Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 13.01.2015. a esitas K.-M. K. seadusliku esindaja K. . vahendusel hagi J. J. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. 15.01.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 25.02.2015. a esitas kostja J. J. vastuse esitatud hagiavaldusele. 03.03.2015. a esitas kohus hagejale kostja vastuse ning pooltele kompromissettepaneku. 13.03.2015. a saabus kohtusse hageja vastus kompromissettepanekule. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid 13.01.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on * Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr * mõistetud kostjalt J. J. hageja K.-M. K. kasuks välja igakuine elatis 1500 eesti krooni, mis oli sel hetkel seaduses sätestatud miinimummäär. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast iga kalendrikuu eest ette kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis kanda hageja arvelduskontole. Esitatud hagiavalduse kohaselt tasub kostja tänaseni elatist summas 96 eurot kuus, mis ei kata poolt lapse kasvatamiseks vajaminevatest kulutustest. Elatise maksmine kostja poolt on olnud juhuslikku laadi. Hageja võtab osa erinevatest huvialaringidest, pidevalt on vaja soetada uusi riideid ja jalanõusid. Samuti vajab laps mitmekesist toitu. K.-M. ülalpidamiseks koos toidu, riiete ja huvialaringidega kulub kuus 350 eurot. Lisanduvad kommunaalkulud 179 eurot kuus, mis jagatakse pere viie liikme vahel. Hageja on seadusliku esindaja vahendusel esitanud kohtule nõude tõendamiseks abielutunnistuse koopia ning kohtuotsuse koopia. 13.03.2015. a hageja poolt esitatud vastuses jäi hageja kindlaks oma esialgsele seisukohale suurendada elatist vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid 25.02.2015. a esitas kostja J. J. hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt on kostja nõus elatisraha suurendamiseni 195 euroni kuus, kuid soovib kokku leppida kindlas summas ning seda mitte siduda riiklikult kehtiva kuupalga alammääraga. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja soovib menetluskulud jagada osapoolte vahel võrdselt.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tartu Maakohtu kohtumäärusega on kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1500 krooni (95,87 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lg-s 1sätestatud tingimused täidetud, maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud – praegu kehtiv seaduses ettenähtud elatise miinimumsumma on oluliselt suurem kui 2006ndal aastal, mil on tehtud Tartu Maakohtu kohtuotsus elatise väljamõistmise nõudes. Samuti on muutunud lapse vajadused. Kui 2006 aastal oli laps kolme aastane, siis käesoleval ajal on laps 11-aastane. Ilmselgelt 11-aastase huviringidest osavõtva 5 klassi lapse vajadused on suuremad kui kolme aastasel lapsel. K.-M. K. on K. P. ja J. J. alaealine laps ning vanemad on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Lapse igakuised kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale igapäevaselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises, siis tuleb ülalpidamist anda elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 13.01.2015. a esitatud hagiavalduses palus hageja suurendada väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimumsummani. Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatise suurendamise nõude puhul ei pea hageja tõendama oma vajadusi, kui ta nõuab elatise suurendamist elatise minimaalmäärani. Seega kohus ei analüüsi lapse vajadusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12).

Hageja nõue suurendada elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on seadusega kooskõlas, kostja ei ole kuidagi põhjendanud oma taotlust elatise väljamõistmiseks kindla summana 195 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomikast lähtuvalt on põhjendatud väljamõistetud elatise sidumine poolega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast vastavalt PKS § 101 põhimõtetele. Kuupalga suurenemisel muutub siis ka elatis vastavalt seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, ilma, et pooltel oleks vajadust uuesti kohtusse pöörduda. Kuna hageja on palunud elatise välja mõista nii, et muutuv suurus on elatise alammäär, siis ei kahjusta see ka kostja huvisid. Eeltoodu alusel tuleb suurendada J. J. (isikukood *) Tartu Maakohtu * kohtuotsusega hageja K.-M. K. (isikukood *) kasuks väljamõistetud elatist 1500 kroonilt (95,87 eurolt) 195 euroni kuus, aga mitte vähem kui pooleni maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 13.01.2015. a. kuni K.-M. K. täisealiseks saamiseni *. a ning kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi hind on seega 892,17 eurot (195-95,87=99,13; 99,13*9=892,17). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud kostja J. J. kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.