Perekonnaõigus › Alaealise teovõime laiendamine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2015.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-1769

Kohtuasi

XXX avaldus teovõime laiendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, XXX) Alaealise elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinn linn Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Airi XXX Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine Resolutsioon. Avaldus rahuldada. Laiendada alaealise XXX(ik XXX) piiratud teovõimet ja anda XXX(ik XXX) õigus teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid/toiminguid, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle alaealisele kättetoimetamisega. Menetluskuludest jäävad avaldaja kanda avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused. 04.02.2015.a. Harju Maakohtule esitatud avalduses taotleb alaealine XXX laiendada tema teovõimet abielu sõlmimiseks XXX seoses tema rasedusega-selle kohta tõend esitatud 24.03.2015. 02.03.2015 Harju Maakohtu määrusega kohus võttis avalduse menetlusse.

Kohus kaasas menetlusse XXX vanemad XXX ja XXX ja alaealise elukohajärgse linnaosa valitsuse. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avaldajale määratud esindaja ning kohaliku omavalitsuse arvamusega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt, täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul. TsÜS § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. TsÜS § 9 lg 2 järgi alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. PKS § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Ilja Santašev kirjalikus arvamuses märgib, et avaldaja teovõime laiendamine abielu sõlmimiseks antud juhul ei ole esindatava huvidega vastuolus, mistõttu toetab avaldust. XXX ema XXX kinnitas et tal ei ole vastuväiteid oma tütre avalduse rahuldamisele. Lapse isa XXX on ema ja tütre juurest alaliselt lahkunud, ega osale tütre kasvatamisel. Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et avalduse rahuldamine on avaldaja huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Kohalik omavalitsus on läbi viinud vestluse alaealise enda ja tema vanematega ning on välja selgitanud, et lapse vanemad on nõus, et XXX abiellub XXX. Alaealise emal on kolmetoaline korter, kus elab tema koos tütrega ja nende juures elab ka XXX. Kohus on seisukohal, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid alaealise teovõime laiendamist. 17aastasel XXX on emapoolne toetus ja tugi lapse sünniga kaasnevate toimingute ja otsustuste tegemisel. Alaealine oma vanematest elab koos emaga, isa on pere juurest lahkunud ega osale tütre kasvatamisel. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes lastekaitse seaduse §-le 3, mille kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid, rahuldab kohus avalduse alaealise (s.o. tema enda) XXX teovõime laiendamise, kuna see vastab kõige enam alaealise XXX ning tema lähiajal sündiva lapse huvidele ja vajadustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid