Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-15-4295 Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus alaealise XXX nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. Avalduse kohaselt on 20.11.2013 surnud XXX pärijateks lesk XXX ning pärandaja lapsed esimesest abielust XXX ja XXX. Vastavalt pärimisseadusele pärisid nad 1/3 suuruse mõttelise osa Tallinn XXX korterist, Swedbank Pensionifond K3 osakud, elatisraha maksmise võla XXX(täiteasi nr XXX) ja täiteasja nr XXX kohtutäituri tasu võla 703,27 eurot. Pärandvara ühisusest mõttelise osa võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu järgi, mis on koostatud ja tõestatud 27.01.2015 Tallinna notari Mare Miller ́i notaribüroos, mille põhjal on tõendatud, et XXX kui võõrandaja võõrandab võõrandajale kuuluva lepingu eseme, milleks on mõtteline osa 20.11.2013 surnud XXX pärandvara ühisusest XXXkui omandajale. Lepingu eseme võõrandamisega hakkab XXXkuuluma 1/3 suurune mõtteline osa XXX pärandvara ühisusest. Seoses sellega lähevad kõik lepingu esemega seotud õigused ja kohustused üle omandajale ehk XXX. Sama lepingu punkti 3.4 järgi on omandaja kohustatud tasuma XXX ́ile ühe aasta jooksul 1/3 suuruse mõttelise osa Swedbank Pensionifond K3 osakute eest väljamakstud summast. Omandajal on õigus Swedbank Pensionifond K3 osakute väljamakstavalt summalt kinni pidada 1/3 suurune mõtteline osa tema poolt kohtutäiturile tasutavast summast (täiteasja nr XXXkohtutäituri tasu võlgnevus 703,27 eurot). Eelpool toodud põhjuste pärast soovib avaldaja Swedbank Pensionifond K3 osakud pangas maha müüa, et kohtutäituri tasu võlgnevus 703,27 eurot saaks ära makstud. Kui võlgnevus on kohtutäiturile tasutud, saavad pärijad järelejäänud summast oma 1/3 osa. Avaldaja kannab 1/3 summast XXX ́i kontole ja teine osa 1/3 summast läheb XXXkontole. XXX saab oma 1/3 osa summast. Elatisraha võla nõudest XXX ́i vastu avaldaja loobus. Samuti oma tütarde käest ei hakka avaldaja nõudma elatisraha võlga. Avaldaja taotleb kohtu nõusolekut alaealise lapse XXXnimel tehingu tegemiseks pangas. 25.03.2015 jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 2 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus leidis, et avaldajal tuleb oma nõuet täpsustada ja esile tuua avaldaja konkreetne nõue, kus on märgitud kõik avaldaja poolt alaealise lapse nimel teha soovitavad tehingud, mille tegemiseks palutakse kohtult nõusolekut. 27.03.2015 esitas avaldaja kohtule täiendava seisukoha. Avaldaja soovib nõusolekut, et sooritada järgmisi tehinguid: alaealise lapse XXX nimel talle kuuluvad 1/3 pensioniosakud Swedbank Pensionifondi K3 osakutest pangas maha müüa ja kui saadud summa on kantud alaealise lapse kontole, soovib avaldaja, et lapse kontolt kantakse XXX kontole 234,42 eurot, mis on 1/3 summa kohtutäituri tasu võlgnevusest. Kohtutäituri tasu võlgnevus on kokku 703,27 eurot, mida peavad maksma kõik pärijad. XXX kuulub sellest 1/3. Lapsele RÕA korras määratud esindaja oli seisukohal, et esitatud avalduse esmaseks eesmärgiks on ennekõike saada piiratud teovõimega pärijate osas KoPS § 31-1 lg 1 poolt nõutav kohtu nõusolek. Olukorras, kus avaldaja ning alaealine laps ja täisealine laps on ainsate kaaspärijatena nõus pensionifondi osakuid ühiselt tagasi võtma ning võõrandama, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Esindaja leiab, et avaldaja poolt taotletav tehing on lapse huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ei kahjusta tema heaolu. Põhjendatuks ei tule pidada eraldiseisvalt osakute müügist saadavat ühise rahasumma jagamist ning selle

2-15-4295 kasutamiskorra reguleerimist. Usutavaks tuleb pidada seda, et rahasummat kasutatakse pere ühiseks hüvanguks. Sellisel juhul langeb ära ka vajadus nõusoleku andmiseks tehinguks, millega XXX tasub avaldajale 234,42 eurot kohtutäituri tasu võlgnevuse eest. Eeltoodust lähtudes leiab esindaja, et kohus võib PKS § 188 lg 1 p 8 alusel anda avaldajale loa võtta tagasi ning võõrandada lapse nimel pensionikontol olevad Swedbank Pensionifondi K3 osakud. Kuna pärandvara on jagamata, siis tuleb osakutega seotud toimingud pärijatel teha ühiselt. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu toetab XXX avaldust kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXX nimel tehingute tegemiseks rahuldamist. Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine ei kahjusta alaealise XXX huve, samuti on põhjendatud avaldaja soov tasuda ära kohtutäituri tasu võlgnevus. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 1, 2 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ning omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 kohaselt võib pärija kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole või võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi 1 (ühe) aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus pärimisõiguse kohta. PKS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldajal ja 20.11.2013 surnud XXX on ühine alaealine laps XXX. Tallinna notar Mare Miller ́i poolt on 27.01.2015 väljastatud pärimistunnistus, millest nähtuvalt on XXX pärijateks XXX 1/3 suuruses mõttelises osas, XXX1/3 suuruses mõttelises osas ja XXX 1/3 suuruses mõttelises osas. 27.01.2015 pärandvara ühisusest mõttelise osa võõrandamise lepingu ning asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas XXX 1/3 suuruse osa XXX pärandvara ühisusest XXX. Lepingu eseme võõrandamisega hakkkab XXXkuuluma 1/3 suurune mõtteline osa XXX pärandvara ühisusest. Seoses sellega lähevad kõik lepingu esemega seotud õigused ja kohustused üle omandajale ehk XXX. Sama lepingu punkti 3.4 järgi on omandaja kohustatud tasuma XXX ́ile ühe aasta jooksul 1/3 suuruse mõttelise osa Swedbank Pensionifond K3 osakute eest väljamakstud summast. XXX pärandvara hulka kuulub Eesti Väärtpaberikeskus pensionikontol asuvad Swedbank Pensionifond K3-e osakud; pangakontodel asuvad rahalised vahendid summas 11,69 eurot (seisuga 04.02.2011); 1⁄2 mõtteline osa korteriomandist, asukohaga Mustamäe tee 84-58, Tallinn; elatisraha maksmise võlg avaldajale täiteasjas nr XXX6 180 eurot ning kohtutäituri tasu võlg 703,27 eurot täiteasjas nr XXX. Avaldaja soovib nõusolekut, et sooritada järgmisi tehinguid: alaealise lapse XXX nimel talle kuuluvad 1/3

2-15-4295 pensioniosakud Swedbank Pensionifondi K3 osakutest pangas maha müüa ja kui saadud summa on kantud alaealise lapse kontole, soovib avaldaja, et lapse kontolt kantakse XXX kontole 234,42 eurot, mis on 1/3 summa kohtutäituri tasu võlgnevusest. Kohtutäituri tasu võlgnevus on kokku 703,27 eurot, mida peavad maksma kõik pärijad. XXX kuulub sellest 1/3. Lapsele RÕA korras määratud esindaja leidis, et avaldaja poolt taotletav tehing on lapse huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ei kahjusta tema heaolu. Põhjendatuks ei tule pidada eraldiseisvalt osakute müügist saadavat ühise rahasumma jagamist ning selle kasutamiskorra reguleerimist. Usutavaks tuleb pidada seda, et rahasummat kasutatakse pere ühiseks hüvanguks. Sellisel juhul langeb ära ka vajadus nõusoleku andmiseks tehinguks, millega XXXtasub avaldajale 234,42 eurot kohtutäituri tasu võlgnevuse eest. Tallinna linn toetas avalduse rahuldamist. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, avalduse täpsustusega, sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingu tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitule. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.