldumisi ühe vanema juures ja teise vanema juures, st, et kui ühel aastal oli laps jõulude ajal ühe vanema juures, siis järgmine aasta on teise vanema juures. Käesoleval aastal (s.o 2015.a) veedab laps jõulud isa juures; 7) aastavahetuse veedab KP vaheldumisi ühe vanema juures ja teise vanema juures, st, et kui ühel aastal oli laps aastavahetuse ajal ühe vanema juures, siis järgmine aasta on teise vanema juures. Käesoleval aastal (so 2015.a) veedab laps aastavahetuse isa juures; 8) KP sõidukulud ja lapse tagastamise kulud kokkulepitud aegadel kokkulepitud kohtadesse kannab IS 75% ulatuses ja TP 25% ulatuses. Lapse ema ettepanekul viibiks laps koolivaheaegadel Eestis. Lisaks toetas lapse ema ka seda, et lapse isa võib käia Norras külas, ning et mõlemal vanemal on õigus lapsega telefoni või arvuti vahendusel suhelda ajal, mil laps on teise vanema juures.
3.02.03.2015.a toimunud ärakuulamisel kinnitasid vanemad, et Eesti Vabariigi piires on nad suutnud kokku leppida suhtluskorras, kuid lapse isa ei toeta lapse elama asumist Norra Kuningriiki, mistõttu ei ole nad suutnud kokku leppida ka suhtluskorras. Ärakuulamisel leppisid vanemad kokku menetluse ajal kehtivas korras, mille kohus kinnitas 03.03.2015.a määrusega.
4.23.04.2015.a esitas Kristiine Linnaosa Valitsus seisukoha, milles ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid pidas vajalikuks määrata suhtluskord. 30.04.2015.a esitas Nõmme Linnaosa Valitsus seisukoha, milles toetas osaliselt ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse emale ainuotsustusõiguse andmist lapse viibimiskoha osas ning suhtlusõiguse määramist eraldielava vanema ja lapse vahel.
5.Harju Maakohus tegi 26.06.2015.a määruse, millega rahuldas osaliselt lapse isa avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning rahuldas osaliselt lapse ema avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning andis lapse emale üle otsustusõiguse lapse viibimiskoha valiku osas ning määras kindlaks isa ning tütre vahelise suhtluskorra järgmiselt: 1) KP viibib TP hoole all ajal, mil laps elab Eesti Vabariigis, iga paaritu nädala reede õhtul kella 17.00 kuni esmaspäeva hommikul kella 09.00. Reedel võtab isa lapse lasteaiast ja viib esmaspäeva hommikul lasteaeda, kui on lasteaia päevad. Muul juhul
4(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 võta isa lapse tema kodust ja viib koju tagasi; 2) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis ning ei ole veel koolikohuslane, igal kuul ühe kalendrinädala. Konkreetse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub see kuu esimesest esmaspäevast kui pühapäevani; 3) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis ja on kooliõpilane, koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) nii, et viimasel vaheaja päeval naaseb laps koju. Lapse ema teavitab esimesel võimalusel koolivaheaegade kuupäevadest; 4) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis ja on kooliõpilane, suvevaheajast kolm nädalat. Konkreetse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 31. märtsiks. Kokkuleppeni mittejõudmisel, toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast; 5) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis, iga paaris aasta maikuu lõpus - juunikuu alguses tähistatavate Nelipühade (Banking Holiday) ajal; 6) KP viibib TP hoole all iga paaritu aasta sünnipäeva ja jõulupühad (24.12-26.12) ning paaris aasta aastavahetuse (31.12-01.01); 7) KP suhlemiskorrast tulenevatest sõidukuludest 25% kannab lapse isa ja 75% kannab lapse ema; 8) Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel; 9) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt selgus asja menetluse käigus, et vanemate vaheline kokkulepe ei ole olnud lapse viibimiskoha otsustusõiguse osas võimalik. Samas ei ole vanemate vahel ületavamatuid erimeelsusi suhtluskorra osas. Eelnenu kinnitab, et vanemate erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes ei ole ületamatud ning lapse huvides ei ole täielikult vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Lapse huvides on stabiilse elukorralduse jätkumine. Menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selles, et pärast lapsevanemate kooselu lõppemist on laps elanud ema juures ning on isaga suhelnud. Seega on lapse ema otsustanud siiani lapse igapäeva elukorraldusega seonduvat perekonnaseaduse (PKS) § 145 lg 2 mõttes. Menetluse kestel ei avaldanud lapse isa soovi lapse elukoha muutmiseks tema juurde. Seega toetab lapse isa jätkuvalt lapse põhielukohana lapse ema elukohta. Ainuüksi asjaolu, et isa ei nõustu lapse elukohaga Norra Kuningriigis, ei anna alust jätta ühist hooldusõigust osaliselt lõpetamata. Asjas tuvastati lapse lähedasem side emaga, kelle juures on laps alaliselt elanud. Kõigele eelnevalt tuginedes ning lähtudes lapse huvidest, pidi kohus põhjendatuks ning lõpetas osaliselt TP ja IS ühise hooldusõiguse KP suhtes ning andis IS-le üle otsustusõiguse KP viibimiskoha valiku osas. Kohus selgitas vanematele, et PKS § 145 lg 4 järgi on TP-l tütre igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Samuti säilib PKS § 96 järgi vanema kui täisealise esimese astme üleneja sugulase ülalpidamiskohustus lapse suhtes. Kohus leidis, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega tuli ühelt poolt suhtluskorda konkretiseerida piisavalt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt pidi suhtluskord olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades, huvialade jm tegevuste muutudes. Lapsevanemad ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud ajaks, mil laps viibib Norra Kuningriigis. Kohus leidis, et juba siiani kokkuleppeliselt toiminud suhtluskorda ei ole vaja üldiste põhimõtete osas muuta. Kohus leidis, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra.
5(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161
6.29.06.2015.a esitas lapse isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 16.07.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9768 rahuldas Harju Maakohus lapse isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning reguleeris menetluse ajaks isa ja lapse suhtlemist järgmiselt: 1) KP on iga paaritu nädala reede õhtul alates kl 17.00 kuni järgneva nädala esmaspäeva hommikuni kl 9.00 isa juures; 2) lapse üleandmine ja vastuvõtmine toimub lapse elukohas XXXXXXXXXX XXX XX-XX Tallinn trepikoja ees. Lasteaiapäevadel kohustub TP lapse lasteaiast võtma ja lasteaeda viima. Esialgse õiguskaitse määrus kuulus viivitamatult täitmisele.
7.13.07.2015.a esitas lapse isa määruskaebuse Harju Maakohtu 26.06.2015.a määruse peale, paludes määruse tühistada täies ulatuses, kuna maakohus rikkus nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. Määrus tuleks tühistada kahe olulise menetlusliku rikkumise tõttu: 1) kohus ületas määrust tehes avalduste piire. Poolte vahelise vaidluse keskne on küsimus, kas avaldaja II võib lapse Norrasse kaasa võtta. Samas kohtumääruse resolutiivosa kohaselt on emal lapse viibimiskoha osas täielik õigus ehk tal on õigus valida viibimiskoht mistahes riigis üle maailma, mida ei ole keegi menetluse kestel taotlenud; 2) kohus määras määruse resolutiivosas Norras suhtlemise osas detailse suhtluskorra, millega aktsepteeriti sisuliselt lapse ema ettepanek täielikult, kuid kohus ei ole tervikuna ega iga punkti puhul eraldi sellise suhtluskorra määramist põhjendanud. Seega, määrus on olulises osas põhjendamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1, § 463 lg 2). Kohtu lähenemine oli vastuoluline, st ühelt poolt on maakohus pidanud olulisimaks lapse stabiilse elukorralduse jätkumist (mille olemasolu on Eestis teada, aga Norras teadmata), kuid teisalt on kohus, ilma põhjenduseta andnud lapse emale loa kolida lapsega Norra Kuningriiki elama. Lapse isa on toetanud lapse elukohana lapse ema elukohta vaid juhul, kui laps elab emaga Eestis ning isal on võimalik lapsega kohtuda ja suhelda ilma, et ema teeks selleks takistusi. Lapse isa on selgelt avaldanud ja siiani kinnitab, et on nõus võtma lapse enda juurde elama. Seega on kohus, 26.06.2015 lahendis märkinud ebaõigesti, et isa toetab jätkuvalt lapse elukohana lapse ema elukohta ning määranud lapse emale otsustusõiguse lapse viibimiskoha osas. Samuti on emal võimalik laps Eestisse isa juurde jätta ja last siin külastamas käia. Emal on kooselu alustamiseks Norras võimalik enda suhted lapsega n-ö ohvriks tuua, jättes lapse isaga Eestisse ja lahkuda Eestist ilma lapseta Norrasse. Lapse isale jäi arusaamatuks, mis põhjusel on kohus andnud otsustusõiguse lapse viibimiskoha osas üle lapse emale, mööndes seejuures, et olulisim on lapse stabiilse elukorralduse jätkumine ning teades, et lapse isa on nõus lapse enda juurde elama võtma. Seega on kohus jõudnud selgelt vastuolulisele tulemile, seades lapse heaolu ja huvid ning suhted isaga teisejärguliseks. Lapse isa märkis, et kohus ei ole mingilgi viisil hinnanud ega tuvastanud, kuidas hakkab lapse elukorraldus ja – keskkond olema Norra Kuningriigis. Kohtu poolt isa hooldusõiguse absoluutne lõpetamine lapse viibimiskoha osas, mis võimaldab emal asuda lapsega elama võõrriiki, tähendab oma sisult hooldusõiguse tervikliku lõpetamist. Maakohtu otsus on vastuoluline ka kulu hüvitamise regulatsioonis, kuna selles osas puudub õiguslik alus, sellest on väljajäetud lapse isapoolsed vanavanemad, maakohus ei ole proportsiooni põhjendanud ning pole määratud, kuidas nende kulude hüvitamine toimuma peaks ja kuidas on hüvitamine tagatud. Lapse Norrasse elama lubamiselminnes tekiks lapsele Norras alaline elukoht Haagi Lapseröövi Konventsiooni artikli 3 mõttes. Lapse ema on takistanud isa kokkusaamisi lapsega. Kuivõrd otsustusõiguse üle andmine lapse emale lapse viibimiskoha valiku osas kahjustab lapse heaolu ning suhteid lähedastega ning piirab lapse õigust suhelda isiklikult lapse isaga, on kohus 26.06.2015.a lahendi vastuvõtmisel rikkunud oluliselt nii lastekaitse seaduse § 28 kui ka PKS § 143 lg 1 sätestatut. 20.08.2015.a täiendava selgituse kohaselt on kohus 22.06.2015.a määrusega rikkunud ka selgitamiskohustust, kuna ei teinud kindlaks, et isa tegelik soov oli lapse elukoha määramine enda juurde juhul kui lapse ema otsustab Eestist lahkuda. Isa on korduvalt kohtumenetluses väitnud, et isa on nõus lapse enda juurde elama võtma. Kohus oleks pidanud selgitama, et isa peaks esitama vastuavalduse lapse elukoha otsustusõiguse üleandmiseks isale,
6(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 arvestades isa poolt menetluse kestel esitatud soove ja ettepanekuid. Isal puudus eelnevalt õigusteadmistega esindaja. Isa arvas, et kui ta vaidleb ema avaldusele vastu, siis jätab kohus selle rahuldamata ning jätab lapse isa hoole alla. Kohus määras lapse huvisid oluliselt kahjustava suhtluskorra, kuna nähtuvalt määruse resolutsioonist on isa ja lapsevaheline suhtlus võimalik ainult Norras. Isa sooviks küll lapsega suhelda nii palju kui võimalik, kuid kohtu poolt määratud suhtluskorra alusel see on välistatud, kuna isal puuduvad rahalised vahendid Norra reisikuludeks (sh majutus, söömine jne). Seega ei saa isa suhelda lapsega kodumaal ega ka lapsega reisida. Isa arvates tuleks asi saata maakohtule uueks arutamiseks.
8.Nõmme Linnaosa Valitsuse, Kristiine Linnaosa Valitsuse ja lapse ema arvates tuleks määruskaebus jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus muutmata. Lapse esindaja nõustus osaliselt määruskaebuse esitajaga selles oas, et Norra elutingimuste osas ei ole tõendeid esitatud, ning et kuidas ja kus suhtlemiskorra alusel saab isa lapsega suhelda. Samuti ei ole suhtlemiskorras tagatud lapse isale võimalust suhelda lapsega skype’i või telefoni teel.
30.07.2015.a esitas IS taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks.
10.Harju Maakohus tegi 06.07.2015.a määruse, millega rahuldas IS 30.07.2015.a taotluse Harju maakohtu 03.03.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1161 ning Harju Maakohtu 16.07.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-9768 kohaldatud hagi tagamise abinõu asendamiseks alates 18.08.2015 järgmise hagi tagamise abinõuga: 1) Lõpetada osaliselt TP ja IS ühine hooldusõigus KP suhtes ning anda IS-le üle otsustusõigus KP viibimiskoha valiku osas kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 2) määrata kindlaks isa TP ning tütre KP vaheline suhtluskord alates 18.08.2015 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni järgmiselt: a) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis ja on kooliõpilane, koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) nii, et viimasel vaheaja päeval naaseb laps koju; b) Lapse ema teavitab esimesel võimalusel koolivaheaegade kuupäevadest; c) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis ja on kooliõpilane, suvevaheajast kolm nädalat. Konkreetse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 31. märtsiks. Kokkuleppeni mittejõudmisel, toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast; d) KP viibib TP hoole all ajal, mil ta viibib Norra Kuningriigis, iga paaris aasta maikuu lõpus – juunikuu alguses tähistatavate Nelipühade (Banking Holiday) ajal; e) KP viibib TP hoole all iga paaritu aasta sünnipäeva ja jõulupühad (24.12-26.12) ning paaris aasta aastavahetuse (31.12-01.01); f) KP suhlemiskorrast tulenevatest sõidukuludest 25% kannab lapse isa ja 75% kannab lapse ema. Harju Maakohus kohustas IS-l tagada KP-le võimalus suhelda oma isa TPga regulaarselt Skype’i või telefoni vahendusel ning IS-t andma TP-le regulaarset tagasisidet lapsele KP-le olulistest sündmustest/probleemidest jms.
11.Määruse kohaselt leidis kohus, et IS on kohtule piisavalt põhistanud hagi tagamise abinõu asendamise vajadust ning see on kooskõlas lapse huvidega. Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus ei jõustu lähipäevil. IS on kohtumenetluse käigus väljendanud oma kavatsust asuda elama koos KP-ga Norra Kuningriiki. Norra Kuningriigis kohtule teadaolevalt lähevad lapsed kooli 6 aastaselt. IS poolt esitatud avalduse kohaselt kool XXXXXXXXXXXX ́i linnas Norra Kuningriigis, kus KP asub õppima esimeses klassis, alustab õppetööga 18.08.2015. Seega olukorras, kus Harju Maakohtu poolt 03.03.2015 ning 16.07.2015 kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb senisel kujul kehtima, puudub KP-lt võimalus alustada õigeaegselt kooliteed Norra Kuningriigis koos teiste lastega. Eelöeldu aga ei vasta ühelgi juhul lapse huvidele. Kohus nõustus IS-ga, et väikese lapse jaoks on oluline alustada kooliteed koos teiste lastega samaaegselt. Kooli minnes muutub lapse jaoks keskkond, kus ta veedab suure osa päevast, tulevad uued kaaslased ja õpetaja, kasvavad nõudmised tema
7(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 tegevusele. Kui laps kogeb kooliminekut sujuvana, ta tunneb, et saab hakkama ja teab, kuidas pingutada ja abi küsida, säilib ka kõrge õpimotivatsioon. Hetkel kohaldatud hagi tagamise abinõu sujuvat kooliminekut aga ei võimalda. KP kooliminek Norra Kuningriigis on lükkunud TP poolt Harju Maakohtu 26.06.2015.a kohtumääruse vaidlustamise tõttu määramata ajaks edasi ning seega on lapselt võetud võimalus alustada kooliteed teiste lastega võrdsetel alustel. Eeltoodust tulenevalt on senise hagi tagamise abinõu asendamine vajalik lapse parimate huvide kaitseks. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus IS avalduse hagi tagamise abinõu asendamiseks ning hagi tagamise abinõuna lõpetas osaliselt TP ja IS ühise hooldusõiguse KP suhtes ning andis IS-le üle otsustusõiguse KP viibimiskoha valiku osas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Seoses hagi tagamise korras IS-le KP viibimiskoha valiku osas otsustusõiguse andmisega kohtumenetluse ajaks määras kohus kindlaks ka TP ja KP suhtluskorra. IS poolt välja pakutud suhtluskord oli kohtu hinnangul mõistlik ja lapse huvides. PKS § 119 teise lause kohaselt otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb juhindudes TsMS § 551 lg 1 koosmõjus PKS § 119 rakendada esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõuna omal algatusel ettekirjutus, mille kohaselt tuleb IS-l tagada KP-le võimalus suhelda oma isa TP-ga regulaarselt Skype’i või telefoni vahendusel ja tuleb IS-t kohustada anda TP-le regulaarset tagasisidet lapsele olulistest sündmustest/probleemidest jms.
12.Harju Maakohtu 06.08.2015.a määruse peale esitas lapse isa 14.08.2015.a määruskaebuse, milles vaidlustas nimetatud määruse täies ulatuses ja palus see määrus tühistada ning jätta jõusse Harju Maakohtu 16.07.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9768. Esialgse õiguskaitse määruse kehtima jäämisel võivad tekkida otsustavad ning lõplikud tagajärjed käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast lähtuvalt, kuna ajutine määrus tekitab tagasipöördumatu protsessi, lahendades praktiliselt lõplikult menetlusliku põhinõude, kuna menetluse lõpplahendi jõustumisel võib lapse alaline elukoht olla juba Norra riik ja lapse tagasitoomine Eestisse väga koormav. Kui lapse elukohaks jääb lõpplahendi kohaselt Eesti, siis oleks tegemist lapse solgutamisega Norra ja Eesti vahet. Mõistlik oleks laps jätta esialgu Eestisse elama ning alles pärast seda, kui ema on Norras ennast sisse seadnud, siis vaadata asjaolud uuesti üle. Laps ei peaks minema juba 6. aastaselt kooli ja ta pole selleks valmis. Kooliminekuga ei saa põhjendada Norrasse kolimist. Lapse eraldamine harjumuspärasest keskkonnast (Eesti keel ja kultuur), isas ja vanavanematest on lapsele äärmiselt traumeeriv ning lapse tundeid kahjustav. Lapse isa on lapsega veetnud 2-3 päeva nädalas senimaani. Lapse stabiiline elukorralduse jätkumine on Eestis teada, kuid Norras teadmata. Lapsel pole Norras harjumuspärast kasvukeskkonda ega lähedasi. Norras kohtuotsuse täitmine on keeruline ja kallis. Viimane kord kui laps Norras viibis ei saanud isa lapsega Skype ega telefoni teel suhelda ning laps oli õnnetu, mis annab alust arvata, et pikemaajalisel elamisel Norras suhtlemise takistamine suureneb. Laps peaks otsustusõiguse vaidluse lahendamise lõpuni jääma Eestisse, vajadusel isa juurde. Määrus välistab selle, et isa võiks lapse Eestisse tuua või temaga kuhugi reisida ning kohustab isa sõitma Norrasse, millega kaasnevad isale suured kulud mh majutusega. Norrasse kolimisega võõrduks laps Eesti Vabariigist ja isast. Lapse isa taotles Harju Maakohtu 06.08.2015.a määruse peatamist, kui kohus peaks leidma, et määruskaebuse esitamisega ei peatu määruse täitmine automaatselt.
13.Nõmme Linnaosa valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, lapse ema ning lapse esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 06.08.2015.a määruse muutmata
8(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161
14.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161 tuleb osaliselt tühistada suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas, mille osas saab ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel teha uue määruse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ning selles osas tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. Harju Maakohtu 06.08.2015.a määrus tsiviilasjas nr 215-1161, Harju Maakohtu 16.07.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9768 ning Harju Maakohtu 03.03.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161 tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel.
16.Käesoleval juhul on taotletud nii lapse viibimiskoha otsustusõiguse (osalise hooldusõiguse) üleandmist ühele vanemale kui ka suhtlemiskorra määramist. Kuivõrd suhtlemiskorra määramine sõltub viibimiskoha otsustusõiguse üleandmisest, siis käsitleb ringkonnakohus kõigepealt lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et lapse vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ning anda lapse viibimiskoha valiku osas otsustusõigus üle lapse emale. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata (RKTKo 3-2-1-45-11, p 19). Viidatud sätte alusel saab kohus anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (sh nt vanemate lahkuminemisel lapse tulevase elukoha üle), seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus), mis hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 lause 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või; 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus PKS § 137 alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse (RKTKo 3-2-1-45-11, p 21).
18.Käesoleval juhul on asja materjalidest nähtuvalt tuvastamist leidnud, et lapse vanemad ei ole jõudnud ning ei suuda jõuda kokkuleppele, milline peaks olema nende ühise lapse elukoht. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus otsustada, kus peaks olema lapse elukoht, vaid peab
9(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 otsustama, kas anda ühele vanemale õigus otsustada seda üksi. Käesoleval juhul on lapse vanemate kooselu lõppenud ning sellest alates on lapse elukoht olnud viimastel aastatel lapse ema elukoht. Käesolev kohtumenetlus sai alguse põhjusel, et lapse ema soovib kolida elama Norra Kuningriiki koos lapsega ning lapse isa ei ole sellega nõus. Lapse isa on pakkunud välja, et kui lapse ema soovib Norrasse kolida, siis võib laps tema juurde elama asuda, kuid kui lapse ema jääb Eestisse elama, siis võib laps edaspidi ema juures elada. Ringkonnakohus nõustub küll maakohtuga, et ainuüksi asjaolu, et isa ei nõustu lapse elukohaga Norra Kuningriigis, ei anna alust jätta ühist hooldusõigust osaliselt lõpetamata. Samas nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuse esitajaga (määruskaebuse esitaja 21.08.2015.a menetlusdokument), et lapse isa on väljendanud soovi võtta laps enda juurde elama juhul kui lapse ema soovib Norrasse kolida ehk lapse isa ei ole toetanud lapse jätkuvat elukohta ema elukohana, kui ema soovib kolida Norrasse. Nimetatut on lapse isa juba alates esimesest menetlusdokumendist peale väitnud ning viibimiskoha otsustusõiguse lahendamisel on tegelikkuses automaatselt kaalumisel ka see variant, kuivõrd lapse ema taotluse rahuldamata jätmise alternatiiv oleks jätta otsustusõigus viibimiskohas isale. Põhjusel, et vanemad ei suuda lapse viibimiskohas (sh elukohas) kokku leppida, on vajalik selles osas ühine hooldusõigus lõpetada ning anda otsustusõigus ühele vanematest.
19.Eelnimetatud otsuse tegemine (hooldusõiguse osaline üleandmine üldiselt ja üleandmine konkreetsele vanemale) peab olema lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et lapse viibimiskoha osas otsustusõiguse üleandmine (sh hooldusõiguse osaline üleandmine) lapse emale on põhjendatud ja tõendatud ning on lapse huvides. Asja materjalid ei anna alust kahelda ema võimekuses last kasvatada. Määruskaebuses esiletoodud asjaolud ei võimalda samuti järeldada, et lapse ema ei oleks valmis last kasvatama. Laps on elanud koos emaga alates sünnist ning on ajaliselt rohkem suhelnud emaga, kes on olnud tema igapäevane hooldaja, mille tulemusel on eelduslikult lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvestades et tegemist on 6- aastase lapsega, on asukohaga seotud kontinuiteedil (mh lasteaial ja sõpradel) väiksem tähtsus kui oleks vanemal lapsel. 6-aastase lapse puhul on stabiilise elukorralduse jätkumine peamiselt tagatud sellega, kui lapse igapäevane hooldaja ei muutu. Ei ole eluliselt usutav, et K vanusele lapsele on koos emaga Norras kui uues keskkonnas elama asumine traumeeriv ning K huvide vastane. Sellise väikelapse puhul on kõige tähtsamaks sotsiaalseks suhteks igapäevane hooldaja ehk lapse ema. Lapse isaga sotsiaalne suhe on samuti oluline, kuid PKS § 143 lg 1 ei ole iseenesest takistus välisriiki kolimisel. Lähtuvalt lapse ema poolt väljapakutud suhtluskorrast (I kd, tl 45-46) jääks lapse isal võimalus lapsega suhelda, mis arvestades varasemalt poolte poolt kehtinud suhtluskorda ning isa poolt pakutud suhtluskorda, ei erine koosveedetud päevade arvu poolest väga oluliselt sellest, mida pakkus välja lapse ema selleks puhuks, kui laps elab Norras. Norras elamine ei võimaldaks isal last näha küll nii tihti, kuid arvestades koolivaheaegade eeldatavat tihedust, võimaldaks see isal lapsega aega veeta peaaegu iga kuu ning pikema aja jooksul järjest kui seni. Pikematel perioodidel isaga koos ajaveetmine võimaldaks ka lapse isapoolsetel vanavanematel ja sugulastel lapsega aega veeta. Samuti on suhtlemine ka erinevate tänapäevaste sidevahendite (Skype, telefon jms) teel võimalik, millega on lapse ema samuti nõus olnud (I kd, tl 46). Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus lapsevanemaga sidevahendite teel suhtlemist määruse resolutsioonis reguleerida, vaid nimetatud õigus ja teise vanema kohustus sellist suhtlust lubada ja tagada tuleneb PKS § 143 lg-st 2. Norra ei ole ka nii kaugel, et muutuks võimatuks lapse külastamine ka lapse elukohas, mida on lapse ema samuti välja pakkunud (I kd, tl 46). Eeltoodust tulenevalt ning toimikust nähtuvalt on lapse ema toetanud lapse suhet isaga ning on pakkunud välja erinevaid variante, kuidas lapse suhtlemine isaga saaks jätkuda. Pärast vanemate kooselu lõppemist on laps asja materjalide kohaselt veetnud aega isaga tavapäraselt külastustena ning lühikeste perioodide kaupa ning selles osas
10(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 puudusid isal varasemalt etteheited. Lapse ema esitas kohtu nõudmisel ka endapoolse nägemuse suhtluskorrast. Lapse isa ei esitanud ühtegi endapoolset ettepanekut, kuidas oleks võimalik lapse Norras elamise korral korraldada lapsega suhtlemist paremini.
20.Lapse ema ja lastekaitsetöötaja sõnul on laps ise positiivselt meelestatud nii Norras elamise kui ka lapse ema elukaaslase suhtes ning tahab juba väga alustada enda elu Norras (I kd, tl 62; II kd, tl 2). Eelnevast järeldub, et laps pole Norrasse kolimise vastu ning seda ka hoolimata, et lapse isa jääb Eestisse (II kd, tl 2). See asjaolu viitab muuhulgas ka sellele, et lapsel on praeguses eluetapis suurem kiindumussuhe emaga. Lapse ema on selgitanud lapse elutingimusi Norras ning muuhulgas kinnitanud, et olemas on elamiskoht ning esitanud tööandja kinnituse selle kohta, et lapse ema töösuhe Norra kolides jätkub (I kd, tl 46, 54, 186, 2-15-1446 toimik tl 2-3) ning kohtul ei ole asja materjalidest tulenevalt põhjust kahelda, et lapse huvid on Norras emaga elades kaitstud ning talle on tagatud head elutingimused ning turvatunne. Nimetatus ei kahtle ka eestkosteasutused (II kd, tl 4-5). Asja materjalidest nähtub, et lapse ema on kolimise läbi mõelnud ning selline soov on olnud juba 2014.a algusest (I kd, tl 46). Kohtul ei ole võimalik vanematele ette kirjutada reegleid seoses elukaaslaste valimisega või välisriiki kolimisega, oluline on vaid kontrollida, et otsustusõiguse andmine ühele vanemale on lapse huvides. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et lapse emale on lapse huvid väga tähtsad ning ta suudab lapse huvide eest seista parimal viisil. K vanusele lapsele ei ole võõrkeelsesse keskkonda elama asumine kindlasti arengut ja kasvu takistav, kuivõrd sellises vanuses lapsel on areng muuhulgas ka keeleliselt väga kiire. Asja materjalidest nähtuvalt on K juba õppinud inglise keelt (mis on esimesel aastal koolis kasutatav keel Norras) ning näidanud selles häid tulemusi (I kd, tl 53) ning natuke ka juba norra keelt. K on vanuses, kus alles õpitakse lugema/kirjutama ning uue keele omandamine lisaks enda emakeelele ei tekita eeldatavasti raskusi ning on pikas perspektiivis pigem lapse huvides (teise keele omandamine) kui lapse huvide vastane. Lapse isa etteheited seoses elutingimustega ning lapse huvide vastasusega ei ole kinnitust leidnud ja ei ole ka eluliselt usutavad. Määruskaebuses ei ole muudetud usutavaks asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmine emale, kes on seda faktiliselt viimaste aastate jooksul niikuinii teostanud, ei oleks lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks 6-aastase tütarlapse elukorralduse muutmine selliselt, et anda isale otsustusõigus lapse viibimiskoha osas ning eelnevast tulenevalt lapse ja ema lahutamine põhjendatud, arvestades lapse tugevat emotsionaalset sidet emaga (I kd, tl 63), kuna ei oleks kooskõlas lapse huvidega. Seega ei esine PKS § 137 lg-s 2 toodud asjaolusid avalduse rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohtu määrus ühise hooldusõiguse osalises lõpetamises oleks vastuolus lapse huvidega. Ringkonnakohus leiab, et lapse isa poolt 26.08.2015.a esitatud menetlusdokumendis ei ole toodud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks jätta ema taotluse rahuldamata.
21.Määruskaebuses esitati etteheide seoses sellega, et maakohus ei piiranud otsustusõiguse üleandmist viibimiskoha osas kindla riigiga. PKS § 124 lg-st 1 tulenevalt hõlmab hooldusõigus kohustust ja õigust määrata lapse viibimiskoht. Lapse viibimiskohas peavad vanemad suutma kokku leppida. Kui sellist kokkulepet ei ole, on vajalik viibimiskoha otsustusõigus anda üle ühele vanemale ning sellist otsustusõigust ei ole mõistlik piirata konkreetse riigiga, kuivõrd see piiraks reisimist. Käesoleval juhul ei ole eluliselt usutav, et lapse ema kuritarvitaks enda otsustusõigust ning koliks ilma isaga arutamata kuhugi kolmandasse riiki. Samuti ei ole määruskaebuses esitatud vastuväide seoses lapse alalise elukoha tekkimisega Norras ja Haagi Lapseröövi Konventsiooniga asjakohane, kuivõrd see ei ole asjaolu, mida kohus peaks arvestama käesoleva asja lahendamisel. Arusaadavalt on pärast Norrasse kolimise otsustamist tekkinud lapse vanemate vahel pingelisem suhtlemine ning sellest tulenevalt on varasemalt
11(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 kokkulepitud lapsega suhtlemise kord ka mõnevõrra muutunud (lapse isa etteheited I kd, tl 97), kuid käesoleval juhul kui pannakse kohtumääruses paika lapsega suhtlemise kord, siis on see kohustuslik ka lapse emale ning kohtul puudub alus arvata, et lapse ema ei täidaks kohtu poolt määratud suhtluskorda, kuivõrd see tugineb suures osas lapse ema ettepanekutel.
22.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatuga, et lapse ja isa kohtumiste võimaldamine ainult Norras võib piirata isa suhtlusõiguse teostamist ebamõistlikult. Sellest tulenevalt tuleks kohtu hinnangul maakohtu määrust täpsustada selles osas, et isa ja lapse vaheline suhtlemine ei pea toimuma Norras ning sellest tulenevalt tuleks kustutada suhtluskorrast lauseosa „mil ta viibib Norra Kuningriigis“, kuna seda on võimalik mõista sellisena, et lapse isa võib lapsega suhelda ainult Norras viibides, ning lisada selle asemel „mil laps ei ela Eesti Vabariigis“. Arvestades emapoolset esialgset ettepanekut oli ka ema mõte selles, et laps saaks isaga suhelda Eestis (I kd, tl 45-46) ning selles osas ei ole lapse ema seisukoht muutunud (I kd, tl 190). Lapse isaga aja veetmisel Eestis on lapsel võimalik ka aega veeta enda sugulastega. Eelnevast tulenevalt muutuvad asjakohatuteks lapse isa etteheited kohtumäärusele seoses Norra elukallidusega ja isa reisikuludega ning seoses sellega, et laps ei saa veeta aega Eestis ja Eesti sugulastega. Ringkonnakohtu hinnangul on muus osas suhtluskord põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega, kuivõrd sellega on kaetud kõik võimalikud olukorrad (olukord kui laps elab Eestis ning kui laps elab Norras ja on koolikohustuslane või mitte). Suhtlemiskorraga on tagatud lapse suhtlemine isaga sarnases mahus (päevade arvu osas) nagu seda oli eelnevalt, kuid pikemate perioodide kaupa ning harvemini. Samas koolivaheaegade tihedus tagab selle, et lapse isa saab lapse enda hoole alla peaaegu iga kuu teatud päevadeks. Pühade veetmine isaga üle ühe aasta ja koolivaheaegade isaga veetmine vastab suures osas ka lapse isa poolt taotletule (I kd, tl 5-6).
23.Seoses kuludega märgib ringkonnakohus, et vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Võrdsed kohustused tähendab ka võrdselt kulude kandmist. Samas leiab ringkonnakohus, et kuivõrd ema soovis elama asuda Norrasse, ei ole õiglane lapse sõidukulusid jätta võrdsetes osades mõlema vanema kanda. Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta lapse sõidukulud 75% ulatuses lapse ema ja 25% ulatuses lapse isa kanda. Siinjuures leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal tulnuks ka lapse Eestis elamise korral sõidukulusid kanda ning 100% ulatuses sõidukulude panek emale ei oleks tema suhtes õiglane, kuivõrd nimetatud sõidukulud on otseselt seotud lapse isa poolt lapsega suhtlemisega ning seega on põhjendatud, et isa kannab veerand sõidukuludest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nimetatud kuluregulatsiooni ja hüvitamise toimumise detailsemaks reguleerimiseks, sest see takistaks elus tekkida võivate olukordade paindlikku, kokkuleppelist lahendamist ja puudub alus arvata, et konkreetsed lapsevanemad ei suuda üksikasjades mõistlikult kokkuleppele jõuda. Ringkonnakohus peab samas vajalikuks täpsustada resolutsioonis, et eelnimetatud hüvitamiskord kehtib ainult lapse sõidukulude osas (nii nagu on ka lapse ema välja pakkunud (I kd, tl 46)) ning mitte isa sõidukulude osas. Isa sõidukulude ja Norras majutuskulude ema peale panemine ei oleks õiglane, kuivõrd lähtuvalt eespool toodust jääb isale võimalus lapsega aega veeta Eestis.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Harju Maakohtu 06.08.2015.a määrus tühistamisele, kuna lapse ema poolt 30.07.2015.a esitatud taotluse kohaselt on lapse ema soov olnud ilmselgelt hoopis 26.06.2015.a määruse viivitamatu täitmine ning mitte hagi tagamise abinõu asendamine, kuna hagi tagamise abinõu asendamise määruse peale määruskaebuse esitamisel peatus ka selle määruse täitmine (TsMS § 390 lg 1). Lapse ema esitas taotluse pärast lõpplahendit ning põhjusel, et lapse isa esitas 26.06.2015.a määrusele määruskaebuse, mis tähendas, et
12(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 lõpplahendi jõustumine ja täitmine (sh lapse kooli minemine) lükkus edasi määramata ajaks. Taotluses palus lapse ema, et menetluse ajaks reguleeritaks hooldusõiguse osaline lõpetamine ning suhtluskord suures osas selliselt nagu kohus lõpplahendis leidis (välja oli jäetud paar punkti) ning seda viivitamata. Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus lapse ema poolt 30.07.2015.a esitatud menetlusdokumenti sisuliselt taotlusena tunnistada lõpplahend viivitamata täidetavaks. Kuna aga kooliaasta algas Norras 18.08.2015 (I kd, tl 110), siis oli ja on lapse huvides, et vaidlusalust õigussuhet saaks esialgselt reguleerida viisil nagu see on sätestatud käesolevas lõpplahendis. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ning uus määruse resolutsioon ei vasta sõna-sõnalt 26.06.2015.a määrusele, jäi resolutsioon siiski suuremas osas samaks ning vastab ka lapse ema poolt väljendatud soovidele. Seega, õigussuhte esialgne reguleerimine ringkonnakohtu poolt viisil, et vaidlusalust õigussuhet reguleeritakse kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni käesolevas lõpplahendis sätestatud viisil, nii nagu lõpplahendis määratud, vastab lapse ema poolt 30.07.2015.a avaldatule (et osaliselt ühise hooldusõiguse lõpetamine ning suhtluskord lapsega hakkaks kehtima viivitamata). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et see on lapse huvides, et lõpplahendis määratud viisil oleks reguleeritud vaidlusalune õigussuhe ka kuni lõpplahendi jõustumiseni ning laps saaks alustada kooliga Norras viivitamata. Seega on lapse ema taotlus põhjendatud. TsMS §-st 551 tulenevalt võib kohus rakendada hagita perekonnaasjades esialgset õiguskaitset. Sellisel viisil esialgse õiguskaitse rakendamise osas on menetlusosalised saanud väljendada ka oma seisukohti, sest sisult samal viisil rakendas esialgset õiguskaitset ka maakohus, lapse isa esitas selle peale määruskaebuse ja ülejäänud isikud said määruskaebuse menetluse käigus oma seisukohad esitada. Kuivõrd ringkonnakohus rakendab käesolevas asjas esialgset õiguskaitset ja reguleerib vaidlusaluseid õigussuhteid kuni lõpplahendi jõustumiseni terviklikult, tuleb tühistada ka varasemalt käesoleva asjaga seotud esialgse õiguskaitse määrused (nii tsiviilasjas 2-15-1161 kui ka 2-15-9768).
25.Kuivõrd poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1), siis puudub vajadus käesolevas asjas menetluskulusid kindlaks määrata. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude hüvitamine lahendatakse eraldi määrusega.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.02.2016 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-151161 osas, milles ringkonnakohus otsustas rakendada asjas esialgset õiguskaitset (resolutsiooni p 9), ja osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse ühise hooldusõiguse lõpetamise osas (resolutsiooni p 4.3). Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta esialgne õiguskaitse rakendamata ja lõpetada viibimiskoha määramise õiguse osas vanemate ühine hooldusõigus ning anda selles osas ainuhooldusõigus I. S-le. Muus osas jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu põhjendusi.
13(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161
2.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt: 2.1 Rahuldada osaliselt T. P avaldus K. P-ga suhtlemise korra määramiseks. 2.2 Rahuldada osaliselt I. S avaldus K. P-ga suhtlemise korra määramiseks ning T. P ja I. S ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks K. P suhtes. 2.3 Lõpetada T. P ja I. S ühine hooldusõigus K. P viibimiskoha määramise õiguse osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus I. S-le. 2.4 Määrata T. P ja K. P suhtlemise kord järgmiselt: 2.4.1 K. P viibib T. P hoole all ajal, mil laps elab Eesti Vabariigis, iga paaritu nädala reede õhtul kella 17.00-st kuni esmaspäeva hommikul kella 9.00-ni. Reedel võtab isa lapse lasteaiast ja viib esmaspäeva hommikul lasteaeda, kui on lasteaiapäevad. Muul juhul võtab isa lapse tema kodust ja viib koju tagasi. 2.4.2 K. P viibib T. P hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja ei ole veel koolikohustuslane, igal kuul ühe kalendrinädala. Täpse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub see kuu esimesest esmaspäevast kuni pühapäevani. 2.4.3 K. P viibib T. P hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja on kooliõpilane, koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) nii, et viimasel vaheaja päeval naaseb laps koju. I. S teavitab T. P-i esimesel võimalusel koolivaheaegade kuupäevadest. 2.4.4 K. P viibib T. P hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis ja on kooliõpilane, suvevaheajast kolm nädalat. Täpse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 31. märtsiks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast. 2.4.5 K. P viibib T. P hoole all ajal, mil laps ei ela Eesti Vabariigis, iga paaris aasta maikuu lõpus või juunikuu alguses tähistatavate nelipühade (Banking Holiday) ajal. 2.4.6 K. P viibib T. P hoole all iga paaritu aasta sünnipäeva ja jõulupühad (24.1226.12) ning paaris aasta aastavahetuse (31.12-01.01). 2.4.7 Suhtlemiskorra täitmisel tekkivatest K. P sõidukuludest kannab 25% T. P ja
75% I. S.
2.4.8 Suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse I. S ja T. P vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. 2.4.9 Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. 2.5 Tühistada Harju Maakohtu 6. augusti 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161, 16. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9768 ja 3. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1161 esialgse õiguskaitse rakendamise kohta.
14(15)
Tsiviilasi nr 2-15-1161 2.6 Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Muud maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
3.Rahuldada T. P määruskaebus osaliselt.
4.Tagastada T. P määruskaebuselt tasutud kautsjon.
5.Jätta kassatsiooniastme riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.