lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-21397/29

Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-21397/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2015.a., Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-21397

Kohtuasi

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus XXXhooldusõiguse peatamiseks XXXsuhtes Avaldaja: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht: Niine 2, Tallinn)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja esindaja: XXX(e-post XXX) Puudutatud isik 1: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku 1 RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo L. Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Puudutatud isik 3: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik 4: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

26.02.2015

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2.Peatada XXX(isikukood XXX) hooldusõigus tema alaealise lapse XXX(isikukood XXX) suhtes.
3.Alaealise XXX suhtes isikuhoolduse- ja varahooldusõiguse teostamine kuni XXX täisealiseks saamiseni või kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni jätta senise eestkostja XXX kanda.
4.Eeskostja on XXX seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on hoolitseda lapse isiku ja tema vara eest ning otsustada lapsega seotud asju.
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 01. novembriks.
6.Avaldaja ja täisealiste puudutatud isikute poolt kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Alaealise XXX menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata määruse jõustumisest

arvates 10 päeva jooksul Perekonnaseisuametile hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tallinna linn esitas 05.06.2014 kohtule avalduse XXXeestkostja volituste lõpetamiseks XXX suhtes. 17.10.2014 muutis Tallinna linn oma kohtule esitatud avaldust ning palus peatada XXX vanema hooldusõigus oma poja XXX suhtes. Avalduse kohaselt Harju Maakohtu 15.oktoobri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-28591 peatati XXX hooldusõigus poja XXX suhtes ja sama kohtumäärusega määrati XXX XXX eestkostjaks. 08.04.2014 tegi Tallinna Perekonnaseisuamet XXX avalduse alusel isaduse omaksvõtu kande XXX sünniakti ja selle alusel sai lapse isaks XXX. Varsti pärast isaduse omaksvõttu sõitsid XXX ja XXX puhkusele Vene Föderatsiooni. Tagasi Eestisse tulid nad augustis. Sellest ajast alates suhtleb XXX järjest tihedamalt XXX ema XXX, kellega koos ta XXX sõnul enne kinnipidamisasutusse sattumist elas ja narkootikume tarvitas. Arvestades XXX varasemat pikaajalist narkootikumide tarvitamist ja kahtlust, et ta jätkab oma varasemat eluviisi, samuti seda, et ta on töötu ja tal puudub igakuine sissetulek, ei ole XXX suuteline tagama lapsele turvalist kasvukeskkonda ega ennast ja last ülal pidama. XXX on ise kinnitanud, et ta ei ole suuteline käesoleval ajal lapse hooldusõigust teostama. Eestkostja XXX juures on lapsele loodud kõik tingimused eluks ja igakülgseks arenguks. Seega ei oleks praegu eestkoste lõpetamine lapse huvides. Lähtuvalt eeltoodust leiab avaldaja, et selgunud asjaolude valguses oleks kõige enam lapse huvidega kooskõlas lahendus, kus XXX vanema hooldusõigus alaealise XXX suhtes peatatakse ja lapse isikuhoolduse- ja varahooldusõiguse teostamine jääb senise eestkostja XXX kanda. Edaspidi kui XXX on oma toimetulekut parandanud, on perekonnaseaduse § 123 1 lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral võimalik taastada vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Eeltoodust tulenevalt palub Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaude peatada XXX vanema hooldusõigus poja XXX suhtes.
2.18.11.2014 esitatud arvamuse kohaselt lapsele XXX määratud esindaja toetas avaldust. Lapsele määratud esindaja arvamuse kohaselt XXX alles vabanes vanglast, on hetkel töötu ja ei oma sissetulekut lapse kasvatamiseks. Eestkoste lõpetamisega kaotab perekond Serõi sissetulekuna ca 200 eurot, mida praegu saab XXX kätte eestkoste ülesande täitmiseks. Lapse esindaja toetab avaldaja arvamust, et hetkel XXX ei ole suuteline tagama lapsele heaolu ja majanduslikult teda kaitsma, so XXX ei ole suuteline hetkel lapse hooldusõigust teostama. Avaldus on põhjendatud ja vastab lapse huvidele, sest eestkoste säilitamine antud olukorras on vajalik.
3.18.11.2014 esitatud XXX seisukoha kohaselt lapse XXX isa XXX on vangistatud oktoobri lõpust alates ja sellest tulenevalt soovib ta jätkata eestkoste ülesannete täimist XXX suhtes.
4.26.02.2014 toimunud ärakuulamisel jäi Tallinn linna esindaja avalduse juurde. Tallinna linna esindaja selgitas, et laps elab vanema juures. Lapse heaolu on tagatud. Lapse ema suhtes on hooldusõigus peatatud. XXX avaldas 26.02.1015 toimunud ärakuulamisel, et ta on avaldusega nõus. XXX vabaneb vanglast järgmisel päeval ja üritab tulevikus kuritegevusest hoiduda. Lapse esindaja toetas avaldust. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, ära kuulanud avaldaja, asjast puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus XXX hooldusõiguse peatamiseks tema alaealise lapse XXX suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.PKS § 140 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. PKS § 116 lg 2 alusel on lapse vanemal mh kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 124 lg 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus mh kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.
7.Kohus loeb Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünnitõendiga tuvastatuks, et XXX on XXX isa (tlk 14). Harju Maakohtu 15.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-27591 loeb kohus tuvastatuks, et XXX vanema hooldusõigus alaealise XXX suhtes on peatatud ja XXX üle on seatud eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni. XXX eestkostjaks on määratud XXX(tlk 10-12). Vangla 11.02.2015 vastusega teabenõudele on tuvastatud, et XXX kannab karistust Vanglas ja vabaneb seoses karistuse kandmisega Vanglast 27.02.2015 (tlk 80).
8.Kohus asub seisukohale, et on leidnud tõendamist, et XXX ei ole käesoleval ajal võimeline täitma oma alaealise lapse XXX hooldamise ja kasvatamise kohustusi. XXX on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes vabanes vanglast 27.02.2015, on hetkel töötu ja ei oma sissetulekut lapse kasvatamiseks. XXX on ise kinnitanud, et ta ei ole suuteline käesoleval ajal lapse hooldusõigust teostama. Eestkostja XXX juures on lapsele loodud kõik tingimused eluks ja igakülgseks arenguks. Eestkoste lõpetamisega kaotab perekond Serõi sissetulekuna ca 200 eurot, mida saab praegu XXX seoses eestkoste ülesande täitmisega. Seega ei oleks praegu eestkoste lõpetamine lapse huvides. Kohtu hinnangul ei ole XXX suuteline hetkel hooldusõigust alaealise XXX suhtes täitma ja kooskõlas PKS § 140 lg-ga 1 tuleb tema hooldusõigus peatada. Esialgu ei ole ette näha, millal XXX on võimeline võtma vastutust oma lapse kasvatamise ja hoolitsemise eest. Sellest tulenevalt tuleb peatada XXX hooldusõigus alaealise XXX suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni ning lapse isikuhooldus- ja varahooldusõiguse teostamine tuleb jätta senise eestkostja XXX kanda. Edaspidi kui XXX on oma toimetulekut parandanud, on perekonnaseaduse § 123 1 lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral võimalik taastada vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Vastavalt PKS § 140 lg 3 hooldusõiguse peatamise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada. Vanema hooldusõiguse peatamine ei tähenda, et vanemal ei oleks õigust oma lapsega suhelda. PKS § 143 lg 1 tulenevalt on XXX õigus oma isa XXX suhelda.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust. Harju Maakohtu 15.10.2012 määrusega on XXX üle määratud eestkoste kuni täiesealiseks saamiseni või kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni ja tema eestkostjaks on määratud XXX. Eestkostja XXX juures on lapsele tagatud kõik tingimused eluks ja igakülgseks arenguks. Sellest tuleneval on kohtu hinnangul põhjendatud, et alaealise XXX huvides on, et eestkostja ülesannete täitmist jätkab XXX. Kohus märgib, et PKS § 194 lg 2 kohaselt on eestkostjal kohustus esitada kohtule iga-aastaselt aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Aruanne peab kajastama eestkostetavale kuuluva vara, sh pensioni ja muude rahaliste vahendite liikumist. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
10.TsMS § 5631 kohaselt vanema hooldusõigus kuuluvas asjas tehtud määrus isiku perekonnasisuandmetes muudatus tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul Perekonnaseisuametile hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
11.Vastavalt TsMS § 173-lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldus on esitatud lapse huvides ja menetluskulude tema kanda jätmine ei oleks lapse huvides. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval