XXX(XXX) avaldus täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, registrikood 11221454, asukoht Ahtri 12a, 10151 Tallinn); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: XXX, asukoht XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX(XXX) avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXX (isikukood XXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(isikukood XXX) tähtajaga 5 (viis) aastat, s.o kuni 11.05.2020.a.
3.Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.05.2020.a.
4.Tunnistada XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd XXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXX vara kohta seisuga 11.05.2015.a. Nimekirjas tuleb esitada teave XXX varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. mail. Esimene aruanne tuleb esitada 15.05.2016.a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 19.03.2015.a. Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. 27.03.2015.a. esitas avaldaja kohtule täiendatud avalduse. Avalduse kohaselt ei ole XXX võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma õigusi ning huve. Avaldaja kinnitas avalduses, et ta on nõus hakkama oma onu, XXX, eestkostjaks. Avalduse kohaselt ei ole XXX ema XXX, tulenevalt oma tervislikust seisundist, võimeline hakkama XXX eestkostjaks. XXX tütar XXX, aga ei oleks avaldaja hinnangul XXX eestkostjaks sobiv isik.
2.Kohus võttis oma 02.04.2015.a. kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXX vandeadvokaat Natalja Santaševa.
3.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 171 asus psühhiaater XXX seisukohale, et XXX kannatab alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud nõdrameelsuse all (RHK 10 järgi - F10.73), mis väljendub mälu ja intellekti languses ning isiksuse degradatsioonis, mille tõttu ei ole XXX võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Psühhiaater leidis, et XXX vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti
teostada valimisõigust. Psühhiaatri sõnul ei ole XXX ka võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema ärakuulamine tavalises keskkonnas ei peaks tema tervist kahjustama.
4.Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalja Santaševa leidis oma 21.04.2015.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXX vajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXX huvidele, kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega kaitsma oma õigusi. Seejuures kinnitas XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, et XXX, kes on XXX eestkostjaks hakkamise kohta andnud ka oma nõusoleku, on sobiv isik täitmaks XXX eestkostja ülesandeid ning tema määramine XXX eestkostjaks ei ole vastuolus eestkostetava huvidega.
5.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus XXX kaudu asus oma 20.04.2015.a. kohtule esitatud arvamuses seisukohale, et XXX ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. XXX esindaja kinnitas, et XXX, kes vajab kõrvalabi, ei ole käesoleval ajal võimeline ise aru saama, et ta abi vajab. 07.05.2015.a. toimunud kohtuistungil kinnitas XXX esindaja, et XXX on XXX eestkostjaks sobiv isik.
6.Harju Maakohus kuulas 24.04.2015.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isiku XXX. Kohtuniku hinnangul oli XXX jutt kohati adekvaatne, kohati mitte. Vahepeal vastas XXX küsimustele, siis rääkis aga seosetut juttu. XXX ei eitanud, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Tema sõnul ei tarbinud ta 17 aastat alkoholi, kuid pärast poja surma hakkas ta uuesti jooma. Käesolevaks ajaks on ta kõik maha joonud. Kohtuniku küsimusele, kes on Eesti president vastas XXX, et kunagi oli XXX, kes nüüd on, ta ei tea, aga peaminister on XXX. XXX sõnul hoolitsevad tema eest vaid XXX ja tema isa. XXX õde ei ole teda kunagi vaatamas käinud ja ka tütar käib külas 1 (üks) kord aastas. XXX sõnul tuleks talle abiline määrata ja selleks sobiks XXX, kes nagunii tema eest kõik asjad ära ajab.
7.Samuti kuulas kohus 24.04.2015.a. vastavalt TsMS § 525 lõikele 3 ära ka XXX . XXX kinnitas, et XXX on kogu oma vara maha joonud, lähisugulased ei hoolitse XXX eest. Kuna XXX sõnul võib XXX surnuks külmuda või maja põlema panna, tuleb tal hakata XXX asju ajama. XXX sõnul on XXX teinud talle kuuluva 1/6 majasosa kohta testamendi, mille kohaselt jääb nimetatu XXX .
8.Puudutatud isik XXX nõustus 04.05.2015.a. telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et tema poja XXX eestkostjaks määratakse XXX. Seejuures kinnitas XXX, et tema ei suuda XXX eestkostja ülesandeid täita, kuna vajab ise abi.
9.07.05.2015.a. toimunud kohtuistungil kinnitas XXX tütar XXX, et ta nägi oma isa viimati jaanuaris või veebruaris. XXX sõnul on ta ka ise invaliid, mistõttu ei soovi ta isa eestkostjaks hakata. Seejuures oli ta nõus asjaoluga, et XXX vajab abilist, kes tema eest asju otsustaks ja talle ravi tagaks, kinnitades, et ta on ka nõus, et XXX eestkostjaks määratakse XXX, kes on XXX eest ka käesoleva ajani hoolitsenud.
10.Puudutatud isik XXX kinnitas samuti oma 01.05.2015.a. kohtule edastatud seisukohas, et tema vend XXX vajab abi ja tema eestkostjaks tuleks määrata tema poeg XXX. Kohtumääruse põhjendused
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud nõdrameelsuse all (RHK 10 järgi - F10.73), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 171 (t/l 44-46). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
12.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 11 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt nõdrameelsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
13.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Puudutatud isikud XXX, XXX ja XXX nõustusid, et XXX eestkostjaks määratakse XXX. Seejuures kinnitasid XXX ja XXX, et nemad ei suuda eestkostja ülesandeid täita, kuna nad vajavad ise abi. Kohus leiab, et XXX eestkostjaks tuleb määrata XXX, kes on oma onu asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 5). XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
14.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse XXX valla XXX esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
15.Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
16.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4
kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, s.o kuni 11.05.2020.a.
17.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. mail. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
18.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX psühhiaatrilise ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.