Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
20.01.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-14-61735
Kohtuasi
XXX avaldus XXX ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks XXX suhtes ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2015
Menetlusosalised
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX,XXX; epost XXX) Avaldaja lepinguline esindaja XXX (e-post XXX) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku I määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Eestkosteasutus Tallinna linnavalitsus Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tammsaare tee 135, Tallinn 12915; e-post [email protected]))
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue. 28.11.2014.a. Harju Maakohtusse esitatud avalduses taotleb avaldaja lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus XXX suhtes ja anda lapse hooldusõigus avaldajale. Avalduse kohaselt on XXX vanemad XXX ja XXX. Avaldaja ja Puudutatud isik II pole kunagi olnud abielus. Nad kolisid veidi aega enne XXX sündi ühisele üüripinnale, kuid suhe perekonnana ei toiminud ja detsembris 2006.a. kolis Avaldaja koos XXX ühiselt pinnalt välja. Avaldaja ja Puudutatud isiku II suhe sellega lõppes ja omavahel katkes igasugune kontakt detsembris 2006.a., kui XXX oli ligikaudu 6 kuune.
Lahku minnes teatas Avaldaja Puudutatud isikule II, et ta soovib temalt lapse jaoks elatist ning kui Puudutatud isik II soovib lapsega suhelda, siis tal on see võimalus olemas. Puudutatud isik II ei ole lapsega kohtumiseks siiani, 8 aasta jooksul, soovi avaldanud . Pärast lahkuminekut on Avaldajal olnud mõned üksikud juhuslikud kohtumised Puudutatud isikuga II ja mõnel korral küsis politsei Avaldajalt Puudutatud isiku II asukoha kohta. Puudutatud isik II ei ole lapse käekäigu vastu mingit huvi tundnud, talle helistanud või püüdnud temaga kokku saada. Avaldajal on uus pere. Tema elukaaslane XXX on XXX igapäevaselt suurepäraseks isaks. XXX on nii Avaldajaga kui Heivoga emotsionaalselt väga lähedane, kuna nad mõlemad XXX väga armastavad ja on tema kasvatamist võtnud suure pühendumusega. XXX puuduvad igasugused suhted ka Puudutatud isiku II sugulastega. Puudutatud isikul II on ka poeg, kes peaks praegu olema 18 aastane. Ka teda ei ole Avaldaja ega XXX kunagi näinud. Avaldaja ja Puudutatud isiku II kooselu lõppemise oluliseks põhjuseks olid Puudutatud isiku II majanduslikult hävitav käitumine, kasiino- ja alkoholisõltuvus. Avaldaja ei soovi, et Puudutatud isikul II oleks XXX vara üle hooldusõigus. Puudutatud isikult II on XXX ülalpidamiseks välja mõistetud elatis, mida Puudutatud isik II on tasunud kohtutäituri kaudu kaheksa aasta jooksul 870,53 eurot. Puudutatud isikul II ei ole olnud soovi ega tahet oma lapse suhtes vanemlikku hoolimist ja hoolitsust üles näidata. Avaldaja on seisukohal, et XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja Avaldajale hooldusõiguse täielik üleandmine on kindlasti lapse parimates huvides. Puudutatud isiku XXX seisukoht XXX avaldas kohtuistungil kohtule, et on avaldusega nõus. Temal on teine perekond ja 10 kuune laps kasvatada. Eestkosteasutuste seisukohad Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. XXX määratud esindaja seisukohad Lapse esindaja toetab esitatud avaldust ja leiab, et isikuhooldusõiguse üleandmine lapse emale on antud juhul põhjendatud ja kaitseb lapse huve Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXX ei hoolitse XXX eest, ei tegele lapsega, ei soovi osaleda lapse kasvatamises, ei tunne huvi oma lapse käekäigu üle. Avaldaja teostab praktiliselt lapse sünnist alates reaalselt ainuhooldusõigust lapse üle, tehes ise kõik lapsega seonduvad otsused, samuti kandes kõik XXX hooldamise , kasvatamise ja arendamisega seotud kulutused. Kohus jõudis asja kohtuliku arutamise käigus veendumusele, et avalduse rahuldamine , viies õigusliku olukorra kokku faktiliste tingimustega, kannab lapse huve ja ei kahjusta alaealist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.