Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
04.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-50274
Tsiviilasi
Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) avaldus alaealise lapse TB suhtes tema vanema hooldusõiguse taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75013457; asukoht Tallinna 45, Loksa 74806), lepinguline esindaja Tiina Murdvee Puudutatud isik I TB (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht rahvastikuregistris XXXXXXX X-X, XXXXX; tegelik viibimiskoht XXXXX XXXXXXXXX, XXXXX
XXX X, XXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXX),
esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II AL (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX X-X, XXXXX XXXXX) Puudutatud isik III LL (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX X-X XXXXX XXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 25.06.2014 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda, välja arvatud alaealise lapse riigi õigusabi kulu, mis jäetakse riigi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas 12.03.2014 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse TB (puudutatud isik I) suhtes tema vanema hooldusõiguse taastamiseks. Avaldaja palus tühistada lapse isa AL (puudutatud isik II) hooldusõiguse osalise piirangu puudutatud isiku I suhtes.
Avalduse kohaselt on Harju Maakohus 04.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-59442 piiranud lapse isa isikuhooldusõigust lapse suhtes osas, mis puudutab lapse igapäevase viibimiskoha otsustamist. 27.01.2014 esitas puudutatud isik II avaldajale avalduse, milles soovis hakata oma poega kasvatama. Laps viibib alates 2011.a igapäevaselt XXXXX XXXXXXXXXX. Lapse emalt RB-lt on võetud lapse suhtes nii isiku- kui varahooldusõigus Harju Maakohtu 28.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-18011. Lapse isa on last külastanud XXXXX XXXXXXXXXX, on kohtunud lapsega ka väljaspool lastekodu, on näidanud üles huvi lapse käekäigu vastu ning nendevaheline suhtlus on saavutanud perekonnaliikmete usaldusväärsete suhete taseme. Puudutatud isikul II on alaline töökoht ja püsiv sissetulek Soome Vabariigis, ta viibib Eestis puhkusel iga 3 nädala tagant ja elab Eestis olles oma korteris Loksal. Lapsel on Loksal elades võimalik hakata käima Loksa Lasteaias Õ ja ajal, mil lapse isa viibib Soomes, kasvataks last puudutatud isiku II ema, lapse vanaema LL (puudutatud isik III), kes on andnud selleks avaldajale oma kirjaliku nõusoleku.
25.04.2014 esitas puudutatud isik III kohtule kirjaliku nõusoleku, et laps elab tema juures ajal, mil lapse isa on Soomes tööl.
25.04.2014 esitas puudutatud isik II kohtule arvamuse, milles palus avaldaja avalduse rahuldada ja lapse isa hooldusõiguse lapse suhtes taastada, kuna ta soovib ise last kasvatada ning on saanud pojaga lähedasteks. Puudutatud isik II lisab, et tema Soomes töötamise ajal saab laps elada vanaemaga ja hakkab käima Loksa linna lasteaias.
27.04.2014 esitas lapse esindaja riigi õigusabi korras kohtule esialgse seisukoha, mille kohaselt ei ole esindajal kindlat veendumust, et lapse ja tema isa suhetes on saavutatud perekonnaliikmete usaldusväärsete suhete tase ning ebaselge on ka, miks avaldaja on kiirustades esitanud avalduse hooldusõiguse taastamiseks olukorras, kus varasemas kohtuasjas märgitud kompromissi tingimused ei ole täidetud. Tsiviilasjas nr 2-11-59442 04.07.2012 tehtud määruse kohaselt kohustus lapse isa alaealise lapse suhtes täieliku hooldusõiguse taastamiseks õppima selgeks eesti keele vähemalt A2 tasemel, läbima keeleeksami, esitama tervisetõendi tema tervisliku seisundi kohta koos kinnitusega alkoholi, narkootilise ja psühhotroopsete ainete tarvitamise ja sõltuvuse kohta, läbima edukalt Sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud PRIDE koolituse ning esitama eestkosteasutusele tõendid lapse elukoha ja tingimuste kohta. Tsiviilasja nr 2-11-18011 materjalidest nähtuvalt tarvitas lapse isa koos emaga regulaarselt alkoholi. Samuti osundas esindaja, et lapse isa isadus tuvastati hilisemalt 2011.a ja isa ei olnud oma lapsega suhelnud, kuid oli teadlik asotsiaalsetest tingimustest, millistes laps viibis. Esindaja suhtles ka XXXXX XXXXXXXXX töötajatega ja selgus, et lapse isa ei räägi endiselt eesti keelt, kuid laps on võimeline suhtlema vaid eesti keeles. Lastekodu tegevjuhi sõnul on lapse ja tema isa suhted jahedad, laps ootab isa kingituste saamise motiividel. Lapse vanaema ei ole last lastekodus vaatamas käinud. Esindaja külastas last ja tema isa Loksa korteris. Külastuse ajal tundus laps esindajale ebalev ja kartlik. Lapse isa kinnitas, et on alkoholist täielikult loobunud, soovib tegeleda poja kasvatamisega ja loodab edaspidi
leida püsiva töökoha Eestis. Lapse isa väitis, et kuigi ta ei räägi eesti keelt, saavad nad lapsega teineteisest aru. Siiski on esindaja hinnangul ilmne, et lapse isa ei ole eesti keele omandamisega tegelenud ja muude kompromissi tingimuste täitmise kohta tõendeid pole.
07.05.2014 esitas lapse esindaja riigi õigusabi korras kohtule täiendava arvamuse, mille kohaselt ei ole tal jätkuvalt veendumust, et lapse ja tema isa suhetes on saavutatud perekonnaliikmete usaldusväärsete suhete tase. Seejuures on oluline, et last hakkab kasvatama mitte isa ise, vaid vanaema, kellega lapsel senine kontakt puudub. Laps veetis isaga ühe nädala (19.04 - 27.04.2014) ning lastekodu töötajate väitel oli laps öelnud, et ta ei saanud isaga rääkida eriti, kuna ta rääkis mingit teist keelt, kuid kuidagimoodi õnnestus üksteisest aru saada. Lapse väitel käidi koos poes, kinos, autoga sõitmas ja isa sõbra perel külas. Lapse väitel ta vanaema eriti ei näinud.
08.05.2014 istungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja lapse isa esitatud arvamuse juurde. Lapse vanaema lisas, et ei ole kindel, kas saab lapse kasvatamisega hakkama, kuna teab, et laps ei võta teda nii hästi vastu kui isa, on häbelik ja võõrastab. Samuti märkis vanaema, et tal oli hiljuti põlveoperatsioon ja ta peab taastuma. Kohus kohustas avaldajat välja selgitama lapse vajadused, sh kui avaldaja läheb lapse ja isaga koos vanaema elukohta ja küsib lapse käest, mida ta arvab kui ta vanaema juures elama hakkab, võib-olla tahab laps esialgu külas käia, aega veeta, et harjuda tema jaoks võõraste inimestega. Samuti osundas kohus, et asjas on vajalik esitada asjatundja (psühholoogi) arvamus selle kohta, kas laps on elukoha muutuseks valmis.
06.06.2014 esitas avaldaja kohtule avalduse sooviga võtta tagasi 12.03.2014 avaldus puudutatud isiku II hooldusõiguse piirangu tühistamiseks puudutatud isiku I suhtes ning palus tsiviilasja nr 2-14-50274 menetluse lõpetada.
Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 25.06.2014 määrusega Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) avalduse alaealise lapse TB suhtes tema vanema hooldusõiguse taastamiseks läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning TB riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lgd 1 ja 3).
10.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus kohustas alaealise lapse huvidest lähtuvalt avaldajat esitama lapse isa hooldusõiguse taastamise otsustamiseks täiendavaid tõendeid ning selgitama välja lapse huvi ja tahe. Kohtu hinnangul ei ole laps ja teda tegelikult kasvatama hakkav vanaema lähedased ning laps võõrastab vanaema. Samuti on vanaema lapse kasvatamise osas ebakindel ja viitas terviseprobleemidele. Seega ei ole lapse isapoolne perekond valmis last veel enese juurde elama võtma, nad ei ole lapse elukoha muutumise võimalikke tagajärgi piisavalt analüüsinud.
11.Avaldaja ei esitanud kohtu nõutud täiendavaid tõendeid ja esitas kohtule avalduse tagasivõtmise avalduse. Tsiviilasjas on selgunud, et lapse huvides ei ole menetluse jätkamine. Lapse isa tegelikult last igapäevaselt kasvatama ei hakkaks. Laps elab koos õdede-vendadega lastekodu peremajas ja seepärast on lapse huvidega kooskõlas senise
elukorralduse jätkumine. Arvestades avaldaja esitatud tagasivõtmise avaldust tuli menetlus asjas lõpetada. Määruskaebus
12.AL palub maakohtu määruse tühistada, taastada tsiviilasja menetlus ja taastada puudutatud isiku II hooldusõigus puudutatud isiku I suhtes.
13.Maakohus jättis ebaõigesti avalduse läbi vaatamata. Selle asemel, et välja selgitada ja esitada kohtu poolt nõutud andmed, esitas avaldaja kohtule avalduse, milles soovis tagasi võtta 12.03.2014 esitatud avalduse. Isegi kui avaldaja võttis avalduse tagasi, pidi kohus asja menetlema lapse huvides omal algatusel ja äranägemisel. Kohtul tuli välja selgitada lapse vajadused ja soovid, koguda tõendeid, korraldada istung ning piisavate andmete olemasolul oleks olnud võimalik otsustada, milline seisukoht asjas võtta.
14.Puudutatud isik II leiab, et tema ja ta perekond on põhjalikult analüüsinud lapse elukoha muutuse tagajärgi. Lapse vanaema on erialalt lasteaia kasvataja, oskab hästi lastega läbi saada ja pensionärina on tal aega lapsega tegeleda. Vanaema terviseprobleemid olid ajutised. Lapse isal ja vanaemal on korterid Loksal, lapse isapoolsel tädil on tütar, kes on puudutatud isikust I kaks aastat vanem ja kellega puudutatud isik I on juba ammu koos mänginud. Samuti elavad Loksal ka lapse emapoolsed sugulased. Hetkel elab puudutatud isik I lastekodus kahe poolvennaga, kellest ühega pole tal läbisaamine hea.
15.Õiged ei ole lapse esindaja viited varasemas menetluses sõlmitud kompromissi kohta. Puudutatud isik II leiab, et ta ei pea lapse isana õppima selgeks eesti keelt B1 tasemele vastavalt selleks, et suhelda oma pojaga. Pealegi selliseid kursusi enam ei ole. Asjaolu, et lapse isa räägib lapsega vene ja soome keeles on lapse jaoks parem, kuna laps õpib selgeks kolm keelt. Puudutatud isik II leiab, et varem sõlmitud kompromissi tingimused tuleb ümber vaadata. Teiste menetlusosaliste seisukohad
16.Lapse esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Puudutatud isik III esitas kohtule avalduse, mille kohaselt on ta nõus last lasteaeda viima ja sealt ära tooma ning vaatama tema järgi sel ajal, kui lapse isa töötab Soomes.
18.Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 25.06.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Kohtu poolt vanema õiguste määramine lapse suhtes toimub hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 8). TsMS § 476 järgi algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või avalduse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud, et kohus võib menetluse algatada üksnes avalduse alusel. PKS § 123 lg 1 järgi tuleb kohtul lapse hooldusõigusse puutuvaid asju läbi vaadates teha esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kohus muuta varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kohus võib selle sätte alusel lõpetada ka vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Kolleegiumi hinnangul ei tulene seadusest üheselt, et vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise saaks kohus lõpetada üksnes avalduse alusel. Seetõttu on põhimõtteliselt õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohtul tulnuks avalduse tagasivõtmise avalduse esitamisest sõltumata asjas menetlust jätkata. Seda siiski eeldusel, et asja sisuline lahendamine olnuks lapse huvides.
22.Preagusel juhul on maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt kaalunud menetluse lõpetamisel lapse huve ning arvestanud ka muude oluliste asjaolude ja asjaomaste isikute õigustatud huvidega. Kokkuvõttes on asunud maakohus aga seisukohale, et lapse isapoolne perekond ei ole valmis last veel enese juurde elama võtma. Sellise hinnanguga tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda. Tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et avalduse läbivaatamata jätmine võiks mõjuda lapse heaolule või arengule halvasti või põhjustada muid negatiivseid tagajärgi.
23.Harju Maakohtu 04.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-59442 on lapse isa isikuhooldusõigust lapse suhtes piiratud lapse igapäevase viibimiskoha otsustamisel kuni hooldusõiguse teostamist taksitavate objektiivsete takistuste äralangemiseni. Nimetatud määrusega kohustus lapse isa lapse suhtes täieliku isikuhooldusõiguse taastamiseks mh õppima selgeks eesti keele vähemalt A2 tasemel ja läbima keeleeksami ning läbima edukalt Sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud PRIDE koolituse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa keeleeksami ega PRIDE koolituse läbimise kohta dokumente esitanud. Määruskaebuse väide, et vastavad kursused puuduvad, on põhistamata. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et PRIDE koolitusi korraldab Tervise Arengu Instituut. Vastav info on leitav ka instituudi kodulehelt (www.tai.ee). Eeltoodut arvestades ei ole lapse isa teinud seni kõike enda poolt vajalikku hooldusõiguse taastamiseks.
24.Lisaks märgib ringkonnakohus, et lapse isa ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et piiratud isikuhooldusõiguse taastamine oleks praegusel hetkel lapse parimates huvides. Lapse isa töötab igapäevaselt Soomes, viibides Eestis vaid iga kolme nädala tagant. Tegelikult hakkaks last kasvatama vanaema, kellega lapsel pole senini turvalist lähedussuhet tekkinud, kuna laps pole temaga eriti koos viibinud. Maakohus on mh tuvastanud, et lapse vanaema on lapse kasvatamise osas ebakindel. Oluline on seejuures ka, et laps oskab rääkida üksnes eesti keelt, kuid isa ja vanaema suhtlevad temaga vene keeles. Lapse isa arvamus, et selline olukord on lapse jaoks isegi parem, ei ole kolleegiumi arvates veenev. Arvestades lapse varasemat ebastabiilset elukäiku ja lapse vanust, võib võõrasse keelekeskkonda sattumine tekitada lapses pigem lisapingeid ja negatiivseid üleelamisi, mille vältimise vajadusele on viidanud ka avaldaja ning lapse esindaja. Kindlasti ei aita keelebarjäär kaasa usaldusväärsete suhte loomisele lapse ning isa ja tema perekonna vahel. Laps vajab isa ja
vanaemaga kooselamiseks veel kohanemisaega. Nendel põhjustel on lapse huvides senise harjumuspärase ja tuttava elukorralduse jätkumine.
25.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesolevas asjas tehtud lahend ei piira isa õigust taotleda asjaolude ja olukorra muutmise korral PKS § 1231 lg 2 alusel kohtult hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatamist. Sellise avalduse rahuldamiseks peab aga kohus tuvastama, et hooldusõiguse taastamise eeldused on täidetud.
26.TsMS §-st 172 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda, välja arvatud alaealise lapse riigi õigusabi kulu, mis jäetakse riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.