Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja nõue ja põhjendused

XXX(hageja) esitas kohtule hagi XXX(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja vanemate XXX ja XXX kooselu lõppes septembris 2010. aastal. Vanemad asusid elama eraldi ja kõik kolm last jäid elama kostja juurde. Alates 04.03.2012 elab hageja oma isa XXX juures. Alates 04.03.2012 aastast, mil laps elab isaga, on isa teda üksi üleval pidanud. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja isa XXX ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 227,06 eurot. Sellest rahast tuleb hageja isal üleval pidada nii hagejat kui ka ennast. Lapse ülalpidamiseks on XXX võtnud ka laenu. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest minimaalmääras. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamisest, so alates 14.10.2013. 27.03.2015 toimunud kohtuistungil suurendas hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 400 eurot kuus ja samuti tagasiulatuva elatis alates 04.04.2012 400 eurot kuus. Kostja vastuväited hagile Kostja palub hagi jätta rahuldamata. XXXon saanud töövõimetuspensioni alates 1997 aastast. See aga ei ole takistanud teda töötamast, sh ka bussijuhina Soomes. Kostja hinnangul on hageja isa võimeline töötama, olenemata sellest, et tal on töövõime kaotus. Lisaks elab hageja isa korteris, mis ei ole soetatud laenukohustusega. Kostja aga on ostnud korteri, kasvatab kahte last ning tasub igakuiseid laenumakseid. Seega seab elatisenõude rahuldamine olukorras, kus XXX elatist kahe lapse kasvatamiseks välja ei mõistetud, kostja oluliselt halvemasse majanduslikku olukorda. Põhjendatud ei ole ka elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, kuna peale lahkuminekut kasvatas kõiki kolme last kostja üksi. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma isaga. Kostja XXXkoos ei ela ega osale tema kasvatamises. Pooled vaidlevad elatise maksmise üle. Kohtuistungil suurendab hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 400 eurot ning tagasiulatuv elatis alates 04.04.2012. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna siis jääksid tema teised lapsed halvemini kindlustatuks. Kostjal on vaja maksta korterilaen. Hageja seaduslik esindaja on varaliselt paremas olukorras. Hagejal on korter Tallinna kesklinnas. Hageja seaduslik esindaja varjab oma sissetulekuid aastaid ja näitab asju nii nagu talle kasulikum on. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuse kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13 p 15). Hageja seadusliku esindaja sõnul kasutab ta lapse ülalpidamiseks krediitkaarti. Hageja seaduslik esindaja tõi välja kulutused hagejale ja esitas tõendid lapsele tehtavate kulutuste kohta ühes kuus. Esitatud arvestuse kohaselt ja kohtuistungil antud seletuste kohaselt on

hageja vajadused ühes kuus järgmised. Huvialale (treening, bowling, kino, teater) kulub kuus 30 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, internetile-telefonile 30 eurot, toidule 200 eurot, eluasemele 130-150 eurot, voodipesule 39,90 eurot + padi 14,95 eurot, kulutused treeningutele – võistlustele ja transpordile 100 eurot, kulutused riietele ja jalatsitele 100 eurot, kulutused hügieenile (juuksur, seebid, kreemid) 20 eurot, kulutustele lapse koolikohustuse täitmisele 20 eurot ja taskurahale 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt erakorraline kulutus summas 428,90 eurot, so voodi ja madrats hagejale summas 374,05 ja voodipesu summas 54,85 eurot. Tõenditest nähtuvalt on kommunaalmaksed novembris 2014 summas 111,98 eurot; detsembris 2014 139,03 eurot; jaanuaris 2015 139,03 eurot. Seega on kommunaalmaksed keskmiselt kuus 130,01 eurot ning hageja osa sellest on 65 eurot. Krediitkaardi väljavõtte kohaselt on jaanuaris 2015 hagejale ostetud spetsiaalsed spordijalanõud summas 178,53; vabaaja jalanõud summas 68,48 eurot; riietele on kulunud jaanuaris kokku 154,74 eurot. Veebruaris kulus riietele 13,90 eurot ja jalatsitele 51,98 eurot. Seega on tõendatud kulutused riietele-jalanõudele 100 eurot kuus. Mõistlikeks toidukuludeks 17. aastasele noormehele arvestab kohus 150 eurot kuus. Huvialale kuluv 30 eurot on tõendamata. Tõendatud on huvialakulu 5,22 eurot (bowlingule). Hügieenitarbed 20 eurot on tõendatud. Tõendamata on kulutused treeningutele (võistlustele ja transpordile ) summas 100 eurot, kohus arvestab nimetatud kulutusteks 40 eurot. Taskurahale kuluv raha 20 on samuti tõendamata, kohus arvestab taskurahale 10 eurot. Koolikohustuse täitmisele arvestab kohus 10 eurot. Internetiletelefonile arvestab kohus 10 eurot. Seega on tõendatud hageja vajadused ühes kuus kokku summas 390,22 eurot. Seega vastab nimetatud summa kahekordsele miinimumelatisele. Kuna hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks hagejale tehtavaid kulutusi, lähtub kohus eeldusest, et hagejal on õigus saada üksnes seaduses sätestatud miinimumelatist. Kohus märgib ka, et hageja seaduslikul esindajal puuduvad sellised rahalised vahendid ja võimalused, mis võimaldaksid kulutada hagejale üle kahekordse miinimumelatise summa. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealise elatist alla elatismiinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui laps. Elatise kostjalt välja mõistmata jätmiseks puudub käesoleval juhul alus. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kolm alaealist last, kaks last on ema ülalpidamisel ja elavad koos emaga, kolmas laps (hageja) on isa ülalpidamisel ja elab isaga. Kohus jättis 17.11.2014 otsusega XXXja XXXhagi kostja XXXvastu igakuise elatise nõudes rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna apellatsioonmenetlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Kostja majanduslik olukord on hageja seadusliku esindaja omast parem. Lisaks saab kostja teise ja kolmanda lapse eest riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 kohaselt alates 01.01.2015 peretoetust kokku 145 eurot, hageja seaduslik esindaja aga esimese lapse pealt 45 eurot. XXXon töövõime kaotus 80% ning töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2014 227,06 eurot kuu; samuti makstakse hageja seaduslikule esindajale Tallinna linna poolt vajaduspõhist peretoetust ning sotsiaaltoetust. Kohus ei saa öelda 80% töövõimetule isikule, et ta otsiks endale töö ning läheks tööle. Kostja viide selle kohta, et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem, kui ta väidab, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja tõi kohtuistungil välja, et hagejale kuulub korteriomand Tallinna kesklinnas. Tõendeid selle kohta kostja esitanud ei ole. Kohus tegi päringu kinnistusraamtusse, kinnistusraamat andmetel

kuulub hageja seaduslikule esindajale korteriomand XXX, Tallinn. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul miinimumelatise vähendamise kaalukad asjaolud. Elatise maksmise korral minimaalmääras (käesoleval ajal 195 eurot), jääksid kostja juures elavad ja kostja ülalpidamisel olevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb vähendada elatist alla minimaalmäära ning välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib esmalt, et PKS § 108 järgi tekib elatise nõudeõigus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, so alates 27.08.2013, mitte varem. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue ühe aasta võib asetada kostja raskesse olukorda ning olla kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja ülalpidamisvõime (arvestades asjaolu, et tema juures elab kaks last) ei ole käesoleval ajal selline, et ta suudaks tasuda hagejale igakuise elatise 100 eurot alates 27.08.2014 ning ka ühe aasta tagasiulatuva elatise nõude. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib tekitada olukorra, kus hageja huvid on rohkem kahjustatud, kuna kostja ei suuda täita igakuise elatise maksmise kohustust. Samuti oleks võinud hageja elatise nõudega varem kohtusse tulla, mitte oodata mitu aastat. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määras 15.12.2014 määrusega käesolevas tsiviilasjas hagejale riigi õigusabi korras esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte muud menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.