XXX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks XXX nimel tehingute tegemiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Ivo Kaurit [email protected] )
(e-post
Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, e-post andreslusmä[email protected]) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, ajutine viibimiskoht vangla, XXX), Esindaja volikirja alusel XXX(isikukood XXX) elukoht XXX, e-post XXX Puudutatud isik III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik IV XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) 12.01.2015 Avaldaja esindaja Ivo Kaurit; puudutatud isiku I esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi; puudutatud isiku II esindaja
XXX; XXX; XXX
Avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Anda XXX(isikukood XXX) nõusolek XXX(isikukood XXX) nimel teha 08.12.2013 surnud XXX(nimi esineb ka kujul XXX), isikukood XXX pärandvaraga järgmisi tehinguid ja toiminguid: 1.1
täita XXX 12.05.2008 Tallinna notar Marika Rei tõestatud (ametitoimingute raamatu registri nr XXX) testamendiga määratud annakud pärandvarast vara väljaandmisega annaku saajale järgmiselt: - korteriomand registriosa nr XXX asukohaga Tallinnas XXX omand üle anda XXX(isikukood XXX); - AS Swedbank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX ja sellel olevad rahalised vahendid üle anda XXX(isikukood XXX); - AS Swedbank arvelduskontode nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX ja nendel olevad rahalised vahendid üle anda XXX (isikukood XXX ).
ülejäänud pärandvara jagada XXXpärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et XXX (isikukood XXX) kuulub AS Swedbank arvelduskontol nr XXX (saldo 2 224.23 euro) olevast rahast 1⁄4 ehk 556.06 eurot.
1.3
Võtta vastu käesoleva määruse p 1.2 nimetatud ja XXX(isikukood XXX) poolt XXX järelt päritud vara.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Määrus saata avaldajale, puudutatud isikutele, vandeadvokaat Andres Lusmägile ning teadmiseks Rahandusministeeriumile.
4.Väljastada avaldajale määrusest lühendatud verisoon (resolutiivosa) kasutamiseks ameti- ja muudes asutustes. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2). Avaldus XXX esitas 24.08.2014 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks XXX nimel talle kuuluvate pärandisse kuuluvate esemete käsutamiseks ja talle seadusjärgselt kuuluva pärandiosa vastuvõtmiseks. Avalduse kohaselt suri 08.12.2013 XXX , kes oli puudutatud isikust avaldaja poja XXX vanavanaema ning kelle seadusjärgseks pärijaks alaealine XXX on. Pärandaja tegi testamendi, millega määras kahele pärijale annakutena korteriomandi aadressil XXX Tallinnas ning raha arveldusarvetel Swedbank AS-is nr-tega XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX . Veel oli pärandaja
omandis raha arveldusarvel Swedbank AS-is nr XXX summas 2224,23 eurot, mida ei olnud testamendiga hõlmatud. Selle suhtes kehtib seadusjärgne pärimisõigus. Kui seadusjärgsed pärijad (kõik puudutatud isikud), kes on pärijateks igaüks 1⁄4 pärandi suhtes, läksid panka, et saada ühelt testamendis nimetamata arvelt raha jagatud osa ning ülejäänud arvetel olev raha annakusaajale XXX üle anda, selgus, et pank ei saa neil seda lubada ilma vastava kohtumääruseta, sest üks seadusjärgsetest pärijatest on alaealine. 20.10.2014 täiendas avaldaja avaldust alternatiivse nõudega kohtult nõusoleku saamiseks pärandara jagamiseks. Seda juhuks, kui ka kohus leiab, et ei saa avaldajale nõusolekut anda seetõttu, et pärandvara on jagamata ja selleks ei ole nõusolekut nõutud. Avaldaja märgib, et käesoleval juhul on üsna selge, et keegi pärijatest ei oleks nõus pärandvara, mis annakutest üle jääb, jagama teisiti, kui on ettenähtud seadusjärgse pärimise korral pärimisseaduses, s.t. 4-ks võrdseks osaks. Nii nimetas ka pärimistunnistuse välja andnud notar XXX seadusjärgselt 1⁄4 mõttelises osas kaaspärijaks. Kuna aga pärimisele seadusjärgselt kuulub kindel rahasumma ühel avalduses märgitud arvelduskontol summas 2224,23€, mida ei olnud testamendiga hõlmatud, siis ei valmista suurt raskust selle rahasumma ära jagamine neljaks võrdseks osaks, millest avaldaja lapsele XXX kuulub 556,0575€. Inventuuri tegemist ei pea avaldaja aga erinevalt lapse esindajast vajalikuks, sest juhul, kui ilmneb, et pärandajal oli peale pärimistunnistuses nimetatud vara veel vara, kuulub see täiendavale seadusjärgsele jagamisele vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja lähtudes kaasomandi jagamise AÕS sätetest. Ülaltoodust tulenevalt, palub avaldaja kohtul:
anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku (XXX ) nimel:
1.1.talle kaaspärijana 1⁄4 osas kuuluvate rahaliste vahendite kogusummas 2224,23 eurot kui seadusjärgsesse pärandisse kuuluvate pärandaja arveldusarvel nr XXX paiknevate esemete käsutamiseks ehk jagamiseks kaaspärijate vahel võrdsetes osades ning
1.2.talle kui ühele kaaspärijale jagamise tulemusena jääva 1⁄4 osa ehk raha summas 556,0575 eurot XXX eest vastuvõtmiseks;
2.alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et teisiti ei või anda nõusolekut esimeses punktis toodud toiminguteks, anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku (XXX ) nimel pärandvara jagamiseks vastavalt avalduses toodule. 21.01.2015 täpsustas avaldaja veelkord oma nõuet, paludes kohtul
anda avaldajale nõusolek tema poja puudutatud isiku (XXX ) nimel:
talle testamendiga pandud kohustuste, milleks on annakud, täitmiseks järgnevalt:
1.1.1.talle kaaspärijana 1⁄4 osas kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX Tallinnas üleandmiseks XXX , isikukood XXX, omandisse;
1.1.2.talle kaaspärijana 1⁄4 osas kuuluvate Swedbank AS-i arveldusarvetel nr-tega XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX paiknevate rahaliste vahendite ülekandmiseks XXX , isikukood XXX;
1.1.3.talle kaaspärijana 1⁄4 osas kuuluvate Swedbank AS-i arveldusarvetel nr-tega XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX paiknevate rahaliste vahendite ülekandmiseks XXX , isikukood XXX ;
1.2.talle kaaspärijana 1⁄4 osas kuuluvate Swedbank AS-i arveldusarvel nr XXX paiknevate rahaliste vahendite summas 2224,23 eurot kui annakutest ülejääva pärandvarana jagamiseks kõigi pärijate vahel võrdses neljas osas, s.o. igale ühele summas 556,0575 eurot;
1.3.talle pärandvara jagamise tulemusena jääva 1⁄4 osa ehk raha summas 556,0575 eurot pangast vastuvõtmiseks;
2.avaldaja menetluskulud välja mõista kolmelt alaealise XXX kaaspärijalt XXX , XXX ja XXX kooskõlas TsMS §-ga 172 lg 1 proportsionaalselt nende poolt määrusega saadava hüve väärtusega; Puudutatud isikule XXX kohtu poolt määratud esindaja seisukoht Esindaja leidis oma 07.10.2014 ja 28.11.2014 esitatud seisukohas, et avaldaja nõudeid rahuldada ei ole võimalik. Kuna pärimisseaduse § 148 lg 1 kohaselt kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest, siis ei ole võimalik anda avaldajale nõusolekut XXX nimel talle kuuluvate pärandisse kuuluvate esemete käsutamiseks. Seda nõuet saab rahuldada alles pärast pärandi jagamist, milleks tuleb pöörduda nõusoleku saamiseks kohtusse. Kõigepealt tuleb välja selgitada pärandvara koosseis ning siis saab seda pärijate vahel jagada XXX seadusjärgselt kuuluva pärandiosa vastuvõtmiseks nõusoleku andmiseks avaldajale puudub vajadus. Pärimistunnistuse kohaselt on XXX1⁄4 mõttelise osa pärandist juba omandanud. Nõusolekut on vaja avaldajal XXX nimel annakute üleandmiseks annakusaajatele. Seda saavad pärijad teha ühiselt. Olen arvamusel, et kohus võib sellise nõude rahuldada, kuna avaldaja on avalduse põhjendavas osas seda soovinud ja siis saab avaldaja täita XXX nimel annakutäitja kohustuse ja anda annakud annakusaajatele üle. Pärast annakutäitjate kohustuse täitmist saavad pärijad ülejäänud vara omavahel ära jagada. Avaldaja ei ole esitanud kohtule taotlust nõusoleku saamiseks pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks. Kuigi pärandvara inventuuri akti ei ole esitatud võib XXX pärandvara hulka kuuluda ka muud vara. Pärandvara jagamise tulemusena võib osutuda, et nõusolekut pangakontol nimetatud summa käsutamiseks pole vaja kohtul anda, kui pärandvara jagamise tulemusena XXX pangakontol hoiustatud summa 1⁄4 osas ei peaks enam kuuluma. Ilma pärandvara jagamata ei ole võimalik võõrandada pärandvara koosseisu kuuluvat XXX pärandvara hulka kuuluvat hoiustatud raha. 28.11.2014 esitas esindaja täiendava arvamuse, milles leidis, et kohus võib anda nõusoleku pärandvara jagamiseks. Lapse huvides on see, et pärandvara saaks jagatud ja laps saaks kätte pärandvara jagamise järel tekkinud omandiosa käsutamise õiguse. Pärast kohtumääruse jõustumist saavad pärijad sõlmida notariaalse pärandvara jagamise lepingu, ning selle lepingu alusel on avaldajal võimalik XXX osa pangakontol välja võtta, Kui pärandajad ei soovi notariaalset pärandvara jagamise lepingut sõlmida, siis võivad nad pärast kohtumääruse jõustumist pöörduda ühiselt panka ja võtta enda osad rahas välja. Kui kohus leiab, et õigusliku selguse huvides ja kooskõlas TsMS § 2, samaaegselt pärandvara jagamiseks nõusoleku andmisel võib ka pärandvara jagada, siis leian, et XXX huvides on ka pärandvara jagamine avaldaja poolt taotletud viisil. 12.01.2015 kuulas kohus kohtuistungil ära avaldaja esindaja, XXX riigi poolt määratud esindaja, puudutatud isikud III ja IV, puudutatud isiku II esindaja
Avaldaja esindaja istungil antud selgitustest ilmnes, et avaldaja on esitanud Harju Maakohtule ka teise nõude – sundosa saamiseks (tsiviilasi nr 2-14-56582 XXX hagi XXX vastu XXX pärandist sundosa saamiseks). See võib muuta pärandvara suurust ja ka jagatavaid suurusi. Puudutatud isikutel II-IV on kõigil ühine seisukoht: kõik tuleks jagada vastavalt pärandaja soovile. Kuna üks konto on üle – ei ole testamendiga kaetud, siis sellel olev raha: 2200 eurot, tuleks jagada pärijate vahel ja seega 1⁄4 sellele lapsele (puudutatud isik I). Laps ei ole vanaema juures käinud, nad ei suhelnud. Avaldajat on puudutatud isikud näinud ainult korra – onu ehk puudutatud isiku I isa XXX , matustel. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kuulanud ära avaldaja esindaja ja alaealisele lapsele riigi poolt määratud esindaja leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et nõusoleku andmisel takistusi ei esine.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 13, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1, 2 ja 8 kohaselt ei või eestkostja (ema) eestkostetava (laste) nimel kohtu eelneva nõusolekuta: - teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; - loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; - omandada ja võõrandada väärtpabereid.
3.Kohus on tuvastanud järgmist: a) Kohtute infosüsteemi kohaselt Harju Maakohtu 20.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-1456582 jäeti rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagi XXX(isikukood XXX) vastu XXX pärandist sundosa saamiseks. Kohtuotsus on jõustunud. b) 08.12.2013 suri XXX(ka XXX) lesena, isikukood XXX, sündinud 13.06.1930 Venemaal. XXX l oli 2 poega: - XXX, surnud 27.11.1992, kellel omakorda 2 poega: 1) XXX (surn 17.04.2007), kellel on poeg XXX(käesolevas menetluses puudutatud isik I ja kelle seaduslik esindaja on tema ema – avaldaja XXX ) ja 2) XXX(käesolevas menetluses puudutatud isik II). - XXX (surn 10.11.1992), kellel on 2 tütart: XXX ja XXX(puudutatud isikud III ja IV). (pärimismenetluse algatamise avaldus, 20.12.2013, t lk 6) c) XXX oli 12.05.2008 koostanud testamendi (tõestatud Tallinna notar Marika Rei poolt, ametitoimingute raamatu registri nr XXX , t lk 9), millega tegi oma vara osas järgmised korraldused: - Korteriomand Tallinnas XXX pärijaks on puudutatud isik II; - Hoiuse nr XXXXXXXXXXXXX pärijaks on puudutatud isik III; - Hoiuse nr XXXXXXXXXXXXX pärijaks on puudutatud isik III; - Hoiuse nr XXXXXXXXXXXXX pärijaks on puudutatud isik II; - Hoiuse nr XXXXXXXXXXXXX pärijaks on puudutatud isik II. d) 08.05.2014 Tallinna notar Sirje Ormanni tõestatud pärimistunnistuse (ametitegevuse raamatu registri nr XXX , t lk 11) kohaselt on XXX pärijateks võrdsetes osades kõik puudutatud isikud. e) Pärandi avanemise hetkel kuulus XXX korteriomand registriosa nr XXX asukohaga Tallinnas XXX (t lk 13).
Viimati mainitud kontot testamendis ei märgita ning samas ei ole pärandajal pärandi avanemise hetkel ühte kontodest, mis on testamendis märgitud (nr XXXXXXXXXXXXX ). g) Kõik pärijad on ühel meelel selles, et puudutatud isik I võiks saad 1⁄4 kontol nr XXX olevast rahast (2 224.23 eurot). h) Pärandvara ei ole jagatud.
4.Pärimisseaduse (PäS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Seega kuulub kogu XXX pärandvara puudutatud isikutele ühiselt.
5.PäS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PäS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PäS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui PäS ei tulene teisiti (PäS § 152 lg 3). PäS § 155 sätestatud piiranguid pärandavara jagamiseks käesoleval juhul ei esine. Pärandvara tuleb pärijate vahel jagada võrdsetes osades.
6.PäS § 133 kohaselt on pärandi vastu võtnud pärija kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused. Kuna annakutäitjat ei ole testamendis märgitud, siis tuleb annak täita kõigil pärijatel ühiselt. Seega tuleb pärijatel esmalt täita testamendis annakuga määratud korraldused ning seejärel pärandvara jagada.
7.PäS § 67 kohaselt kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga. Kui annakuks on määratud asi, tuleb annakusaajale anda ka pärandi avanemise ajal olemasolevad asja päraldised. Kui annakuks määratud ese ei kuulu pärandi avanemise ajal pärandi hulka, on annak kehtetu, välja arvatud juhul, kui testamendist või pärimislepingust tuleneb annakutäitja kohustus annakuks määratud ese muretseda. Kui annakuks on määratud rahasumma, loetakse raha annakusaajale määratuks ka siis, kui raha pärandvara hulgas ei ole. Seega testamendis märgitud annak pangakonto osas, mida pärandi avanemise hetkel ei ole, on tühine. Ülejäänud osas tuleb seaduses sätestatud ulatuses annak selle saajale välja anda.
8.Kohus on seisukohal, et testamentaarsete korralduste täitmine on pärija kohustus ning seetõttu on põhjendatud avaldaja taotlus annakute täitmiseks. Samuti on alaealise huvides taotleda temal pärandina saadaoleva väljanõudmist. Testaatori tahte järgminine on ka pärijate soov, samuti ei vaidle kaaspärijad vastu sellele, et avaldaja poja käsutusse anda avalduses märgitud kontol olevatest vahenditest 1⁄4. Lisaks nõustub sellega ka lapsele riigi poolt määratud esindaja. Seetõttu leiab kohus, et pärijatel tuleb annakud täita ning pärandvara jagada ja seega avaldus rahuldada.
Menetluskulud
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
11.Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega menetluskulude jagamise osas, mille kohaselt menetluskulud tuleks jätta täisealiste puudutatud isikute kanda, kuna lahend tehakse sisuliselt nende kasuks. Kohtu hinnangul tehakse käesolev lahend avaldaja taotluse alusel ja avaldaja huvides – avaldaja on isikuks, kes soovib lapsele pärandatud rahalisis vahendeid käsutada ning avaldaja on isikuks, kes vajab selleks kohtu luba. Lisaks märgib kohus, et ka annakute täitmiseks nõusoleku andmine on avaldaja huvides, kuna pärija on kohustatud testamentaarsed korraldused täitma ning vanema hoolsuskohustus tähendab ka alaealise lapse kohustuste õigeaegset ja kohast täitmist.
12.TsMS § 219 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul ei esine põhjuseid, miks alaealise lapse huvides määratud esindaja kulud peaks jätma alaealise kanda.
13.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt avaldaja ja osaliselt riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Kuna kohus jättis alaealise lapse riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud avaldaja kanda, siis tuleb kindlaks määrata vaid teiste menetlusosaliste menetluskulud. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning neid kohus kindlaks ei määra. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.