Piret Rõuk 10. märts 2015.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-18295
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise vähendamiseks
Hagihind
1 725.57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Oksana XXX (e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja kuni 27.12.2014: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
kohtuistung 26.01.2015
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXX16.01.2015 taotlus arvata välja tõendite hulgast 17.10.2014 XXX kohtule esitatud dokument nimetusega seisukoht ning taotlus dokumendi ja käekirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks.
2.Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise vähendamiseks osaliselt.
3.Muuta Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega tsiviilasjas 2-0730852 väljamõistetud elatist ja mõista XXX alates 05.05.2014 kuni 27.12.2014 välja elatis 458,84 eurot (nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 84 senti) XXX kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolt endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
1.Hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXX abielust sündinud XXX laps XXX. Vastavalt Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-30852 kohustub XXX tasuma igakuiselt
lapse ülalpidamiseks 3000 krooni ehk 191,73 eurot lapse isa XXX kasuks. Otsuse tegemise ajal elas laps isaga.
2.18.09.2008 alustas kohtutäitur A.Pink XXXavalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 024/2008/818. Täitemenetlus peatati alates novembrist 2012 XXX avalduse alusel seoses tema lahkumisega välismaale. Alates novembrist 2012 elab XXX XXX, laps elab Eestis. Eelnimetatud ajast on kandnud kõik lapse ülalpidamisega kaasnevad kulud hageja. 03.04.2014 esitas XXX A.Pinki kohtutäituribüroole taotluse täitemenetluse taastamiseks ja võlgnevuse sissenõudmiseks summas 2359,41 eurot. Nõude aluseks on Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-30852. Nõude summale lisandus kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 215,82 eurot. Kokku on nõude suurus 2575,23 eurot.
3.Seega nõuab XXX taastatud täitemenetluse raames hagejalt võlgnevust elatisraha osas (alates novembrist 2012 kuni märtsini 2014) ning edaspidise elatise sissenõudmist vaatamata sellele, et ta ise alates novembrist 2012 ei ela lapsega koos ning kõik lapsega seotud kulud kannab hageja. XXX tütart alates novembrist 2012 materiaalselt ei toeta, samuti ei toeta ta lapse ema tütre ülalpidamisel.
4.Hageja taotleb muuta elatise suurust kuni 0 euroni alates 01.11.2012. Kohtuistungil hageja täpsustas nõuet paludes vähendada elatise suurust 0 euroni alates hagi esitamisest ja juhul, kui elatist 0 euroni ei vähendata, siis arvestada perioodil mai 2014 kuni detsember 2014 makstud summat 1075 eurot ja vähendada väljamõistetavat elatist summani 458,04 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja seaduslik esindaja XXX palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kolis ta 2012. aasta keskpaigas uue perega XXX, sest tema abikaasa on Tai kodanik. Kuna 15 aastasel XXX tuli täita koolikohustust, ei olnud tal võimalik tütart endaga kaasa võtta. XXX teavitas sellest Kristiine Linnaosavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonda. Kolmepoolsetel kohtumistel, kus osalesid lastekaitse spetsialist , hageja ja XXX, andis hageja lubaduse hoolitseda igapäevaselt tütre eest ja peale XXX lahkumist pidi tütar asuma elama hageja juurde. Vastutasuks kohustus ta peatama täitemenetluse elatise nõudes. Täitemenetlus peatati alates novembrist 2012 XXX avalduse alusel seoses tema ajutise lahkumisega välismaale.
6.Hiljem selgus, et hageja paigutas tütre ajavahemikus detsember 2012 kuni veebruari keskpaik 2013 üksinda elama räpasesse ja asotsiaalsesse ühiselamu tuppa jättes ta ilma igasugusest vanemlikust hoolitsusest. Pärast kostja elukoha külastamist Kristiine Linnaosavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialisti poolt nõuti hagejalt kostja kohest ümberpaigutamist hageja juurde.
7.Alates märtsist 2013 elab XXX oma vanaema XXX juures. Pärast seda ei toeta hageja kostjat ei materiaalselt ega moraalselt ning ei ole suhelnud temaga vahel kuude kaupa. Alates septembrist 2013 kuni jaanuarini 2014 toetas hageja XXX XXX kasvatamisel 900 euroga. Veebruaris teatas hageja XXX telefoni teel ilma mingisuguse mõjuva põhjuseta, et ta enam ei kavatse last toetada. Kohtuotsuse põhjendused
8.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel oli 2014 aastal töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 355 eurot kuus, millest pool on 177,50 eurot ja alates 01.01.2015 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 390 eurot, millest pool on 195 eurot. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
10.Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega on hagejalt välja mõistetud elatis 3000 krooni (so 191,73 eurot) XXX ülalpidamiseks alates 22.augustist 2006 kuni tema täisealiseks saamiseni 27.12.2014 XXX kasuks, et alates 2012 novembrist elab XXX ja kostja XXX elab Eestis.
11.Vaidlus on selles, kas ja millises ulatuses on hageja täitnud lapse ülalpidamiskohustust.
12.Hageja taotleb elatise vähendamist 0 euroni, kuna ta on alates kostja isa välismaale elama asumisest kandnud kõik kostjaga seotud kulud toetades kostjat rahaga, ostes toitu, riideid ja jalatseid ning tasudes vajalike asjade eest.
13.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse
ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 lg 1 sätestatud määra.
14.Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Hagejalt on välja mõistetud elatis 191,73 eurot, mis on ligilähedane seaduses sätestatud alammääraga (2014 oli elatusraha alammäär 177,50 eurot ja 2015 on see 195 eurot). Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra.
15.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatusraha makstes. Hageja hagiavalduse ja ütlustega kohtuistungil, kostja isa kirjalike vastustega ja tunnistajate XXX(kostja vanaema), (Kristiine LOV lastekaitse spetsialist) ja (Haabersti LOV lastekaitse spetsialist) ütlustega on tõendatud, et peale isa lahkumist välismaale 2012 novembrist on kostja elukoht korduvalt muutunud. Kostja elas 2012 detsembrist kuni 2013 veebruarini üüritoas Mustamäel, 2013 veebruarist kuni märtsini hageja juures, 2013 märtsist kuni 2014 septembrini vanaema juures ja alates 2014 septembrist üürikorteris . Seega võrreldes Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega on asjaolud muutunud. Elatise väljamõistmise ajal elas kostja isa juures, kuid peale isa lahkumist välismaale, on kostja elanud vanaema ja ema juures ning iseseisvalt üürikorterites. Kõige pikema perioodi (18 kuud) elas kostja vanaema XXX juures. Eeltoodust järeldub, et kostja elas peale isa lahkumist hageja juures mõned kuud ja seega ei ole hageja täitnud vahetult alaealise ülalpidamise kohustust.
16.Elatis on välja mõistetud summas 191,73 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni 27.12.2014. Seega peaks hageja tasuma perioodi 05.05.2014 kuni 27.12.2014 eest elatist 1533,84 eurot (8*191,73). Kuna elatist saab muuta alates hagi esitamisest (so 05.05.2014), jätab kohus hagiavaldusele lisatud ülalpidamiskohustuse täitmist tõendavad tõendid (hageja arvelduskonto väljavõtted 01.11.2012 - 10.04.2014 ja kviitungite koopiad) tähelepanuta, sest need puudutavad hagiavalduse esitamisele eelnevat perioodi. Hageja esitatud XXX pangakonto väljavõtetest perioodi 01.04.2014 kuni 23.01.2015 kohta nähtub, et hageja on perioodil 05.05.2014 kuni 27.12.2014 kostja arvelduskontole üle kandnud või sisse maksnud sularaha 1075 eurot (s.h hageja ise 925 eurot ja hageja elukaaslane hageja eest 150 eurot). Seega on tõendatud, et hageja on tasunud kostjale elatist 1075 euro ulatuses.
17.Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja isa XXX, kelle kasuks elatis hagejalt lapse ülalpidamiseks välja mõisteti, on talle kostja ülalpidamiseks saatnud raha kolmel korral, kokku 350 eurot. Tunnistajate ja XXX ütlustega on tõendatud, et nii ema kui ka isa on XXX elust kõrvale jäänud, kõige enam on tema eest hoolitsenud vanaema XXX. Tunnistajate ja XXX ütluste kohaselt täitis lapse isa ülalpidamiskohustust 350 euro ulatuses.
18.PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et mõlemal vanemal on lapse ülalpidamise kohustus, järelikult tuli XXX pärast lapsest eraldi elama asumist täita sarnaselt hagejaga ülalpidamiskohustust elatusraha maksmise näol lapsega koos elanud vanaema kasuks või pärast lapse täisealiseks saamist lapse kasuks. XXX ei ole tõendanud, et ta oleks igakuiselt täitnud XXX ülalpidamise kohustust. Asjaolu, et kohtuotsusega mõisteti lapse emalt elatis välja tema kasuks, ei vabasta XXX XXX ülalpidamiskohustuse täitmisest.
19.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et hageja on kohutumenetluse ajal oma ülalpidamise kohustust täitnud summas 1075 eurot makstes elatise otse kostja arvelduskontole, tuleb hagejalt välja mõista 458,84 (1533,84-1075) eurot. Elukoha vahetuse tõttu ei ela XXX enam koos XXX ega täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et XXX ei täida ka enda poolset lapse igakuist ülalpidamise kohustust. Seega ei ole põhjendatud ühelt vanemalt elatise väljamõistmine teisele vanemale, kes lapsega koos enam ei ela, ei osale lapse kasvatamises vahetult ega täida lapse ülalpidamise kohustust temale raha saatmisega või ülalpidamiskulude tasumisega.
20.XXX sai 27.12.2014 täisealiseks, mistõttu ei ole vanemad enam tema seaduslikud eestkostjad ega esindajad ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on lõppenud ka tsiviilasjas nr 2-0730852 kohtuotsusega pandud elatise maksmise kohustus. Seega asub kohus seisukohale, et Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-30852 väljamõistetud elatist tuleb muuta selliselt, et kohtuotsusega välja mõistetud elatise võlg tuleb välja mõista XXX alates 05.05.2014 kuni 27.12.2014 summas 458,84 eurot XXX kasuks.
21.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. XXX on 16.01.2015 menetlusdokumendis esitanud taotluse arvata välja tõendite hulgast 17.10.2014 XXX nimel kohtule esitatud dokument nimetusega „seisukoht“ ja vajadusel määrata ekspertiis dokumendi ja selles sisalduva allkirja ja käekirja ehtsuse tuvastamiseks. Kohus jätab XXX taotluse rahuldamata, kuna taotluse esitamise ajaks ei olnud XXX enam XXX seaduslik esindaja ega saanud tema nimel esitada kohtule taotlusi. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd XXX kirjutas 17.10.2014 avalduse alaealisena, mida tema isa seadusliku esindajana heaks ei kiitnud, siis tuleb nimetatud avaldus jätta tõendina arvestamata. Hagi lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on tõendatud tunnistajate ütluste ja asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Menetluskulude jaotus
22.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolt endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega oleks ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.