Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-14-61591

ASJAOLUD

Tallinna Linnakohtu 26.01.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-7906/2000 tunnistati XXXteovõimetuks. Kohus määras XXX eestkostjaks tema ema XXX. XXXRÕA korras määratud esindaja märkis, et juhul, kui kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga tuvastatakse eestkoste seadmise meditsiiniliste aluste olemasolu, siis arvab esindaja, et kohus peaks XXX eestkostet pikendama. Kui osutub, et XXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, siis on põhjendatud eestkoste pikendamine. Esindaja arvab, et XXX võib jätta alles olmeliste pisitehingute sooritamise õiguse tema sissetulekute piires. Eestkostja ülesanded võib kohus piirata kinnisvaratehingute teostamisega. Kuna XXX on teatanud, et ta on nõus enda eestkostjaks määramisega ja on varasemalt eestkostja ülesannetega toime tulnud, siis on võimalik eestkostja ametiaega pikendada. Eestkostetav soovib senise eestkostja ametiaja pikendamist. Esindaja on seisukohal, et eestkostet ja eestkostja ametiaega võib kohus pikendada viie aasta võrra (tl 22-23). Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoha järgi ei ole XXXeestkoste seadmise asjaolud käesolevaks hetkeks ära langenud ning eestkostet tuleks jätkata. Eestkosteasutus arvab, et XXXeestkostet tuleb jätkata ja XXXeestkostja volitusi pikendada. Lähtudes XXXsoovist peaks XXXjätma õiguse teha pisitehinguid kokkuleppel eestkostjaga summas kuni 300 eurot kuus (tl 25). XXX on nõus täitma eestkostja ülesandeid. XXX ei ole vastuväiteid, et eestkostja ülesannete täitmist jätkab XXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse, XXX arvamusega ning XXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

2-14-61591

Tallinna Linnakohtu 26.01.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-7906/2000 tunnistati XXX teovõimetuks. Kohus määras XXX eestkostjaks tema ema XXX. TsMS § 528 lg 2 kohaselt ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 640 (ekspert ) nähtub, et XXX esineb raske XXX, mis on hõlmatav terminiga „vaimuhaigus“. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest ei ole XXXvõimeline aru saama oma tegudest, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. XXX esinev XXXkogum ei võimalda tal aru saada keerulisematest sotsiaalsetest suhetest, tehingute tähendusest ja nende tagajärgedest (sh perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest), mistõttu ei ole ta võimeline langetama otsuseid, tegema tehinguid (va pisitehingud eestkostja määratud ulatuses) ega teostama valimisõigust. XXXei ole tõenäoliselt kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. XXXärakuulamine kohtu poolt ei kahjusta tema tervist. XXXvaimne seisund võimaldab teda ärakuulata kohtuistungil, kuid tema ütlused võivad olla mõjutatud haiguslikest muutustest tema mõtlemises. XXXon vajalik määrata eestkostja. XXXvaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesanneteks on XXXõiguste ja huvide kaitse tagamine. XXXvajab eestkostja nõusolekut kõigi nende tehingute puhul, mille eeldatavates tagajärgedes sisaldub võimalus tema enda või teiste isikute ohustamiseks või huvide oluliseks kahjustamiseks. XXXvajab eestkostet kolmeks aastaks (tl 32-33). 04.02.2015 toimunud ärakuulamisel rääkis XXX kohtule, et ta elab koos emaga ning emaga läbisaamine on hea. XXX käib ise poes ja vahel vaatab televiisorist viktoriinisaateid, vahel seda, mida isa soovitab. XXX käib ka kabet mängimas. XXX ema XXX arvab, et XXX tuleks osaliselt teovõimetuks tunnistada. XXX leiab, et XXX ei tohiks müügitehinguid teha, kuna XXX usaldab teisi inimesi liigselt. XXX on sissetulek, ta saab pensioni 260 eurot ning maksab internetis ise korterikulude eest. XXX esindaja sõnul võiks XXX oma sissetulekute piires raha kasutada, kui ta siiamaani on hakkama saanud. Esindaja leiab, et kui XXX oma sissetuleku ulatuses tehinguid teeb, siis riski ei ole, ka eestkostja saab XXX kontrollida ja korraldada. XXX haigus on ravimitega kontrolli alla saadud, aga kuna haigus on juba lapsest saadik mõju avaldanud, siis ilmselt aastaga midagi ei juhtu. XXX esindaja leiab, et viie aasta pärast võiks asja uuesti üle vaadata. XXX esindaja on arvamusel, kuna ekspert on öelnud et tulenevalt raskest psüühikahäirest ei ole XXX võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima, ei saa tal olla valimisõigust. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX ja Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke

2-14-61591 õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks (va pisitehingute sooritamiseks) on XXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXeestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXX volitusi XXXeestkostjana. Samuti on XXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 18.02.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta

2-14-61591 sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.