Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-3221 tuleb esitada 15.06.2016. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 03.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-1162 rahuldati Tallinna Linna avaldus ja määrati XXX eestkostja. XXX määrati eestkostjaks kuni 03.06.2015 XXX. XXX RÕA korras määratud esindaja märkis, et juhul, kui kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga tuvastatakse eestkoste seadmise meditsiiniliste aluste olemasolu, siis arvab esindaja, et kohus peaks XXX üle eestkostet pikendama. Kui osutub, et XXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, siis on põhjendatud eestkoste pikendamine. Esindaja arvab, et võib XXX jätta alles olmeliste pisitehingute sooritamise õiguse tema sissetulekute piires. Eestkostja ülesanded võib kohus jätta samaks. Kuna XXX on varasemalt eestkostja ülesannetega toime tulnud, siis on võimalik eestkostja ametiaega pikendada. Eestkostetav ei vaidle senise eestkostja ametiaja pikendamisele vastu. Esindaja on seisukohal, et eestkostet ja eestkostja ametiaega võib kohus pikendada viie aasta võrra, seda juhul kui ekspert tuvastab eestkoste seadmiseks vajalike meditsiiniliste aluste olemasolu. XXX teatas 18.03.2015 kohtule, et ei oma soovi olla XXXeestkostja ega oma vastuväiteid XXX määramisele XXXeestkostjaks. 08.04.2015 esitas XXX kohtule avalduse, mille kohaselt XXX üle seatud eestkoste vajab pikendamist, kuna tema tervislik seisund ei ole muutunud. XXX tervislik seisund ei võimalda tal enam täita eestkostja ülesandeid. Nende sugulane XXX, kes neid aitab regulaarselt, on nõus ise hakkama eestkostjaks. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) on seisukohal, et eestkoste pikendamise vajadus on olemas. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole XXX võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, huve kaitsma ega ennast esindama. Arusaam ümbritsevast on oluliselt häiritud ning ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida. XXX vajab varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostet, et tagada pensioni kasutamine igapäevaseks ülalpidamiseks, tervislikule seisundile vastav ravi ja hooldus ning turvaline keskkond. Eestkosteasutus on arvamusel, et eestkoste on vajalik seada kõigi asjade ajamiseks. Senine eestkostja XXX on esitanud linnaosavalitsusele kinnituse, milles avaldab, et kõrge ea ning halva tervisliku seisundi tõttu ei soovi ta enam jätkata XXX eestkostjana ja on arvamusel, et eestkostjaks sobib tema vennapoeg XXX. Linnaosavalitsus, suhelnud XXX ́ga ja kaalunud tema võimekust eestkostja kohustusi täita on arvamusel, et tulenevalt oma east ei vasta ta eestkostjale esitatavatele nõuetele. Eestkosteasutus on seisukohal,

2-15-3221 et XXX lähedastest on sobiv isik eestkostja ülesannete täitmiseks tema onupoeg XXX, kes isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma. XXX ́il on XXX head suhted, siiani on aidanud regulaarselt tädi perel toime tulla ja abistanud neid vajalikes toimingutes. XXX esitas linnaosavalitsusele 07. aprillil 2015 avalduse, milles annab nõusoleku hakata XXX eestkostjaks. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXX on sobiv inimene täitma XXX eestkostja kohustusi. Ta on oma senise käitumisega tõestanud soovi aidata XXX ja XXX. Eestkosteasutus on arvamusel, et eestkoste on vajalik seada kõigi asjade ajamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse, XXX, XXX, XXX arvamusega ning XXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 03.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-1162 rahuldati Tallinna Linna avaldus ja määrati XXXeestkostja. XXXmäärati eestkostjaks kuni 03.06.2015 XXX. XXX TsMS § 528 lg 2 kohaselt ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kuna eestkostja ülesannete ringi ei laiendata, ei pea kohus vajalikus määrata XXXsuhtes uue ekspertiisi läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX, XXX, XXX ja Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingud) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks (va pisitehingute sooritamiseks) on XXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka

2-15-3221 valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXeestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. XXX on kohtule teatanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal enam täita eestkostja ülesandeid. Nende sugulane XXX, kes neid aitab regulaarselt, on nõus ise hakkama eestkostjaks. XXX esitas linnaosavalitsusele 07. aprillil 2015 avalduse, milles annab nõusoleku hakata XXX eestkostjaks. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXX on sobiv inimene täitma XXX eestkostja kohustusi. Ta on oma senise käitumisega tõestanud soovi aidata XXX ja XXX . Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata XXX XXX eestkostjaks. Samuti on XXX andnud eestkostjaks määramise kohta oma nõusoleku. XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 03.06.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta

2-15-3221 sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 03.06.2015, kuna selle päevani kehtib varasem, 03.06.2010 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-1162, millega seati XXXüle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks XXX. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.