Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06.05.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-15-1033
Tsiviilasi
Xxx hagi Xxx vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
719,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX), Hageja seaduslik esindaja: Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX
esindajad
Kostja: Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vjatšeslav XXX (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2015
1.Jätta Xxx hagi Xxx vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 22.01.2015 kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1) ja selle täpsustuses (tl 10) palus hageja muuta Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/31-8228/04 väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud suuruseni ning mõista välja kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäär, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning anda Xxx õigus elatise käsutamiseks. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/31-8228/04 kohustati kostjat maksma elatist hageja ülalpidamiseks 115 eurot (1800 krooni) kuus. Seoses hageja kulude suurenemisega ning PKS § 101 lg 1 soovis hageja suurendada elatise summat 195 euroni kuus. Hageja esindaja kalkulatsiooni kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks igakuiselt mitte vähem kui 390 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 16-17) palus kostja jätta hagi rahuldamata. Enne hagiga kohtusse pöördumist ei pidanud hageja esindaja võimalikuks vaidluse lahendamist kohtuvälises korras. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ja puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks. Kostjal ei ole hageja ees mingeid täitmata kohustusi. Kostjal on peale hageja veel kaks last: XXX.a. sündinud XXX ja XXX.a. sündinud XXX, kes elavad koos kostjaga. Kostja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 870,21 eurot kuus. Kostja abikaasa ja väikelaste ema XXX õpib ja ei tööta. Kostja ja tema perekonna kulud ühes kuus on: eluaseme rendile, kommunaalteenustele, elektrile – 320 eurot; hageja ülalpidamiseks 115 eurot; lisaks poja XXX ülalpidamiseks 115 eurot; tütre XXX ülalpidamiseks 115 eurot. Isiklikeks vajadusteks jääb kostja perele 25 eurot kuus. Seoses maksevõimetusega on kostjal tekkinud eluasemekulude võlgnevus 700 eurot. Kostjal puudub kohtuotsusega hagejale väljamõistetud elatise võlgnevus. Kostja ei ole võimeline osutama hagejale ülalpidamist hageja nõutud ulatuses. Hageja ja hageja ema elavad sotsiaalmajas ja saavad riigilt toetust. Hageja ema ei tööta põhimõtteliselt kusagil ja elab vaid lastetoetusest ning kostjalt saadavast elatisest. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja ema on töötu kolm kuud ja abiraha ei saa. Sissetulekuks on peretoetus 45 eurot kuus, eelmisel kuul ka sotsiaaltoetus 27 eurot. Lisaks kostjalt saadav elatis 115 eurot kuus. Hageja elab koos emaga sotsiaalkorteris, mille kulud olid aprillini 50 eurot, edaspidi 90 eurot. Alguses seletas hageja seaduslik esindaja, et enne kohtusse hagiavalduse esitamist kostja poole elatise suurendamise nõudega ei pöördunud, sest ei taha selle inimesega suhelda. Seejärel väitis et kui pöördus siis kostja vastas ainult seda: kui saan. Kinnis- ja vallasvara ei ole. Kostja seletas, et laste XXX ja XXX ema õpib keskkoolis, mille lõpetab 2016.a. Laste ema käib päevases õppes ning isa on lastega kodus. Sotsiaaltoetusi saab kostja 90 eurot kahe lapse peale. Hageja käib isal külas ja saab isa juures süüa vähemalt 4-5 korda kuus. Kui vähegi võimalik, annab kostja lapsele taskuraha. Kinnis- ja vallasvara kostjal ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja on kostja laps (tl 2), kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning kostja maksab elatist Harju Maakohtu 06.09.2005.a.kohtuotsuse alusel (tl 3-4). Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, so alates 22.01.2015. TsMS §-le 432 vastavalt kohaldatakse TsMS §-s 459 kohtuotsuse kohta sätestatut ka kohtumäärusele, millega kinnitati pooltevaheline kompromiss. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 06.09.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/31-8228/04 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 1800 krooni alates 27.09.2004.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et kostja täidab kohtuotsust ja maksab hageja ülalpidamiseks 115 eurot kuus. Hageja leiab, et kostja makstav elatis kuulub suurendamisele miinimummäärani seoses hageja kulude suurenemisega. Vaidlust ei ole, et alates 2005.aastast on hageja vajadused suurenenud. PKS §-st 99 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS §-de 99 ja 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. Lapsevanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on lapse tegelike vajaduste osas ligilähedane statistilise uurimuse tulemusega ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt mitte vähem kui 390 eurot ja hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras. Hageja ema on olnud viimased kolm kuud töötu, pere sissetulekuks on peretoetus 45 eurot kuus, eelmisel kuul saadud sotsiaaltoetus 27 eurot ja kostja poolt hagejale makstav elatis 115 eurot kuus.
Hageja koos emaga elavad sotsiaalkorteris, mille eest tasutakse edaspidi 90 eurot kuus. Kinnis -ja vallasvara puudub. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last, XXX sündinud poeg XXX (tl 21) ja XXX sündinud tütar XXX (tl 22). Laste ema õpib keskkoolis ja kostja viibib lapsehoolduspuhkusel. Pere sissetulekuks on sotsiaaltoetus summas 870,21 eurot (tl 18). Kostja perekonna kulutused ühes kuus on: eluasemele 320 eurot (tl 19-20), toidule 180 eurot, lisaks poja XXX ülalpidamiseks 115 eurot ja tütre XXX ülalpidamiseks 115 eurot kuus. Hagejale maksab kostja elatist 115 eurot kuus. Isiklikeks vajadusteks jääb kostja perele 25 eurot kuus. Kostja eluasemekulude võlgnevus on üle 700 euro (tl 19). Hageja ja kostja vastaspoole kulusid ega sissetulekuid ei vaidlustanud. Kostja palus jätta hagi tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 rahuldamata. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise alammäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega, viidatud sätte järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus peab hagejale elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuvastama, kas selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Vaidlust ei ole, et hageja ema on kolm kuud töötu, otsib tööd ja elatakse sotsiaaltoetustest ja kostjalt saadavast elatisest. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, laste ema õpib keskkoolis ning kostja viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja pere sissetulekuks on sotsiaaltoetus 870,21 eurot, mis kulub pere ülalpidamiseks. Samuti on kostjal eluasemekulude võlgnevus üle 700 euro. Hageja ema ei vaidlustanud asjaolu, et hageja käib 4-5 korda kuus kostja juures söömas ja kostja annab hagejale taskuraha. Hageja ei vaidlustanud kostja kulusid, sh laste ülalpidamiskulusid. Hageja emal on võimalik töötada, milline võimalus aga kostjal käesoleval ajal puudub, kuna laste XXX ja XXX ema õpib keskkoolis päevases õppes ja kostja viibib lastega lapsehoolduspuhkusel. Kohus hinnates kostja varalist seisu ja kohustusi – eluasemekulud 320 eurot kuus, toidule 180 eurot kuus, millistele kuludele lisandub laste XXX ja XXX ülalpidamiseks kummalegi 115 eurot kuus, samuti kostja eluasemekulude võlgnevust summas 700 eurot, leiab kohus, et kostja ei ole võimeline
täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras, kahjustamata enese ja teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kostja maksab hageja ülalpidamiseks 115 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda ja teiste laste minimaalset vajalikku elustandardit. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.