Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

1(4)

ametiasutustes.

läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 15 -15 (ekspert XXX) kohaselt esineb XXX täpsustamata dementsus, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. XXX ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab eestkostjat. Ta vajab eestkostjat, kelle ülesandeks oleks teda esindada kõikides tsiviiltehingutes. XXX ei saa teha eestkostja nõusolekuta ühtegi tsiviiltehingut. Tema vaimne seisund ei võimalda tal teostada valmisõigust ning ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 2(4)

XXX tervislik seisund võimaldab tema ärakuulamist, kuid sisuline kontakt temaga puudub. Ta ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Ekspert on seisukohal, et XXX vajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja 16.01.2015 kohtule esitatud arvamuse kohaselt olemasolevate andmete ja vahetu vestluse põhjal esindatavaga on veendunud, et eestkoste on vajalik ja põhjendatud. Esindaja hinnangul esindatav ei mõista eestkoste vajadust ja sisu. Vestluse käigus esindatavaga on esindaja seisukohal, et eestkostetav oli täiesti taipamatu olekuga, ei vastanud küsimustele. Eestkostetav ütles vaid tere ja head aega. Esindaja leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele (tl 30). Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus, tutvunud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, XXX määratud esindaja arvamusega ning tuginedes XXX suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 kuuluvad piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise ning isiku kinnisesse asutusse paigutamise avaldused läbivaatamisele ja lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Asjas kogutud tõendite ja XXX suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist tulenevalt leiab kohus, et XXX on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole käesolevalt võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kuna eksperdi hinnangu kohaselt vajab XXX eestkoste seadmist, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eksperdi hinnangul ei ole XXX võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XXX ei saa teha eestkostja nõusolekuta ühtegi tsiviiltehingut. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Harju Maakohtule esitatud avalduses palub XXXenda määramist XXXeeskostjaks. Tallinna linn XXX Linnaosa Valitsus ning eestkostetava esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Raivo Bergson on toetanud XXXmääramist XXX eestkostjaks. Kohus on seisukohal, et otstarbekas on määrata XXX XXX eestkostjaks, kuna avaldaja käib puudutatud isiku juures iga päev, toob talle sööki, hoolitseb ravimite eest, tasub puudutatud isiku makseid kasutab puudutatud isiku pangaarvet kirjaliku volikirja alusel, seega teostades juba faktiliselt eestkostja ülesandeid. Tulenevalt eeltoodust tuleb XXX eestkostjaks määrata avaldaja Olga Talaša. PKS § 193 sätestab kohtu järelevalve. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete

3(4)

täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Kohus peab tõhusa järelevalve teostamiseks vajalikuks määrata eeskostjale tähtaeg eestkostetavale kuuluva vara nimekirja/de ja seisukohtade esitamiseks. Ühtlasi kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 20. märtsiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Käesoleva tsiviilasja raames ei pidanud kohus vajalikuks XXX isiklikku ärakuulamist, kuna ekspert on asunud seisukohale, et XXX ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada (tl 40-43), mistõttu tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et XXXesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Raivo Bergson, ekspert XXXning eestkosteasutuse töötaja on XXXga vahetult kohtunud ning viimased kinnitavad avalduses taotletu vajalikkust. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et XXX avaldus XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 3 sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda. Isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Avaldaja kanda tuleb jätta tasumisele kuuluv riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.