Muud

V. V. (edaspidi ka võlgnik), sündinud xxxx. a, isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx.

Töökoht: Puudub.

Igakuine sissetulek: xxxx 773,85 eurot kuus, sotsiaaltoetus 26 eurot kuus.

Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus I. V. (isikukood xxxx) alates xxxx a. Abikaasad on valinud varasuhteks varalahususe varasuhte, 22.01.2016. a kandeavalduse alusel sisse kantud 27.01.2016. a.

Järeltulijad (lapsed): A. V. (isikukood xxxx), A. V. (isikukood xxxx).

Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva:

Võlgniku sissetulekuks on xxxx summas 773,85 eurot ja sotsiaaltoetus summas 26 eurot.

Transpordiameti esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimel liiklusregistris haagis Tiki Treiler B-300, reg. märgiga xxxx, 2006. a. Selgituste kohaselt on haagisest alles vaid raam.

Võlgniku abikaasa I. V. nimel on liiklusregistris sõiduk Mitsubishi Outlander, reg. märgiga xxxx, 2015. a. Vastutav kasutaja on võlgnik.

Kinnisvara võlgnik käesoleval hetkel ei oma.

Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgniku nimel olnud alljärgnevad kinnisasjad:

I. V..

Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgniku abikaasale kuulunud ühisomandis xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx. Oli ühisomandis koos L. V. (isikukood xxxx). 31.12.2020. a on omanikuna sisse kantud L. J. (isikukood xxxx) ning 10.09.2024. a on omanikuna sisse kantud E. M. (isikukood xxxx).

Võlgnik on AIANDUSÜHISTU J (registrikood xxxx) juhatuse liige, GARAAŽIHOONEÜHISTU Ž (registrikood xxxx) revident ja Xxxx korteriühistu juhatuse liige.

Muu teadaolev vara võlgnikul puudub.

Abikaasad on valinud varasuhteks varalahususe kandeavalduse alusel sisse kantud 27.01.2016. a.

varasuhte,

22.01.2016.

a

Registrikood/ isikukood

Nõude alus

Eeldatavate kohustuste summa kokku

S AS

xxxx

Kohtumäärus ts asjas xxxx

15 476,30

Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu

70000349

Füüsilise isiku tulumaks 43,50 eurot, arvestuslik intress 1,72 eurot, solidaarnõue T OÜ-ga (xxxx, kustutatud 03.11.2021) 16 986,16 eurot (28.07.2017 vastutusotsus nr xxxx)

17 031,38

Kohtumäärus ts asjas nr xxxx

702,72

S. P.

Kohtutäitur A. K. ei ole käesoleva aruande esitamise seisuga päringule vastanud. Usaldusisik märgib, et Viru Maakohtu 20.03.2024. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx on lõpetatud tsiviilasja nr xxxx, V. V.i maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, menetlus seoses avaldaja loobumisega avaldusest. V. V. esitas 10.02.2024. a Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise nõudes. Viru Maakohtu 14.02.2024. a määrusega võeti maksejõuetusavaldus menetlusse ning võlgniku V. V.i usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel määrati pankrotihaldur Svetlana Pilden. 19.03.2024. a esitas võlgnik avalduse, milles loobus esitatud avaldusest. S AS nõude osas märgib usaldusisik, et Harju Maakohtu 20.06.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx on kinnitatud S AS ja võlgniku vaheline kompromiss. S AS esitas 16.10.2019. a Harju Maakohtule hagiavalduse T OÜ ja V. V.’i vastu solidaarvõlgnevuse nõudes. Nõude aluseks on S AS ja T OÜ (endise nimega OÜ O) vahel 05.02.2014. a sõlmitud arvelduskrediidileping nr xxxx ning S AS ja V. V.’i vahel 05.02.2014. a sõlmitud käendusleping nr xxxx. Kohus rahuldas hagiavalduse 08.04.2019. a T OÜ suhtes tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus on jõustunud 24.05.2019. a. 20.06.2019. a esitas S ja võlgnik kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 33 210,40 eurot. Võlgniku varaks on haagis Tiki Treiler B-300, reg. märgiga xxxx, 2006. a. Selgituste kohaselt on haagisest alles vaid raam. Muu teadaolev vara puudub. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgnik T OÜ (registrikood xxxx, kustutatud) juhatuse liige ja üks omanikest alates 2009. a kuni 2015. a. 2011. a sai võlgnik osaühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks. Osaühing võttis S AS-ist laenu ja tagatiseks oli võlgniku käendus. 2015. a tekkisid osaühingul makseraskused oma kohustuste täitmisel, sh. maksuvõlad. Võlgnik võõrandas 2015. a osaühingu äriühingute likvideerimistega tegelevale isikule R. P. (isikukood xxxx), kes sai juhatuse liikmeks alates 06.11.2015. a, osanikuks sai Panama äriühing T. Maksu- ja Tolliamet tegi võlgniku suhtes 28.07.2017. a vastutusotsuse nr xxxx ning S AS esitas 16.10.2019. a Harju Maakohtule hagiavalduse T OÜ ja V. V.’i vastu solidaarvõlgnevuse nõudes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul võlgniku äriühingu poolt võetud kohustuse tagamiseks seatud käendused. Võlgnik ei ole allkirjastanud vara- ja võlgade nimekirja.

Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. Arvestades eeltoodut palub usaldusisik kohtul:

Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tegi täiendavad päringud, suhtles võlausaldajatega

Tunnid 0,5 0,5

Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Kokku

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.01.2024. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks.

Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.