2-15-6600/7 - Perekonnaõigus - Alaealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud XXXesitas 29.04.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ema XXXsündinud XXX. Ta on vanaduspensionär. Ta elab koos avaldajaga talle kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn. Avaldaja isa XXXsuri 2015. märtsis. Avaldaja emal XXXon diagnoositud täpsustamata vaskulaarne dementsus. Tema mälu on viimaste aastate jooksul järk-järgult halvenenud. Korterist väljas käib ema ainult koos avaldajaga. XXXei orienteeru adekvaatselt ajas ega kohas: ta ei tea, mis kuupäev, nädalapäev või aasta on, kus ta hetkel asub või kellega koos elab, samuti ei tea ta, mitu last tal on või millal nad on sündinud. Lühimälu on emal samuti oluliselt häiritud. Kontakt XXXon hea ning küsimustele vastab ta meelsasti. Mälu nõudvatele küsimustele ta kas vastab valesti või leiab ettekäändeid, miks ta ei tea vastust. XXXvajab pidevat juhendamist, ta ei ole võimeline iseseisvalt tegema elutähtsaid otsuseid ja neist aru saama, samuti unustab ta tehtu koheselt. XXXpension tuleb tema pangakontole, kuid tema arvates on Eestis endiselt käibel eesti kroon, mitte euro. Iseseisvalt ei ole ema võimeline rahaga majandama. Kuna avaldaja ema XXXei ole võimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, siis on tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning esindamiseks vajalik tema üle eestkoste seadmine. Avaldaja XXXon nõus enese eestkostjaks määramisega. Avaldaja palub seada XXXüle eestkoste ning määrata XXXeestkostjaks tähtajaga viis (5) aastat. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus on kohtule esitanud oma arvamuse, mille kohaselt on vajalik XXXüle eestkoste seadmine, kuna XXXvajab ööpäevaringset järelevalvet, juhendamist ja tuge oma rahaasjade korraldamisel ning tervisesse puutuvate küsimuste lahendamisel. Eestkoste

2-15-6600 tuleks määrata XXXesindamiseks, rahaasjade korraldamiseks ja suuremate tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks peaksid olema XXXesindamine asjaajamisel ning varaliste tehingute tegemisel, aga ka tervisega seotud küsimuste lahendamine. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt vastab XXXtütar XXXPKS § 204 lg-s 1 sätestatud eestksotjale esitatavatele nõuetele. XXXRÕA korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isik vajab isikuhooldust kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) § 202, § 203, § 124 lg 1, § 126 lg 2, § 127 ja § 206 lg 1, ehk eestkostjat, kes hoolitseks tema turvalisuse eest, tema vara eest ja vaataks järele tema suhtlusringkonna üle ning tagaks inimväärsed elutingimused ja igapäevases toimetulekuks vajaliku kõrvalabi ning tagaks ravi- ja sotsiaalteenused. Esindaja arvates on puudutatud isiku turvalisus ja heaolu igapäevaselt ohus, kui puudub isik, kes tema eest eestkostjana vastutab ja hoolt kannab. Esindaja leiab, et avaldaja on sobiv isik olema puudutatud isiku eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Rahvastikuregistri andmetel on XXXVene Föderatsiooni kodakondsus. Seega omab tähtsust Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Tulenevalt asjaolust, et eestkoste seadmisega kaasneb eestkostetava teovõime piiramine, tuleb antud juhul analüüsida ka õigusabilepingu artiklis 23 sätestatut. Õigusabilepingu artikkel 23 lg 1 sätestab üldreegli, et isiku teovõime piiramisel või teovõimetuks tunnistamisel rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik on antud isik. XXXesindaja on leidnud, et antud asja lahendamisel ei kohaldu õigusabilepingu artikkel 23. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga, kuna õigusabilepingus on sätestatud eraldi regulatsioon teovõime piiramise ja eestkoste seadmise osas. Samas ei näe Eesti õigus eestkoste seadmisel eestkoste seadmiseks ja teovõime piiramiseks ette kahte eraldi menetlust. Eesti Vabariigis on teovõime piiramine ja eestkostja määramine mõlemad kohtu pädevuses ning teovõime piiramine ja eestkostja määramine toimub ühes menetluses. Eestkoste seadmine sisaldab olemuslikult teovõime piiramist ja ei eksisteeri kohtu poolt teovõime piiramist ilma eestkoste seadmiseta. Järelikult ei ole antud asjas kohalduv õigusabilepingu artikkel 23. Õigusabilepingu artikkel 35 lg 1 näeb ette, et lepingupoole kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades on pädev kodakondsusejärgse lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kui leping ei näe ette teisiti. Sellest tulenevalt tuleb käesoleval juhul tõlgendada õigusabilepingut tervikuna kõigi lepingu sätete koosmõjus lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist. Õigusabilepingu üldine ja peamine eesmärk on tagada mõlema riigi kodanike võrdne kohtlemine ja õiguskaitse (vt artikkel 1 ja artikkel 16). Õigusabilepingu mõttest ja eesmärgist lähtuvalt ei ole õigusabilepingu üldsätted ja erisätted üld- ja erinormi vahekorras ning vastuolu korral tuleb kohaldada lepingu üldsätteid. See tähendab, et lepingu üld- ja eriosa norme ei saa vaadelda teineteisest lahus ning lähtuda tuleb süstemaatilise tõlgendamise põhimõttest vaadeldes lepingut tervikuna. Arvestades õigusabilepingu üldosa sätete sisu, mõtet ja ülesannet luua mõlema riigi kodanikele võrdne õiguskaitse ja efektiivne juurdepääs õigusemõistmisele, tuleb lepingu eriosa sätteid kohaldada ühetaoliselt, tagamaks üldosas sätestatud põhimõtete järgimine (sh võrdse õiguskaitse printsiibi järgimine). Eeltoodu tähendab, et eriosa normis sätestatu ei tohi väljuda üldosas sätestatud piiridest, s.o eriosa norm ei tohi raskendada isiku olukorda võrreldes üldosa normiga. Kui eriosa norm pigem raskendab isiku olukorda, tuleb kohaldada üldosa sätet.

Antud asjas omab olulist tähtsust asjaolu, et isik, kelle suhtes eestkostet seatakse, elab alaliselt ja pikaajaliselt Eestis. XXXelab alalise elamisloa alusel Eestis alates 1966. aastast. Õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestab aluspõhimõtte, mille kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Arvestades eeltoodut, peab XXXolema eestkoste seadmisel samasugune õiguskaitse nagu Eesti kodanikel. Temale on soodsam, kui eestkosteasi lahendatakse Eesti kohtus arvestades muuhulgas, et puudutatud isik vajab just Eestis elades püsivat hooldust, ravi, esindust ja õiguskaitset. Eesti kodanike suhtes kohaldub kohtualluvuse määramisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lg 3, mille kohaselt lahendab eestkosteasja eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Seejuures rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 66 kohaselt kohaldatakse eestkoste ja hoolduse suhtes selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. Lisaks on kohtute pädevus ja kohalduva õiguse valik rahvusvahelisel tasandil reguleeritud (muuhulgas eestkosteasjades) Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. Selle konventsiooni artikkel 5 punkti 1 kohaselt on täiskasvanu hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu või haldusasutuse pädevuses rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks. Kõigele eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Eesti kohus on pädev otsustama XXXüle eestkoste seadmist ning seejuures kuuluvad kohaldamisele Eesti Vabariigi asjaomased õigusaktid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 08.05.2015 aktist nr XXX (ekspert XXX) nähtub, et XXX esineb täpsustamata vaskulaarne dementsus F01.90. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Tema ülekuulamine kohtu poolt võib kahjulikult mõjuda tervisele. Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Vaimne seisund võimaldab teda ära kuulata tavalises keskkonnas. Ta vajab eestkostjat. Vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Eeltoodust tulenevalt on XXXTsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXXei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus

2-15-6600 talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXXeestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXXeestkostjaks tuleb määrata tema tütar XXX, kes on oma ema eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Samuti on XXXesindaja RÕA korras märkinud, et avaldaja sõnul on puudutatud isikul veel Venemaal Moskva lähistel elav poeg, kes on nõus, et avaldaja saab ema eestkostjaks. Kohus leiab, et XXXon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXXeestkostja ülesandeid. XXXeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt XXXpsüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja, XXXarvamusest ja XXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXtuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXtuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 22.05.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad

2-15-6600 dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 25. juunil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/