Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused 19.01.2015.a. kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1) ja selle täpsustuses (tl 9) palus XXX(edaspidi: hageja) tuvastada, et hageja põlvneb oma isast XXX (edaspidi: kostja) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest lapse täisealiseks saamiseni või kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamist, siis kuni õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning anda XXX õigus elatise käsutamiseks Hagiavalduse kohaselt hageja esindaja ja kostja kooselust aastatel 2008-2014 jaanuar sündis XXX XXX. Kostja ei ole toetanud lapse kasvatamist. 04.02.2015.a. kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse (tl 10). Kostja vastuväited Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja teatas kohtule kirjalikult, et asja tuleb arutada kohtuistungil. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada, 100 euroga kuus ei nõustu. Menetluskulusid hageja kandnud ei ole. Kostja tunnistas oma isadust hageja suhtes ja palus anda lapsele perekonnanimeks kostja perekonnanimi XXX. Kostja on kaks kuud eelvangistuses ja veel ei tööta. Töötamisel hakkab töötasu olema 200 euro piires, millisest summast arvutatakse maha kohtukulud. Kui kostja esitab taotluse, et tal on laps, siis ei võeta kostjalt kohe kohtukulusid maha, vaid 50% saadavast tulust kantakse lapsele. Kostja täpset summat öelda ei oska, kuid 50% vanglas saadavast töötasust on kostja nõus maksma lapsele. Isegi kui kostja lähedased kannavad mingit raha, siis ka sellest rahast läheb 50% elatiseks. Vanglas karistuse kandmise ja vanglas tööle asumisest hakkab kostja maksma 50% töötasust elatiseks. Võib-olla saab kostja rohkem, võib-olla vähem, selgub tellimustest, mis kostja saab. Vangla administratsiooni kontaktisikud võimaldavad kiiremini tööd leida neil, kellel on lapsed. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks.

Kostja tunnistas kohtuistungil oma isadust XXX suhtes. Seega on tõendamist leidnud XXX põlvnemine XXX ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXX sünnist. Kostja palus anda lapsele kostja perekonnanimi. Nimeseaduse § 81 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Sama §-i lg 2 sätestab, et lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Kohus annab lapsele perekonnanimeks isa perekonnanime XXX. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses hagi esitamisest, so alates 19.01.2015.a. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohuslased). Tuvastamist on leidnud, et XXX on XXX.a. sündinud XXX isa. PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Vaidlust ei ole, et hageja ema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 400 eurot kuus. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ja töötasu hakkab saama töötamisel ca 200 eurot kuus. Kostja kinnitas et 50% saadavast töötasust on kostja nõus andma lapsele. Samuti kui kostja lähedased kannavad talle raha, siis ka sellest rahast läheb 50% elatiseks. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja ajutine viibimine kinnipidamisasutuses ei ole mõjuvaks põhjuseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme sugulased ning § 105 lg 3 sätestab, et osavõlgnikud peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, võrdsetes osades.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja elatise nõue rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 195 eurot kuus) kuus. Kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o käesolevas asjas alates 19.01.2015.a. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema, kui igapäevaselt lapse eest hoolitseva vanema, pangakontole iga jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks, selgitusega „ XXX elatis“. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleks lähtudes TsMS § 162 lõikest 1 jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.