AS-i A&P Mets hagi Anne Veski, Eve Veski ja Viljar Veski vastu 27 290 euro, leppetrahvi ning viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
31 290 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohtu 28. juuli 2022. a otsus AS A&P Mets apellatsioonkaebus Apellant (hageja): AS A&P Mets (registrikood 10321314), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Kevin Kõo Vastustajad (kostjad):
1.Anne Veski (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Eve Veski (isikukood XXXXXXXXXXX)
3.Viljar Veski (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuli 2022. a otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas.
2.1.Mõista Anne Veskilt AS-i A&P Mets kasuks välja põhivõlg 5301 eurot 65 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1997 eurot 89 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (5301 eurot 65 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
2.2.Mõista Eve Veskilt AS-i A&P Mets kasuks välja põhivõlg 3976 eurot 24 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1498 eurot 42 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3976 eurot 24 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
2.3.Mõista Viljar Veskilt AS-i A&P Mets kasuks välja põhivõlg 6627 eurot 6 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2497 eurot 36 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (6627 eurot 6 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
3.Rahuldada AS A&P Mets apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda.
5.Jätta rahuldamata Anne Veski, Eve Veski ja Viljar Veski 12. mai 2024. a vastuväide kohtu tegevusele.
6.Jätta asja materjalide juurde võtmata 12. mail 2024 esitatud Martin Kalgi arvamus. Jätta asja materjalide juurde võtmata 13. jaanuaril 2025 esitatud FSC veebilehelt selgitused sertimise kohta ja päring seoses veoselehtedega.
7.Võtta asja materjalide juurde 16. ja 17. septembril 2024 esitatud veoselehed APM1810804, APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja tabel veoselehtede ning laoarvestuse andmetega. Edasikaebamise kord
Otsuse
peale
võib
esitada
kassatsioonkaebuse
Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS A&P Mets (hageja) esitas 13. mail 2021 Tartu Maakohtule hagi Anne Veski (kostja I), Eve Veski (kostja II) ja Viljar Veski (kostja III) vastu. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt I enda kasuks välja 10 430 eurot, kostjalt II 7822 eurot 50 senti ja kostjalt III 13 037 eurot 50 senti koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 12. mail 2017 kostjatega kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (raieleping) raie tegemiseks ja raiutavate puude omandamiseks kostjate kaasomandisse kuuluval X kinnistul (kinnistu) orienteeruva raiemahuga 2111 tm. Raielepingus kokkulepitud müügihind oli 52 000 eurot kasvava metsa väärtuse järgi, mille hageja tasus enne raie alustamist täies ulatuses ettemaksena kostjatele. Raie tegemise algne tähtaeg oli lepingu järgi 12. mai 2019, kuid seda pikendati korduvalt, viimase kokkuleppe kohaselt 12. maini 2021. Ilmastikuolude tõttu sai hageja raiuda ja puitu välja vedada üksnes 30.-31. mail 2017 ja 6. veebruaril 2020. Langetustraktori mõõtmistulemuste kohaselt raiuti puitu kokku 1003 tm. 2020. aastal lõppes 2009. aastal kinnitatud kinnistu metsamajandamiskava (2009 majandamiskava) kehtivus. Hageja koostas uue metsamajandamiskava (2020 majandamiskava), kuid kostjad ei esitanud uusi metsateatisi. 2021. a märtsi alguses pidasid pooled läbirääkimisi raielepingu kokkuleppel lõpetamise üle. Kostjad nõustusid lepingu lõpetamisega, kuid üksmeelele ei jõutud küsimuses, kui suure osa ettemaksena tasutud rahast peaksid kostjad hagejale tagastama. Lähtudes tegelikult raiutud puidu kogusest (langetustraktori näitude kohaselt 1003 tm), jäi lepingus märgitud raie arvestuslikku kogumahtu (2111 tm) arvestades hagejal raiumata vähemalt 1108 tm puitu, mille väärtus lepingujärgset tihumeetri hinda (ca 24,63 eurot/tm, mis on saadud lepingujärgse müügihinna 52 000 eurot ja kavandatud orienteeruva raiemahu 2111 tm jagatisena) arvestades on 27 290 eurot. Hageja nõudis kostjatelt selle summa tagastamist ja lisaks leppetrahvi 4000 euro tasumist raielepingu p 10.1 alusel, sest metsateatise esitamata jätmisega takistasid kostjad hagejal kokkulepitud raieõiguse teostamist. Hageja oli seisukohal, et pooled leppisid kokku tasus raiutavate puude võõrandamise eest ja mitte ainuüksi raieõiguse eest, s.o lepingujärgne müügihind sisaldas raiutavate ja omandatavate puude väärtusele vastavat tasu. Tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest saaks maksimaalselt vastata piirkonna keskmisele kinnisasja rendihinnale.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejal oli raielepingu alusel õigus esitada metsateatisi, kuid ta jättis need esitamata. Kostjad ei olnud nõus pärast 2020 majandamiskava muutmist muutma raielepingut, sest hageja soovis suurendada raiete mahtu. Hagejal puudub õigus nõuda makstud tasu tagastamist. Esiteks jäid raied tegemata hageja tõttu. Raiuda võis aasta ringi. Usutav ei ole hageja väide, et ligikaudu nelja aasta jooksul ei olnud raieks rohkem kui kolm sobilikku päeva. Teiseks ei sõltunud raielepingu hind raiemahust, vaid tasu maksti raieõiguse kui maakasutusõiguse eest. Pooled sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu, kus müügihind oli ette kindlaks määratud ja enne raiete alustamist täies ulatuses tasutud. Seda tüüpi lepingu puhul ei tehta hiljem ümberarvutusi tegelikest raiekogustest lähtuvalt. Ettemakse tasumine ja hilisem arveldamine tegelikult raiutud metsamaterjali koguse järgi on omane sortimendilepingule, mida praegusel juhul ei sõlmitud. Fikseeritud hinnaga kasvava metsa raieõiguse lepingu puhul ei ole alust kohaldada sortimendilepingu puhul kehtivaid põhimõtteid ega teha kokkulepitud hinnas muudatusi selle alusel, kui suures koguses metsamaterjali tegelikkuses raiuti. Selline leping on oma olemuselt rendileping ja kogu kokkulepitud tasu tuleb käsitada rendina, s.o VÕS § 339 mõttes tasuna nii rendilepingu eseme kasutamise kui ka rendilepingu esemest korrapärase majandamise teel saadava vilja omandamise eest. Seetõttu ei saa raie osalise tegemata jätmise tõttu nõuda tagasi ka makstud tasu ega ole hagejal alust nõuda ka leppetrahvi. Eristada tuleb kasvava ja raiutud metsa mahtu. 2009 majanduskava kohaselt võrdub ühe tihumeetri kasvava metsa maht ligikaudu 0,7 tihumeetri raiutava metsa mahuga. Hageja esitatud andmetel raius ta eraldistel, millelt lepingu järgi võinuks kokku raiuda 922 tm kasvavat metsa, tegelikkuses 1433 tm kasvavat metsa. Seejuures ei toimunud kogu raie langetustraktoriga. Kostjad taotlesid alternatiivselt enda 12 000 euro suuruse leppetrahvinõude tasaarvestamist hageja nõuetega. Kostjate leppetrahvinõue põhines kolmel hagejale etteheidetaval rikkumisel. Esiteks ei pidanud hageja kinni raielepingus kokku lepitud raie tegemise tähtajast. Teiseks jättis hageja pärast raietööde lõppu kinnistu osaliselt raiejäätmetest puhastamata. Kolmandaks jättis hageja ühel kinnistu osal alles vähem säilikpuid, kui näeb ette Otepää Looduspargi kaitse-eeskiri.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4200 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle summa hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja koos lisanduva viivisega. Maakohtu hinnangul pikenes 12. mail 2017 sõlmitud raieleping 7. mail 2019 sõlmitud kokkuleppega aasta võrra, kuid ei pikenenud 1. mail 2020 sõlmitud väidetava kokkuleppega, kuna 2020 majandamiskava kinnitamise tõttu puudus poolte kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Kuna 2009 majandamiskava alusel väljastatud metsateatised olid raielepingu lahutamatuteks osadeks, ei olnud pärast selle majandamiskava kehtetuks muutumist võimalik raielepingut pikendada ilma seda muutmata. Maakohus asus seisukohale, et raieõiguse võõrandamise leping on rendileping, millele VÕS § 341 järgi kohaldatakse ka üürilepingu sätteid. Samas ei olnud hagejal maakohtu hinnangul alust arvata VÕS § 296 lg 3 kohaselt tema tasutud summast maha ostjate kokkuhoitu ja asja
teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtust, sest raie jäi tegemata hageja tõttu. Raieleping ei sisaldanud kokkulepet metsamaterjali müügi kohta, vaid üksnes rendilepingule iseloomulikke elemente. Müügileping eeldanuks ka müüdava metsamaterjali koguse kindlaksmääramist, mida praegusel juhul raieleping ei sisaldanud. Rahuldamata jäid ka hageja leppetrahvinõue ja kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esindaja palus ringkonnakohtu 7. märtsi 2023. a istungil jätta kulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisustas maakohus pooltevahelist lepingut ebaõigesti. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk on raiuda ja omandada kokkulepitud raiealal puud, millega kaasneb maakasutus, mitte vastupidi. Raielepingus on kokku lepitud metsa väärtusele vastav müügihind, s.o hind sisaldab ka raiutavate ja omandatavate puude väärtusele vastavat tasu. Pooled leppisid kokku ka raiutavate puude võõrandamises hagejale; omanikele on enne raietööde alustamist tasutud raiutavate ja äraviidavate puude väärtus. Hageja ei tasunud müügihinda 52 000 eurot üksnes raieõiguse kui maakasutusõiguse tasuna. Maakohus leidis valesti, et pooltevaheline leping lõppes 12. mail 2020. Kuna asjaoludest tulenevalt lepiti raielepingu lõpetamises kokku 3. märtsil 2021 ja seda saab käsitada sarnaselt lepingu ülesütlemisega, tulnuks tasu tagastamise küsimus lahendada VÕS § 195 lg-t 5 analoogia korras rakendades. Kuigi raielepingus on kokku lepitud müügihind kasvava metsa väärtuse alusel, ei ole maakohus müügihinda sellest aspektist üldse käsitlenud. Hinnatud ei ole ka kasvama jäänud metsa väärtust. Raiumata puit on jätkuvalt kostjate omandis ja kinnistu väärtus selles osas ei ole vähenenud. Samas on hageja raiumata jäänud puidu eest tasunud. Ka juhul, kui käsitada kogu müügihinda renditasuna, tulnuks hagejale tagastada tasu aja eest, mil hageja ei saanud metsateatiste puudumise tõttu kokkulepitud otstarbele vastavalt rendiobjekti kasutada (s.o alates 22. veebruarist 2020). Seejuures oli uute metsateatiste esitamine kostjate lepingujärgne kohustus.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2023. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla kokku 9400 eurot koos lisanduva viivisega. Ringkonnakohus leidis, et raieleping on lõppenud poolte kokkuleppel 3. märtsil 2021 vaatamata sellele, et kokkuleppele ei jõutud tagastatavas rahasummas. Ringkonnakohus märkis, et raieleping vastab metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7 sätestatut arvestades kinnisasja rendilepingu tunnustele VÕS § 339 mõttes. Raielepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raielepingut tuleb tõlgendada VÕS §-s 29 sätestatud reeglitest lähtudes.
Kuigi raielepingus ei ole iseenesest kokku lepitud, et müügihind 52 000 eurot sõltuks tegelikult raiutud puude kogusest, sortimendist vms ja leping on sõlmitud fikseeritud hinnaga, ei saa MS § 37 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatut arvestades siiski mõistlikult eeldada, et kogu tasu on kokku lepitud ja makstud ainuüksi raieõiguse eest ning tasu suurus ei ole üldse seotud raiutud metsa väärtusega. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud sõlmitakse eesmärgiga raiuda ja omandada kokkulepitud raiealadel puud ning sellega kaasneb maakasutus, mitte vastupidi. Pärast metsaraiet sama maa-ala kohta uut raieõiguse võõrandamise lepingut samadel tingimustel sõlmida ei saa, sest kinnisasja olemus on muutunud. Samuti on raielepingust nähtuvalt lepingu hind (tasu) määratud kasvava metsa väärtuse järgi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul võisid lepingupooltega sarnased mõistlikud isikud samadel asjaoludel pidada raieõiguse kui maakasutusõiguse eest makstava tasu suuruseks 20% kogu kokku lepitud tasust, s.o 10 400 eurot. Vastavas osas olid pooled ringkonnakohtu arvates kokku leppinud VÕS § 296 lg 3 kohaldamata jätmises. Ringkonnakohtu arvates puudub hagejal leppetrahvinõue, sest raielepingust ei saanud tuletada kostjatele kohustust esitada metsateatisi 2020 majandamiskava alusel. Kostjad ei ole hageja väidetud viisil raielepingut rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue põhjendamatu. Esiteks ei rikkunud hageja raiete tegemise tähtaega, sest raieleping lõpetati poolte kokkuleppel. Teiseks ei kohustanud leping hagejat raiejäätmeid ära vedama. Raielepingu lõppemisel hageja võetud kohustust raiejäätmete äraviimiseks saab käsitada uue pooltevahelise lepinguna, mille rikkumise puhuks ei olnud leppetrahvi ette nähtud. Samuti on kostjad teatanud hagejale raiejäätmete väljavedamise nõudest loobumisest. Kolmandaks ei ole kostjad VÕS § 159 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest.
7.Riigikohus tühistas 11. märtsi 2024. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2023. a otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Hageja palus vaidluse lahendada veoselehtedel märgitud materjali mahu alusel, arvestades Riigikohtu juhiseid. Arvestada tuleb kostjate 7. mai 2024. a istungil avaldatut, mille kohaselt kui veoselehtedel kajastatud mahud erinevad harvesteride logidest, tuleks lähtuda veoselehtede andmetest. Riigikohtu juhiste kohaselt ei ole raiumata jäänud puidu väärtusel antud lepingu tingimuste (s.o fikseeritud hinnaga leping) puhul mingit tähendust. Hageja veoselehtede ja laoarvestuse kohaselt on X kinnistult veetud vastavalt 900,46 tm puitu ja ostjate/lao poolt vastu võetud 923 tm puitu. Harvesterimõõtmise ja vedamiseks mõõdetud puidukoguse vahe ei ole metsanduses midagi eripärast ning see on tavapärane. Harvesteri mõõtmistunnistusel, veoselehel ja ostja poolt vastuvõetud puidu mahud erinevad, sest mõõtmine toimub erinevate meetodite alusel.
9.Kostjad leidsid, et Riigikohtu suunise kohaselt tuleb tagastamisele kuuluva rahasumma suuruse arvutamisel lähtuda kas puidu väärtusest või mahust. Seejuures tuleb puidu mahust lähtuda siis, kui puidu kvaliteet eraldistel on ühesugune, kusjuures eeldada seda ei saa. Seega saab lähtuda puidu mahust üksnes juhul, kui kohus tuvastab ühesuguse puidu kvaliteedi eri eraldistel. Kostjate hinnangul ei olnud puidu kvaliteet käesoleval juhul ühesugune. Seda kinnitavad metsamajandamise kava, lepinguga sätestatud raieliigid ja -mahud, aga ka hageja enda tegevus, mis piirdus vaid loetud eraldiste raiega. Raieõigust ostes/müües kujunes hind kasvava metsa väärtuse järgi. Seega tuleks ka tagasimakse puhul lähtuda väärtusest.
Metsakorraldaja Martin Kalgi arvestuse järgi oli puidu väärtus raiutud eraldistel ca 36 000 eurot. Lahutades selle maha lepingu koguväärtusest (41 600 eurot), kujuneb tagastamisele kuuluvaks summaks 5600 eurot. Hageja ei ole teostatud raie mahtu usaldusväärselt tõendanud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 5301 eurot 65 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1997 eurot 89 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (5301 eurot 65 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Ringkonnakohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 3976 eurot 24 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1498 eurot 42 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (3976 eurot 24 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Ringkonnakohus mõistab kostjalt III hageja kasuks välja põhivõla 6627 eurot 6 senti, 31. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2497 eurot 36 senti ning alates 1. veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (6627 eurot 6 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.
11.Ringkonnakohus jättis 7. mai 2024. a istungil rahuldamata kostjate 30. aprillil 2024 esitatud taotluse tõendi asja materjalide juurde võtmiseks, kostjad esitasid ringkonnakohtu tegevusele 12. mail 2024 vastuväite. Ringkonnakohus jätab kostjate vastuväite rahuldamata ning jääb oma kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et Riigikohus on praegusel juhul andnud juhise lähtuda hageja nõude rahuldamisel lepingujärgsest raiemahust ja tegelikult raiutud mahust (otsuse p 20). Riigikohus leidis otsuse p-s 21, et VÕS § 195 lg 5 järgi tuleb lepingu ülesütlemise korral pooltel tagastada lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu, kusjuures tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 189 lg-test 1-3 tuleneb, et üleantu ja selle väärtuse üle otsustamisel lähtutakse lepingus määratust. Seetõttu ei ole põhjendatud võtta tagastamisele kuuluva rahasumma suuruse arvutamise aluseks asjatundja arvamuses toodud raiumata jäänud puidu turuväärtust, millel puudub otsene seos raielepingus kokku lepitud hinnaga. Seega saab hagejale tagastatava tasu välja arvutada lähtuvalt raielepingus sätestatud hinnangulisest raiemahust, lepingujärgsest müügihinnast 80% ulatuses ja tegelikult tehtud raie mahust. Kostjad esitasid 12. mail 2024 uue tõendina Martin Kalgi arvamuse. Ringkonnakohus jätab selle tõendi vastu võtmata. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb tagastamisele kuuluva summa suuruse määramisel lähtuda lepingus kokkulepitust.
Hageja esitas 16. ja 17. septembril 2024 uute tõenditena veoselehed APM1810804, APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja tabeli veoselehtede ja laoarvestuse andmetega. Kostjad vaidlesid tõendi vastuvõtmise vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud tõendid oma varasemalt menetluses esitatu täpsustamiseks on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde. Kostjatel oli võimalus esitada ringkonnakohtu menetluses tõendeid lähtudes Riigikohtu poolt antud juhistest, et tõendada oma vastuväiteid hageja nõude suurusele. Hageja esitas 13. jaanuaril 2025 ringkonnakohtule FSC veebilehelt selgitused sertimise kohta ja päringu seoses veoselehtedega. Ringkonnakohus leiab, et dokumendid on esitatud hilinenult ja puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 nimetatud alused hilinenult esitatu arvestamiseks. Tõenditega arvestamine tingiks lõpplahendi tegemise edasilükkamise.
12.Hageja esitas kostjate vastu kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad lepingujärgse tasu osalise tagastamise ja leppetrahvi nõude. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2). Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on asja varasemas menetluses õigesti tuvastanud, et pooled sõlmisid 3. märtsil 2021 raielepingu lõpetamise kokkuleppe ning VÕS § 13 lg 3 välistab kostjatel võimaluse tugineda raielepingu p-s 13.3 kokku lepitud raielepingu muutmise vorminõudele. Samas ei saavutanud pooled 3. märtsil 2021 raielepingut lõpetades kokkulepet tagastatava summa suuruses. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga asja varasemas menetluses, et kostjad ei ole metsateatiste esitamata jätmisega raielepingut rikkunud. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt oli lepingu täitmine ja raie teostamine (alates 22. veebraurist 2020) võimatu kostjate tegevusetuse tõttu. Hagejal puudub kostjate vastu leppetrahvinõue. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu varsema seisukohaga ka selles, et kostjatel puudub hageja vastu väidetav tasaarvestuslik leppetrahvinõue.
13.Hageja tasu tagastamise nõude osas leidis Riigikohus, et kuna raieõiguse võõrandamise leping on põhiolemuselt rendileping, saab üldjuhul eeldada, et vähemalt osa omandaja (rentniku) tasutavast rahast on ette nähtud tasuna maa kasutamise eest. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht asja varasemas menetluses, mille kohaselt saab ka praeguse lepingu puhul eristada tasu raieõiguse ja raiutava puitmaterjali omandamise eest, ehkki raielepingus ei ole neid eraldi välja toodud. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu kaalutluspõhise seisukohaga, et lepingupooltega sarnased mõistlikud isikud võisid samadel asjaoludel pidada raieõiguse eest makstava tasu suuruseks 20% kogu kokkulepitud tasust. Riigikohus nõustus hageja seisukohaga, et maakasutusõiguse tasu tulnuks maha arvata kogu kokkulepitud tasust, s.o 52 000 eurost. Seega olukorras, kus raied on jäänud osaliselt tegemata, tuleks kogu müügihinnast (52 000 eurot) esmalt maha arvata 20% ehk 10 400 eurot. Tulemusena jääb 41 600 eurot selleks summaks, millest on võimalik teha tagasiarvestusi hagejale lähtuvalt tegemata jäänud raiete mahust või väärtusest. Tasu osalise tagastamise õigusliku alusena tuleb kohaldada VÕS § 195 lg-t 5, mille järgi tuleb tagastada üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu ning tagastamisel lähtutakse VÕS §-des 189-191 sätestatust. Riigikohtu hinnangul ei saa olukorras, kus hageja on osal eraldistel teinud raieid nende eraldiste hinnangulisest raiemahust rohkem, kuid jätnud teistel eraldistel raied tegemata, pidada põhjendatuks hageja nõuet tagastada talle see osa raielepingu järgi tasutust, mis vastab raietöödest puutumata jäänud eraldistel hinnanguliselt raiumata jäänud puidu proportsioonile
kogu lepingujärgsest hinnangulisest raiemahust. Õigustatud on hageja nõue tagastada rahasumma, mis vastab raielepingujärgse hinnangulise raiemahu ja tegelikult raiutud mahu vahe proportsioonile raielepingujärgsest hinnangulisest raiemahust. Vastavalt eelmärgitule (p 18) saab praegusel juhul tagasiarvestuse teha müügilepingujärgsest summast, millest on maha arvatud 20% tasuna raieõiguse kui maakasutusõiguse eest.
14.Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on ebaõigesti lähtunud kostjate poolt tagastamisele kuuluvate summade arvutamisel asjatundja arvamuses toodud raiumata jäänud puidu turuväärtusest, mitte lepingulisest hinnangulisest mahust. Hageja tõendab raiutud puidu mahtu harvesteri logidega (I kd, tl-d 19–23, 26–29) ja leiab, et ta omandas eraldistel raiudes ca 1003 tm puitu. Ringkonnakohus andis kostjatele võimaluse praeguses menetluses tõendite esitamiseks või tõendite kogumiseks taotluste esitamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kostjate taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu esitama X kinnistuga seotud veoselehed koos kõigi lisadega perioodi kohta 12. mai 2017–1. juuni 2021. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit esitas 8. juulil 2024 Exceli tabeli veoselehtede kohta e-veoselehe registris olevate andmetega. Kostjad esitasid 16. ja 17. septembril 2024 veoselehed APM1810804, APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja tabeli veoselehtede ja laoarvestuse andmetega. Kostjad olid seisukohal, et hageja on veoselehel esitanud ebaõigeid andmeid ja jätnud osad veoselehed üldse esitamata. Kostjad soovisid ringkonnakohtult täiendavat võimalust harvesterilogi andmeid ümber lükata, leides samas, et olukorras, kus veoselehtede andmebaas on osutunud ebausaldusväärseks, pandaks kostjad sellise tõendamiskoormisega põhjendamatult raskesse seisu. Kostjad leidsid, et teoreetiliselt on teostatud raieid võimalik tõendada kändude kluppimisega, mis on aga kallis, samuti oli õige aeg kändude mõõtmiseks möödas juba raielangi tagastamisel. Tänaseks on raiest möödunud 7,5 aastat. Seetõttu ei pruugi kluppimine enam anda ka adekvaatset tulemust. Selget taotlust tõendite osas kostjad ringkonnakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluses ei ole tõendamist leidnud, et lepingu täitmisel raiutud puidu mahtu ei saa tõendada hageja esitatud harvesteri logidega (I kd, tl-d 19–23, 26– 29). Kuna kostjad kohtule muid tõendeid ega taotlusi tõendite kogumiseks ei esitanud, loeb ringkonnakohus lepingu täitmisel hageja poolt saaduks 1003 tm raiutud metsamaterjali. Hageja leidis, et arvestades kostjate poolt 7. mail 2024 avaldatut, kui veoselehtedel kajastatud mahud erinevad harvesteride logidest, tuleks lähtuda veoselehtede andmetest. Hageja palus käesoleva vaidluse lahendada veoselehtedel märgitud materjali mahu alusel, arvestades Riigikohtu juhiseid. Seejuures palus hageja arvestada hageja ringkonnakohtule esitatud täpsustustega veolehtedel kajastatud mahtude küsimuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste seisukohti arvestades põhjendatud tagastamisele kuuluva summa arvestamisel lähtuda veoselehtedel märgitud materjali mahust. Kostjad olid seisukohal, et ringkonnakohtule edastatud veoselehed ei ole usaldusväärsed. Hageja ise on kogu menetluse käigus lähtunud harvesteri logides märgitust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka kostjate poolt istungil väljendatu põhjal asuda seisukohale, et kostjad olid nõus tõendite kogumise järel sellega, et raiutud puude maht võib osutuda väiksemaks.
15.Raielepingus lepiti kokku raiete tegemises ja ulatuses kasvava metsa ühikutes. Asjatundja arvamuses on aluseks võetud raiumata jäänud metsa väärtus, lähtudes raiete tegemise tulemusena saadava metsamaterjali mahust, nendel mahuühikutel põhinevad ka hageja esitatud langetustraktori näidud. Riigikohus juhtis tähelepanud sellele, et õiglase tulemuse
saamiseks tuleb nimetatud eri ühikud teisendada samadeks ühikuteks, leides selleks asjakohase koefitsiendi. Riigikohus leidis, et arvestada tuleb kostjate esiletoodud asjaolu – kasvava metsa ja raiutud metsamaterjali mahuühikute väidetava 30%-lise suurust erinevust. Kostja tugineb 2009. a metsamajandamiskavale (II kd, tl 3 jj; III kd, tl 52). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et raiete järel saadava metsamaterjali maht tuleks arvestada teisiti, kui lepingu täitmisel hageja poolt saadud 1003 tm lugeda 70%ks kasvavast metsast, mis oli lepingujärgseks hinnanguliseks raiemahuks. Hageja on viidanud küll sellele, et asjakohane koefitsient võib varieeruda sõltuvalt puudeliigist ja puude vanusest (III kd, tl 95), menetluses ei ole aga esitatud tõendeid, mille põhjal oleks neid asjaolusid praeguses menetluses võimalik kindlaks teha. Hageja on ka ise nimetanud, et kasvava metsa maht on 24,15% suurem, nimetatu ei erine suurusjärgus oluliselt 30%-st, millele on viidanud Riigikohus. Seega tuleb tegelikult raiutud mahuks arvestada 1303,9 tm ((1003x30)/100)+1003).
16.Eeltoodule tuginedes tuleb hageja nõue tasutu tagastamiseks rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus mõistis varasemas menetluses kostjatelt hageja kasuks välja summa lähtudes kostjate X kinnistu kaasomandi osade suurustest. Riigikohus ringkonnakohtu otsust selles osas ei muutnud. Raielepingujärgse hinnangulise raiemahu ja tegelikult raiutud mahu vahe on 807,1 tm, mille proportsionaalne rahaline väärtus lepingujärgsest hinnast on 15 904 eurot 95 senti (41 600 (41 600x1303,9/2111)). Kostjatelt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 15 904 eurot 95 senti, mis kostjate X kinnistu kaasomandi osade suurusi arvestades jaguneb selliselt, et kostjalt I tuleb välja mõista 5301 eurot 65 senti (1/3), kostjalt II 3976 eurot 24 senti (1/4) ja kostjalt III 6627 eurot 6 senti (5/12). Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13. maist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Alates 13. maist 2021 kuni käesoleva otsuse tegemiseni (31. jaanuar 2025) on kostja I vastu rahuldatud põhinõudelt 5301 eurolt 65 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 1997 eurot 89 senti, kostja II vastu rahuldatud põhinõudelt 3976 eurolt 24 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 1498 eurot 42 senti ja kostja III vastu rahuldatud põhinõudelt 6627 eurolt 6 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 2497 eurot 36 senti. Alates 1. veebruarist 2025 põhinõudelt sissenõutavaks muutuva viivise mõistab ringkonnakohus välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni (TsMS § 367).
15.Hageja leppetrahvinõue ja kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue jäid rahuldamata ning hageja põhinõue rahuldatakse ligikaudu 50% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulusid ei ole vaja kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.