Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Jätta menetluskulud R K kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud

Tallinn, XXX tee xxx korteriühistu (avaldaja) esitas 01.04.2024.a Harju Maakohtule avalduse R K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks, mida täiendas 16.04.2024.a ja 10.07.2024.a. Avaldaja palub R Klt avaldaja Tallinn, XXX tee xxx korteriühistu kasuks välja mõista põhivõlg 610,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised võla tekkimisest kuni 01.04.2024 eest summas 141,22 eurot ja jooksvad viivised alates 02.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Harju Maakohus võttis avalduse 28.08.2024.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isik esitas 11.09.2024.a ja 16.09.2024.a avalduse osas enda seisukoha. Puudutatud isik vaidleb tema vastu esitatud nõudele vastu. Avaldaja esitas enda täiendavad seisukohad 12.09.2024.a, 13.01.2025.a ja 17.01.2025.a menetlusdokumendis. Puudutatud isik esitas kohtule enda täiendavad seisukohad 15.01.2025.a ja 21.01.2025.a. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, esitatud seisukohtade ja tõenditega leiab, et käesolev asi on võimalik lahendada. Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttest ning menetlusosalistel puudub vaidlus selle osas, et puudutatud isikule kuulub xxx Avalduse järgi on puudutatud isik jätnud tasumata talle kuuluvate garaažidega seotud majandamiskulude tasumiseks koostatud ja esitatud arved, millel kajastuvad puudutatud isikule kuuluva garaažidega seotud majandamiskulude tasumisega seotud kohustused perioodil alates märts 2020 kuni märts 2023.a. Avaldaja on arvestanud tasumata arvetelt viivist summas 141,22 eurot kuni avalduse esitamiseni 01.04.2024.a. Avaldaja palub ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. Sama sätte lg 2 kohaselt võib eriomandi eseme hulka eluruumi või mitteeluruumi koosseisus kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KrtS § 5 alusel koos eriomandi loomise kokkuleppega võivad kinnisasja kaasomanikud sõlmida eriomandi sisu kohta ka muid kokkuleppeid, määrata korteriühistu põhikirja tingimused ja kehtestada korteriühistu majanduskava. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist

kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tuvastas kohtuasja materjalidest, et avaldaja on puudutatud isikule edastanud 27.08.2020.a arved nr 20/03\005 ja 20/03\020 puudutatud isiku e-posti aadressile xxx (dtl 122 – 124), avaldaja edastas 03.02.2023.a puudutatud isikule arved nr 20/03\005; 20/03\020; 20/09\005; 20/09\020; 21/02\005; 21/02\020; 22/02\005; 22/02\020 puudutatud isiku e-posti aadressile xxx (dtl 125 – 134) ning avaldaja on edastanud 17.03.2023.a arved nr 23/02\005; 23/02\020 puudutatud isiku e-posti aadressile xxx (dtl 114 – 119). Puudutatud isik on arvete kätte saamise osas vastu vaielnud ning välja toonud, et garaažide eest ei ole varasematel aastatel tasu küsitud, ta ei ole olnud majandamiskulude tasumise kohustusest teadlik ning talle ei ole ühtegi arvet edastatud. Puudutatud isik ei ole ka ühistule edastanud enda e-posti aadressi xxx, puudutatud isik ei kasuta e-posti aadressi xxx, nimetatud konto on suletud ning e-posti aadressile xxx pole talle ühtegi arvet saadetud (dtl 142, 152, 163, 169). Menetlusosaliste poolt esitatud tõenditest nähtub, et menetlusosaliste vahel võisid olla teatavad kommunikatsiooni probleemid, kuid kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et ta on puudutatud isikule arveid esitanud. Puudutatud isiku väited selle kohta, et ta ei kasutanud enda hot.ee e-posti aadressi ei tundu eluliselt usutav, samas ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isik nimetatud e-posti aadressilt dokumendid kätte sai. Seega ei ole võimalik väita, et puudutatud isik sai hot.ee aadressilt talle saadetud arved vastu võtta, küll aga nähtub kohtule esitatud tõenditest, et puudutatud isik pidi oma võlgnevustest olema teadlik vähemalt 03.02.2023.a seisuga, kui avaldaja edastas puudutatud isikule tasumata arved e-posti aadressile xxx, kuivõrd nimetatud e-posti aadress, mida puudutatud isik kasutab, on ühtlasi ka puudutatud isiku sidevahendiks, millelt puudutatud isik on suhelnud nii avaldajaga kui ka kohtuga käesolevas menetluses. Ka puudutatud isik esitas kohtule tõendina väljavõtte enda kirjavahetustest avaldajaga, milles nähtub, et puudutatud isik kasutab e-posti aadressi xxx (dtl 171). Seega saab kohus lugeda tõendatuks, et puudutatud isik oli enda võlgnevusest, mis on seotud arvetega nr 20/03\005; 20/03\020; 20/09\005; 20/09\020; 21/02\005; 21/02\020; 22/02\005; 22/02\020 teadlik alates 03.02.2023.a ning arvetest nr 23/02\005; 23/02\020 oli puudutatud isik teadlik alates 17.03.2023.a. Puudutatud isik ei ole nimetatud ja talle esitatud arveid tänaseni tasunud. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja ees enda kohustusi täitnud ning avaldaja on tõendanud enda sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu, leiab kohus, et vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 tuleb puudutatud isikult arvete nr 20/03\005; 20/03\020; 20/09\005; 20/09\020; 21/02\005; 21/02\020; 22/02\005; 22/02\020; 23/02\005; 23/02\020 tasumata jätmise eest avaldaja kasuks välja mõista 610 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus leidis, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isiku vastu, siis vastavalt KrtS § 42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt on avaldajal õigus nõuda ka viiviste tasumist. Avaldaja on palunud välja mõista põhivõlgnevuselt ka 01.04.2024.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 141,22 eurot. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et avaldaja on 03.02.2023.a saatnud puudutatud isikule arved nr 20/03\005; 20/03\020; 20/09\005; 20/09\020; 21/02\005; 21/02\020; 22/02\005; 22/02\020 ning 17.03.2023.a saatnud arved nr 23/02\005; 23/02\020, tuleb viivise arvestamisel lähtuda arvete esitamisele järgnevast päevast so arvetelt nr 20/03\005; 20/03\020; 20/09\005; 20/09\020; 21/02\005; 21/02\020; 22/02\005; 22/02\020 kuulub tasumisele seadusjärgne viivis perioodi 04.02.2023 – 01.04.2024.a eest summas 60,40 eurot ning arvetelt nr 23/02\005; 23/02\020 kuulub tasumisele seadusjärgne viivis perioodi 18.03.2023.a – 01.04.2024.a ees summas 19,54 eurot. Puudutatud isikult tuleb seega välja mõista 01.04.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 79,94 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2024.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokkuvõtlikult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: põhivõlgnevuse 610 eurot; seisuga 01.04.2024.a sissenõutavaks muutunud viivise 79,94 eurot; viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2024.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.