2.Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud 21.12.2005.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr 2490.
3.Välja mõista XXX elatis tema poja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 15.06.2014.a. – 14.10.2014.a. eest 390.- eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 23. jaanuarist 2015.a. 195.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
Kostja on kohustatud temalt tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise üle kandma iga kuu 1. kuupäevaks XXX poolt näidatud arvelduskontole märkides maksekorralduse selgitusse „XXX elatusraha“ .Menetluskulude jaotamine.
5.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
6.Jätta XXX menetluskulud XXX kanda.
7.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda. Kui keegi menetlusosalistest soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vastavalt menetluskulude jaotusele, tuleb tal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXXhagi XXXabielu sõlmiti XXX.a.
2.XXX.a. sündis XXX ja XXX abielust poeg XXX.
3.Pooled ei ela koos alates 2014.a. maikuust, hageja elab koos pojaga, kostja elab eraldi.
4.Kostja on osalenud oma lapse ülalpidamises pärast poolte abielusuhete lõppu lapsele vajalike asjade ja esemete ostmisega. Perioodil juunist 2014.a. kuni oktoobrini 2014.a. ostis kostja lapsele asju kuus keskmiselt 80.- euro väärtuses ja pärast 14.10.2014.a. toimunud kohtuistungit poole miinimumpalga väärtuses. Hagejate nõuded ja nende põhjendused.
Lk 2 (6)
3.15.06.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub XXX lahutada tema ja XXX abielu. Hageja väidetel ei laabunud nende suhted, sest kostja kasutab hageja suhtes psüühilist vägivalda ja suhtleb internetis teiste naistega. Pooled kolisid lahku ja elavad eraldi alates 2014.a. maikuust.
4.14.10.2014.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et on nõus olema kostjaga edasi formaalselt abielus kui kostja on nõus sõlmima temaga abieluvaralepingu. Hageja oli nõus, et kohus annab pooltele leppimisaega.
5.15.01.2015.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et pooled leppida ei suutnud, abielu jätkamist kostjaga ei pea ta võimalikuks ning palub nende abielu lahutada.
6.Samas hagiavalduses esitas kostja vastu nõude ka XXX, kes palus kostjalt välja mõista elatise 300.- eurot kuus. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et on nõus, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist ka miinimummääras, kui ta rohkem seda teha ei suuda. Hageja esindaja oli nõus, et kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et juunist oktoobrini ostis kostja lapsele asju 80.- euro väärtuses kuus ja alates oktoobri keskpaigast miinimumelatise väärtuses kuus.
7.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitasid hagejad abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, tõendid lasteaiast XXX, XXX, OÜ-st XXX, XXX, XXX arved XXX ja KÜ XXX arved hagejale. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja avaldas 14.10.2014.a. kohtuistungil seisukohta, et poolte abielu on võimalik päästa ning soovis saada selleks leppimisaega 3 kuud. 15.01.2015.a. kohtuistungil möönis kostja, et poolte suhted paremaks ei ole läinud ning nõustus, et ainult ühe poole soovil abielu jätkuda ei saa.
7.Elatise nõude osas leidis kostja, et ta on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ostes lapsele toitu, riideid, jalanõusid, raamatuid ja mänguasju ning viinud last ka ujuma, spordiüritustele jne. Vaatamata eeltoodule nõustus kostja maksma elatist miinimummääras.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ning tšekid, mis tõendavad lapsele tehtud kulutusi.
Kohtuotsuse põhjendused.
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Lk 3 (6)
PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et XXX ja XXX abielu kuulub lahutamisele, sest poolte abielusuhted on lõppenud, hageja on kindel, et ta suhteid kostjaga taastada ei soovi ning kohtu poolt antud 3-kuuline lepitusaeg ei andnud samuti soovitud tulemusi. Kohus leiab, et abielu on kahe inimese vabatahtlik liit ning kui üks isik selles liidus enam osaleda ei soovi, siis ei saa teine isik teda selleks ka sundida.
10.Elatise nõudes kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub PkS §-st 96 ja § 97 punktist 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule. Asjaolu, et lapse vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda, et nad võivad oma alaealisi lapsi kohtus esindada vaid üksteise nõusolekul, vaid seda, et mõlemal hooldusõiguslikul vanemal on lapse kohtus esindamise õigus lapse seadusliku esindajana. Olukorras kus üks hooldusõiguslikest vanematest jätab täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse oma last ülal pidada, on lapsel õigus esitada kohtusse hagi tema vastu elatise väljamõistmiseks ning seda saab laps teha üksnes teise hooldusõigusliku vanema ehk seadusliku esindaja kaudu. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on
Lk 4 (6)
miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
11.Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et perioodil juunist kuni 14. oktoobrini 2014.a. osales kostja oma poja XXX ülalpidamisel keskmiselt 80.- euroga kuus ning pärast 14.10.2014.a. minimaalse elatise suuruses, asub kohus seisukohale, et hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja rikkus perioodil juunist kuni oktoobri keskpaigani oma lapse ülalpidamiskohustust, sest andis lapse ülalpidamiseks vahendeid väiksemas summas kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalne elatis. Eeltoodud põhjendustel on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
12.Arvestades asjaoluga, et hageja nõustus kohtuistungil sellega, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist minimaalses määras, mis eelmisel aastal oli 177,50 eurot ja käesoleval aastal on 195.- eurot vastavalt PkS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärale, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida XXX ülalpidamiskulusid. Kuna kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuulub kostjalt hageja kasuks elatis väljamõistmisele seaduses sätestatud minimaalses määras.
13.Viimasena võtab kohus seisukoha selles kui palju on põhjendatud kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Arvestades asjaoluga, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja täitis oma poja ülalpidamiskohustust perioodil juunist kuni 14. oktoobrini keskmiselt 80.- euro suuruses kuus ehk kokku 320.- eurot, kuid oleks pidanud andma elatist 710.- eurot (4 x 177,50), tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 15.06.2014.a. – 14.10.2014.a. eest 390.eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 23. jaanuarist 2015.a. seaduses sätestatud minimaalses määras, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusele on käesoleval aastal 195.- eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna
Lk 5 (6)
arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et XXX esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on tema nõude hagihinnaks 3500.- eurot ja XXX esitatud nõude hagihinnaks 2250.- eurot (9 x 250). Menetluskulude jaotamine.
15.Juhindudes PkS § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes nende endi kanda. Kuna kohus rahuldab aga XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks, jätab kohus XXX menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel XXX kanda ja XXX menetluskulud elatise vaidluses tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.