UAB „Ilsanta“ hagi Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudes
otsuste
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UAB „Ilsanta“ (välisriigi registrikood 110498671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin (e-post: xxx) Kostja: Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis, registrikood 16206063), esindaja pankrotitoimkonna esimees Mari Agarmaa-Jentson (e-post: xxx)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistungil, 13.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud UAB „Ilsanta“ kanda.
3.Määrata kindlaks kostja Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt UAB „Ilsanta“ Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) kasuks välja Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) menetluskulud 2549,70 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb UAB-l „Ilsanta“ käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda Novel Clinic Assets OÜ-le (pankrotis) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata, et UAB-l „Ilsanta“ tuleb käesoleva kohtumäärusega kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud ja viivis tasuda xxx OÜ (registrikood xxx) poolt teada antavale arveldusarvele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohus kuulutas 04.12.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-6760 välja Novel Clinic Assets OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennok ́i. Pankrotimäärus ei ole jõustunud, kuna võlgnik esitas 19.12.2024 sellele määruskaebuse.
2.UAB „Ilsanta“ esitas 02.01.2025 hagiavalduse Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
3.Hagiavalduses on välja toodud, et Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.12.2024 ning jätkus 23.12.2024 pärast kohtu poolt 23.12.2024 tehtud häälte määramise kohtumääruse teatavakstegemist.
4.Üldkoosolekul määrati võlausaldajatele hääled järgmiselt: UAB „Ilsanta“ 11 455 häält (esitatud nõue 1 145 486,20 eurot); xxx OÜ 60 557 häält (esitatud nõue 6 055 718,03 eurot); xxx OÜ 147 häält (esitatud nõue 14 682,69 eurot); xxx OÜ 133 häält (esitatud nõue 13 303,22 eurot); xxx OÜ 61 häält (esitatud nõue 6 110,82 eurot); xxx OÜ 115 häält (esitatud nõue 11 472,64 eurot); UAB „Ilsanta“ 0 häält (esitatud nõue 822 879,47 eurot); xxx OÜ 0 häält (esitatud nõue 59 356,19 eurot); xxx 0 häält (esitatud nõue 3 591 138,67 eurot); Osaühing xxx 0 häält (esitatud nõue 51 781,20 eurot).
5.Võlausaldajate 23.12.2024 üldkoosolekul otsustati muuhulgas moodustada pankrotitoimkond (päevakorra p 2.1), moodustada 3-liikmeline pankrotitoimkond (päevakorra p 2.2), suuremad võlausaldajad on nõuetega üle 15 000 euro ja väiksemad võlausaldajad nõuetega alla 15 000 euro (päevakorra p 2.3), valida pankrotitoimkonna liikmeteks xxx (suurte võlausaldajate esindaja) ning xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) ja xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) (päevakorra p 2.4). Hageja hääletas kõigi eelnimetatud kandidaatide vastu ja esitas koheselt peale hääletamistulemuste teatavakstegemist ka 2/11
protokollitud vastuväite pankrotitoimkonna koosseisule, kuivõrd valituks osutusid üksnes samal eesmärgil ja ühistes huvides tegutsevad kandidaadid, kelle osas on hagejal põhjendatud kahtlus, et nad ei tegutse heausklikult kõigi võlgniku võlausaldajate ühistes huvides. Samuti soovis hageja moodustada 5-liikmelise toimkonna, hääletades ainsana selle ettepaneku poolt, teised võlausaldajad, kellele olid hääled antud, hääletasid 3-liikmelise toimkonna poolt.
6.Hageja on vaidlustanud üldkoosoleku päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsused, olles seisukohal, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus pankrotitoimkonna koosseisu kohta on vastuolus seadusega ning päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsused pankrotitoimkonna koosseisu ja suuruse kohta kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve järgmistel põhjendustel:
6.1.Kuigi formaalselt on osad xxx OÜ lepingulised esindajad pankrotitoimkonda valitud n-ö väiksemate võlausaldajate esindajatena, siis on tegemist siiski xx OÜ-ga seotud isikutega. Seega koosneb pankrotitoimkond eksklusiivselt üksnes xxx OÜ kui suurima võlausaldaja esindajatest ja sisuliselt on pankrotitoimkonda valitud üksnes suurima võlausaldaja xxx OÜ-ga sarnast majanduslikku huvi omavad seotud isikud, mistõttu on hagejal õigus nõuda võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist.
6.2.Hageja hinnangul on xxx OÜ peamiseks eesmärgiks pankrotimenetluses mitte oma nõude maksimaalne maksmapanek pankrotimenetluses tunnustatud nõudena, vaid tsiviilasja nr 2-23-15821 raames esitatud nõude arutamise ja rahuldamise igakülgne takistamine. Vastavaid xxx OÜ huve esindavad hageja hinnangul kõik tema esindajad nii pankrotimenetluses kui ka xxx OÜ ja võlgniku vahelistes kohtumenetlustes – sh xxx, xxx ja xxx
6.3.Xxx OÜ kuulub 100%-liselt vandeadvokaat Kaido Loorile, kes on mh ka Xxx OÜ ainus juhatuse liige. Vandeadvokaat Kaido Loor on xxx OÜ esindaja nii tsiviilasjas 2-23-15821 kui ka 2-24-501, olles täiendavalt xxx OÜ esindajana osalenud ka kohtueelses vaidluses. Hageja hinnangul on selge, et xxx OÜ esindajana on vandeadvokaat Kaido Loori eesmärk eelkõige oma kliendi, suurvõlausaldaja xxx huvide kaitsmine, mitte üksnes Xxx OÜ poolt xxx OÜ-lt omandatud nõude pankrotimenetluses tunnustamine. Xxx OÜ-ga on otseselt seotud ka pankrotitoimkonda valitud xxx, kes on tegutsenud Xxx OÜ esindajana mh pankrotiavalduse esitamisel. xxx OÜ ja Xxx OÜ esindajaks on samuti olnud vandeadvokaat Kaido Loor ainuosalusega Advokaadibüroos Loor tegutsev vandeadvokaat xxx, kes on mh ka xxx OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjas nr 2-2315821 ja Xxx OÜ lepinguline esindaja. Seega on ilmne, et ka vastavad äriühingud on otseselt seotud xxx OÜ-ga, omavad sama lepingulist esindajat nagu xxx OÜ ja Xxx OÜ ning tegutsevad xxx OÜ huvides.
6.4.Pankrotitoimkonna kandidaatidena olid 23.12.2024 üldkoosolekul üles antud ka hageja lepinguline esindaja xxx, võlausaldaja xxx lepinguline esindaja xxx ja võlausaldaja osaühingu Xxx kandidaat xxx. Ükski neist kandidaatidest valituks ei osutunud.
6.5.Otsus, mille kohaselt pankrotitoimkonda valitud üksnes xxx OÜ lepingulised esindajad, kahjustab võlausaldajate ühiseid huve (milleks eelduslikult on kõikide nõuete rahuldamine maksimaalses võimalikus ulatuses), sest usutavasti on Xxx XXX OÜ esindajatest koosneva pankrotitoimkonna eesmärk pigem ka see, et Xxx XXX OÜ vastu võlgniku poolt esitatud nõue õnnestuks üldse tagasi võtta ja selle arutamist kohtus vältida. Selline teguviis on kasulik üksnes Xxx XXX OÜle endale. Kõik teised võlausaldajad, kelle nõuded potentsiaalselt võiksid saada rahuldatud, kui kohus rahuldaks võlgniku nõude Xxx XXX OÜ vastu 3/11
maksimaalses ulatuses, peaksid aga kandma kahju, kui Xxx XXX OÜ-l õnnestuks tsiviilasja nr 2-23-15821 arutamist takistada – eeltoodu tähendaks seda, et pankrotivarasse laekuks eeldatust oluliselt vähem rahalisi vahendeid.
6.6.Lisaks kahjustab võlausaldajate ühiseid huve ka päevakorrapunktis 2.2 tehtud otsus, mille kohaselt pankrotitoimkond valiti üksnes 3-liikmelisena. 5-liikmeline pankrotitoimkond võimaldanuks pankrotitoimkonda valida erinevaid liikmeid, sh nii suurima võlausaldajaga teatud määral seotud liikmeid kui ka muid teiste huvide ja eesmärkidega ning neutraalseid liikmeid. Eeltoodu tagaks kõige laiapõhisema ja kaalukama pankrotitoimkonna, mis eelduslikult tagaks ka kõige parema erinevate võlausaldajate kaitse.
7.Kostja vastas hagile 09.01.2025. Kostja vaidles hagile vastu ning on seisukohal, et see tuleks jätta rahuldamata. Kostja seisukohad on alljärgnevad:
7.1.Võlausaldajate 23.12.2024 üldkoosoleku otsus on seaduslik ja puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Hagi on esitatud võlgniku huvides, mitte aga võlausaldajate ühiste huvide kaitsmise eesmärgil. Hageja näol on tegemist võlgniku lähikondsega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes, kuna nii hageja kui võlgniku omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on xxx.
7.2.Ebaõige on hageja väide, et pankrotitoimkond koosneb eksklusiivselt üksnes Xxx XXX OÜ kui suurima võlausaldaja esindajatest. Xxx XXX OÜ esindajateks võlgniku pankrotimenetluses on Advokaadibüroo Sorainen advokaadid Piret Schasmin ja Mari Agarmaa-Jentson. Xxx XXX OÜ esindajateks võlgniku pankrotimenetluses ei ole xxx ja xxx Seega pankrotitoimkond ei koosne ainuüksi Xxx XXX OÜ esindajatest, vaid lisaks Xxx XXX OÜ esindajale (Mari Agarmaa-Jentsonile) kuuluvad pankrotitoimkonda ka väiksemate võlausaldajate esindajad xxx ja xxxs. Sellest tulenevalt puudub vastuolu PankrS § 74 lg-ga 2, kuna pankrotitoimkonda kuuluvad nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 7.3. Võlausaldajate nõudeavaldustest nähtub, et nii Xxx XXX OÜ-l, kui Xxx OÜ-l ja Xxx OÜ-l ning xxx OÜ-l on nõuded võlgniku vastu täiesti erinevatel alustel ning nimetatud juriidilised isikud pole omavahel seotud ei omanike ega juhatuste liikmete kaudu. Hageja pole toonud esile ühtegi asjaolu, mis näitaks või tõendaks nende juriidiliste isikute ühiseid või samaväärseid majanduslikke huve. Asjaolu, et väikevõlausaldajate esindajad (nii lepinguline kui ka seaduslik esindaja) on varasemalt olnud teistes menetlustes Xxx XXX OÜ esindajad, ei tõenda, et väikevõlausaldajatel oleks samaväärne majanduslik huvi suurvõlausaldajaga. Pankrotimenetlus ongi suunatud võlausaldajate nõuete rahuldamisele ja on mõistetav, et võlausaldajate nõuete maksimaalsest rahuldamisest on huvitatud nii suured kui väikesed võlausaldajad ning sellise ühise huvi olemasolu ei ole kuidagi vastuolus PankrS-i mõttega.
7.4.Xxx OÜ, xxx OÜ ning Xxx OÜ olid väikevõlausaldajad, kellel oli õigus esitada oma kandidaate. Xxx OÜ, xxx OÜ ning Xxx OÜ esitasid võlgniku vastu pankrotiavalduse ning pankrotimenetluse jooksul ei vaielnud võlgnik nendele nõuetele vastu, st ei seadnud kahtluse alla, et nendel võlausaldajatel nõuded puuduksid või tegutseksid need Xxx XXX OÜ huvides. Hoopis vastupidi, võlgnik tasus osaliselt nendele võlausaldajatele oma kohustused. See annab kinnitust, et võlgnik on nende võlausaldajate nõudeid varasemalt tunnustanud ning puudub alus neid pidada nö fabritseerituks või suurvõlausaldaja huvides looduks.
4/11
7.5.Üldkoosolekul ei olnud võimalik Xxx XXX OÜ-l anda hääli hageja soovitud kandidaatidele: xxx ning xxx. Seda põhjusel, et tegemist on võlgniku lähikondsetega, mistõttu ei sobi nad pankrotitoimkonna liikmeteks PankrS § 74 lg 3 alusel. Sealjuures tegutsevad xxx, kes on hageja lepinguline esindaja, ja xxx selgelt võlgniku ning võlgniku lähikondsete huvides. Seega ei saa Xxx XXX OÜ poolt nendele kandidaatidele häälte andmata jätmist pidada kuidagi pahausklikuks, nagu on leidnud hageja.
7.6.Hageja on võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes, sest nii hageja kui võlgniku omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on xxx Lähikondsust tõendab ka see, et hageja on tasunud võlgniku eest tema kohustusi teistele võlausaldajatele. Võlgniku osanikuks on xxx, kelle osanikuks (100%) on omakorda xxx xxx xxx tütarettevõte on omakorda hageja (xxx kuulub 100% UAB „Ilsanta“ osalusest). Seega on hageja näol selgelt tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes ning PankrS § 74 lg 3 alusel ei tohi võlgniku lähikondne toimkonda kuuluda. xxx on käesolevas pankrotimenetluses xxx lepinguline esindaja. xxx on samuti võlgniku lähikondne, sest on võlgniku tegelikuks kasusaajaks. Tsiviilasjas nr 2-24-17511 ning tsiviilasjas nr 2-24-5907 esindab xxx xxx, mis on võlgniku osanik ehk võlgniku lähikondne. xxx esindab seega võlgniku lähikondseid ning on seetõttu ka ise käsitletav võlgniku lähikondsena.
7.7.Hageja, hageja lepingulise esindaja xxx ning võlgniku ühiseid huve ning koos tegutsemist tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja käesolevas menetluses koostatud hagiavaldus on koostatud võlgniku esindaja poolt. Nimelt nähtub hagiavalduse dokumendi metaandmetest, et hagiavalduse autor on xxx (võlgniku esindaja), kuid allkirjastaks on xxx (xxx esindaja).
7.8.Võlausaldajate ühised huvid ei ole kahjustatud ei toimkonna liikmete ega ka toimkonna ülesannete kaudu. Pankrotitoimkonnal puuduvad hageja viidatud volitused või võimalused – otsustada võlgniku poolt esitatud hagi tagasivõtmise või rahuldamata jätmise üle. Toimkonna tegevust reguleerivate PankrS sätete järgi on toimkonnal eelkõige järelevalvet teostav funktsioon ning pankrotitoimkonnal puudub võimalus ise otsustada, teha toiminguid võlgniku nimel kohtumenetluses või teha haldurile ettekirjutisi hagi tagasivõtmise või hagist loobumise osas. Eelnevast tulenevalt on seetõttu põhistamata ning tõendamata, et võlausaldajate ühised huvid oleksid saanud kahjustada.
8.Maakohus vaatas asja läbi 13.01.2025 kohtuistungil, kus pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde.
9.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 14.01.2025 ja hageja esitas menetluskulude nimekirja 16.01.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks PankrS § 83 lg 1. Võlausaldajal on õigus selle sätte alusel nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 5/11
12.Arvestades, et hageja tugineb sellele, et vaidlustatud otsused ei vasta seadusele ja kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve, tuli hagejal hagi rahuldamiseks esile tuua ja tõendada, missuguse sisuga otsused võlausaldajate üldkoosolekul vastu võeti, samuti kehtetuks tunnistamist õigustavad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et otsus ei vasta seadusele ja et otsused rikuvad võlausaldajate ühiseid huve.
13.Hageja on tõendanud, et võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus 3-liikmelise pankrotitoimkonna moodustamiseks (päevakorra punkti 2.2 otsus) ja otsus, et toimkonna liimeteks on xxx (suurte võlausaldajate esindaja) ning xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) ja xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) (päevakorra p 2.4. otsus) (dtl 44). Poolte vahel ei ole vaidlust, et taolised otsused üldkoosolekul vastu võeti. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.
14.Hageja on tuginenud sellele, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus pankrotitoimkonna koosseisu kohta on vastuolus seadusega ning päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsused pankrotitoimkonna koosseisu ja suuruse kohta kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve. Kõikide hageja etteheidete aluseks on seisukoht, et toimkonda valitud võlausaldajate esindajad esindavad tegelikkuses vaid suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ huve ja seetõttu koosneb toimkond vaid suurima võlausaldaja esindajatest. Seega peab kohus andma hinnangu, kas suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ ja väikevõlausaldajad Xxx OÜ, Xxx OÜ ning xxx OÜ on selliselt seotud, et neil on ühine majanduslik huvi, mis annaks aluse lugeda ka väikevõlausaldajate esindajad suurvõlausaldajate esindajateks ning kas vaidlustatud otsused on seetõttu seadusega vastuolus või kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve. Päevakorrapunkti 2.4. otsus
15.PankrS § 74 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud üldkoosoleku otsust, mille järgi määrati, kes on suure ja kes on väikese nõudega võlausaldajad. Seega on suure nõudega võlausaldajaks üle 15 000 eurose nõudega võlausaldajad ja väikese nõudega võlausaldajateks on alla 15 000 eurose nõudega võlausaldajad. Kohtule arusaadavalt ei ole vaidlust selles, et Xxx OÜ, xxx OÜ ja Xxx OÜ nõuded on väiksemad kui 15 000 eurot ning Xxx XXX OÜ nõue on suurem kui 15 000 eurot. Seega, kuna pankrotitoimkonda on valitud xxx ja xxx kui väikevõlausaldajate esindajad ja xxx kui suurvõlausaldaja esindaja, siis formaalselt on PankrS § 74 lg 2 nõue täidetud ja pankrotitoimkonda kuuluvad nii suuremate kui ka väiksemalt nõuetega võlausaldajate esindajad.
16.Kohus kontrollib järgnevalt, kas võlausaldajad on seotud selliselt, et nende ühise majandusliku huvi kaudu oleks võimalik lugeda kõik toimkonna liikmed suurvõlausaldaja esindajaks.
17.Hageja on hagis selgitanud, et võlausaldajate seotus, millele hageja tugineb, tuleneb sellest, et pankrotitoimkonna liikmed on või on olnud varasemalt lepingulisteks esindajateks teistes Xxx XXX OÜ ja võlgniku vahelistes tsiviilasjades (hagi p-d 2.10, 2.11; dtl 5) ning on ka 13.01.2025 istungil avaldanud, et seotus tuleneb lepingulisest esindusest, ühiseid osanikke või juhatuse liikmeid Xxx XXX OÜ-l ja väikevõlausaldajatel ei ole (dtl 111; ajamärk 00:19.32).
18.Kohus on seisukohal, et sellist ühist majanduslikku huvi võlausaldajateks olevate juriidiliste isikute vahel, mille tõttu tuleks Xxx OÜ, xxx OÜ ja Xxx OÜ esindajad lugeda suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ esindajateks, käesoleval juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole seotud osanike ega juhatuse liikmete kaudu ning ei ole ka lähikondsed PankrS § 117 lg 2 mõttes. Hageja ei ole esile toonud, et võiks esineda veel mingi seotus eelnimetatud
6/11
äriühingute vahel. Võlausaldajate nõuded tulenevad erinevatest alustest ning nad osalevad pankrotimenetluses igaüks iseseisvalt.
19.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust kliendilepingu alusel ning AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid. Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab advokaat käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale lojaalselt (VÕS § 620 lg 1), täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et Xxx OÜ ja xxx OÜ lepinguline esindaja xxx eiraks lepingust tulenevaid kohustusi oma klientide ees ja lähtuks pankrotimenetluses juriidilise isiku huvidest, keda ta selles menetluses ei esinda. Selliseid asjaolusid ega tõendeid ei ole menetluses esitatud. xxx esindab Xxx OÜ-d juhatuse liikmena ning tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab muuhulgas, et ta peab lähtuma osaühingu huvidest. Kohtule ei ole esitatud usutavaid väiteid ega tõendeid selle kohta, et xxx ́il oleks kavatsus eirata oma kohustusi äriühingu ees, mille juhatuse liige ta on.
20.Kuna hageja on vaidlustanud kogu päevakorra p 2.4, siis on vaidlustatud ka xxx ́i toimkonna liikmeks valimine, kuid hageja ei ole esile toonud, miks on eelnimetatud isiku toimkonna liikmeks valimine seadusega vastuolus või kahjustab võlausaldajate ühiseid huve. xxx on valitud toimkonda suure võlausaldaja esindajana ning kuna toimkonnas peavad lisaks väikevõlausaldajate esindajatele olema ka suuremate võlausaldajate esindajad, siis ei ole xxx ́i toimkonda valimine vastuolus seadusega ega ka võlausaldajate ühiseid huve kahjustav.
21.Eelnevat arvestades ei ole üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus vastuolus seadusega, st PankrS § 74 lg-ga 2, ja ei kuulu kehtetuks tunnistamisele. Pankrotitoimkonda kuuluvad nii formaalselt kui ka sisuliselt nii suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad.
22.Hageja on leidnud, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus toimkonna liikmete koosseisu osas kahjustab võlausaldajate ühiseid huve. Hageja leiab, et Xxx XXX OÜ peamiseks eesmärgiks pankrotimenetluses on mitte oma nõude maksimaalne maksmapanek pankrotimenetluses tunnustatud nõudena, vaid tsiviilasja nr 2-23-15821 raames esitatud nõude arutamise ja rahuldamise igakülgne takistamine ning et vastavaid Xxx XXX OÜ huve esindavad kõik tema esindajad nii pankrotimenetluses kui ka Xxx XXX OÜ ja võlgniku vahelistes kohtumenetlustes – sh xxx, xxx ja xxx. Hageja on esile toonud, et Xxx XXX OÜ nõude rahuldamisel tsiviilasjas nr 2-23-15821 laekuks pankrotivara hulka rahalisi vahendeid, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotitoimkonda kuuluvad nii väiksemate kui ka suurema nõudega võlausaldajate esindajad. Juhul, kui oleks tõene hageja eeldus, et Xxx XXX OÜ esindaja kavatseb pankrotitoimkonna liikmena takistada tsiviilasja 2-23-15821 menetlust ja nõude rahuldamist selles menetluses, siis ei saa pankrotitoimkonda valitud võlausaldajate esindajatel olla ühised huvid, mille läbi saaksid kahjustada kõikide teiste võlausaldajate ühised huvid. Eelduslikult on pankrotimenetluse võlausaldajate huvi saada oma nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses ja kui selleks annab võimaluse teises tsiviilasjas nõude rahuldamine, siis on kõikide võlausaldajate ühine huvi, et nõue saaks rahuldatud. Hageja ei ole selgitanud, miks peaks toimkonda valitud vandeadvokaadist lepinguline esindaja ja äriühingu juhatuse liige eelistama mitte oma esindatava, vaid teise võlausaldaja huve, eriti veel juhul, kui need huvid on omavahel vastuolus. Mõlemat liiki esindajale kaasneks sellega vastutus ning kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades toimkonda valitud väikevõlausaldajate esindajate taoline käitumine usutav ja hageja ei ole seda ka usutavaks teinud ega tõendanud.
7/11
24.Võlausaldajate ühine huvi pankrotimenetluses on saavutada võimalikult suures ulatuses oma nõuete rahuldamine. Sellele on suunatud nii pankrotihalduri kui ka toimkonna tegevus. Kohtu hinnangul puudub toimkonnal võimalus mõjutada haldurit loobuma võlgniku esitatud hagidest teistes tsiviilasjades. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Seega on toimkonnal eelkõige järelevalve funktsioon ning toimkonnal puudub õigus ja pädevus otsustada halduri poolt võlgnikuga seotud kohtumenetlustes osalemise üle või menetlusõiguste käsutamise (hagi tagasivõtmine, hagist loobumine jms) üle.
25.PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. PankrS ei sätesta, et kohtumenetluses osalemist oleks halduril tarvis arutada toimkonnaga või vajaks haldur selleks toimkonna luba, veel vähem on toimkonnal õigus mõjutada halduri otsustusi kohtumenetluste siseselt.
26.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve ja ei kuulu kehtetuks tunnistamisele. Päevakorrapunkti 2.2 otsus
27.Hageja leiab, et päevakorrapunkti 2.2 otsus, mille kohaselt pankrotitoimkond valiti üksnes 3-liikmelisena, kahjustab võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd olukorras, kus pankrotimenetlusega on paratamatult seotud mitmeid erinevate huvidega võlausaldajaid, siis kaitseks võlausaldajate ühiseid huve kõige paremini laiapõhisem ja rohkemate liikmetega pankrotitoimkond. Hageja leiab, et 5-liikmeline pankrotitoimkond võimaldanuks pankrotitoimkonda valida erinevaid liikmeid, sh nii suurima võlausaldajaga teatud määral seotud liikmeid kui ka muid teiste huvide ja eesmärkidega ning neutraalseid liikmeid. Eeltoodu tagaks kõige laiapõhisema ja kaalukama pankrotitoimkonna, mis eelduslikult tagaks ka kõige parema erinevate võlausaldajate kaitse.
28.Kohus on seisukohal, et 3-liikmelise pankrotitoimkonna valimine ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toimkonda on valitud nii suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad, mistõttu on toimkonnas esindatud võimalike erinevate huvidega võlausaldajad. Hageja väited, et 5-liikmeline toimkond tagaks eelduslikult parema erinevate võlausaldajate huvide kaitse, ei ole kooskõlas hageja väidetega, et praegu valitud kolm toimkonna liiget esindavad suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ huve. PankrS § 74 lg 4 sätestab, et pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. Juhul, kui toimkonda kuuluks veel kaks liiget, siis vaatamata sellele ei pruugiks 5-liikmelise toimkonna hääletustulemused erineda 3-liikmelise toimkonna tulemustest, arvestades, et hageja hinnangul on kolmel toimkonna liikmel (mis oleks toimkonna häälteenamus ka 5-liikmelise toimkonna puhul) eesmärk esindada vaid suurvõlausaldaja huve. 8/11
29.Kohtu hinnangul on 3-liikmeline pankrotitoimkond esimese üldkoosoleku ajaks nõudeavalduse esitanud võlausaldajate hulka arvestades optimaalne ja tagab toimkonna toimimise selliselt, et oleksid täidetud PankrS § 74 lg-s 1 sätestatud ülesanded. Suurema liikmeskonnaga toimkonna efektiivne toimimine on paratamatult kohmakam ja toimkonnaga suhtlemine ka haldurile ajamahukam.
30.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.2 vastu võetud otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve ja ei kuulu kehtetuks tunnistamisele.
31.Arvestades, et kohus on tuvastanud, et toimkonna liikmete arv ja koosseis ei ole vastuolus seadusega ja ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut kostja väidetele, mille kohaselt ei saanuks toimkonda valida xxx xxx esindajana ega xxx ́it hageja esindajana, kuna nii hageja kui ka xxx on võlgniku lähikondsed. Menetluskulud
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 üldreegli alusel hageja kanda. Kostjaks on pankrotivõlgnik, kelle nimel osaleb pankrotitoimkonna esimees. Seega tuleb kulud välja mõista võlgniku kui kostja kasuks.
33.Kostja esitas 14.01.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja kostja nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
34.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kostja 14.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 3813,70 eurot (lepingulise esindaja kulud käibemaksuta ja tõendi saamise kulu). Lepingulise esindaja kulud (kokku 14,5 tundi) koosnevad järgnevatest toimingutest: o Kohtumäärusega tutvumine 0,2 tundi o Tähtaegade kontrollimine ja strateegia planeerimine 0,5 tundi o Hagiavalduse ja selle lisade analüüs. PankrS sätete analüüs seoses pankrotitoimkonna ja halduri pädevuse küsimusega 2,8 tundi o Suhtlus pankrotitoimkonna liikmetega 0,5 tundi o Seisukoha koostamine hagiavaldusele 4,8 tundi o Kohtupraktika analüüs seoses võlausaldajate ühiste 9/11
huvidega 0,6 tundi o Hagivastuse täiendamine, allkirjastamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi o Istungi jaoks materjalide kokkupanek 0,4 tundi o Kohtuistungiks valmistumine 2,3 tundi o Osalemine kohtuistungil 0,9 tundi o Menetluskulude nimekirja koostamine 1 tundi
37.Eelnimetatud toimingud on teinud pankrotitoimkonna esimees xxx, kes on ühtlasi vandeadvokaat. Pankrotitoimkonna esimees on PankrS § 83 lg 1 alusel peetavas kohtuvaidluses pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-s sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu (TsMS § 217 lõige 1). PankrS § 83 lg 5 ei reguleeri, kas pankrotitoimkonna esimees peab võlgniku seadusliku esindajana esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult või saab võlgnik kasutada lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et ka seaduslikud esindajad, kellel on kõrgem juriidiline haridus, ei pea täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta (vt nt Riigikohtu 18.06.2014 määrus nr 3-2-1-62-14 p 14 ja 19.10.2016 määrus nr 3-2-1-86-16 p 11). Käesoleval juhul on kostja õiguste kaitsmiseks teinud menetlustoiminguid pankrotitoimkonna esimees, kes on ühtlasi ka vandeadvokaat. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lubatav ja põhjendatud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine.
38.Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
39.Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse ajakulu põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kohtuistungiks valmistumise ajakulu 2,3 tundi, arvestades, et tegemist oli väga lühikese menetlusega ja esindaja oli vahetult enne istungit tutvunud hagiga, koostanud sellele vastuse ning teinud muid toiminguid. Kohtu hinnangul on istungiks valmistumise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 1 tunni ulatuses, kohtu hinnangul on põhjendatud aeg 0,5 tundi. Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad seega väljamõistmisele hagejalt. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 12,7 tundi.
40.Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 262,345 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjat esindas käesolevas menetluses pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat xxx. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-15916, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-195942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kostja menetluskulude nimekirjas viidatud kohtupraktikas väljamõistetud tunnitasu 247 eurot on pigem erandlik. Võlgniku lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihind on 262,345 eurot ilma käibemaksuta, mis kohtu hinnangul ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, pikkust, mahtu, asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta).
41.Kostja on palunud välja mõista ka sõidukulu (takso) summas 9,70 eurot. Tegemist on TsMS §144 p 2 järgi hüvitatava kohtuvälise kuluga ja kohus mõistab selle hagejalt välja.
42.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2549,70 eurot (12,7x200+9,7), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
10/11
43.TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kostja taotlusel tuleb määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis selliselt, et väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Xxx XXX OÜ arvelduskontole. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas märkinud Xxx XXX OÜ arveldusarve numbrit ning see tuleb kostjal hagejale teada anda.
44.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.