Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK Incure OÜ, rg-kood 11542046, asukoht: XXX) lepinguline esindaja Anu Volmer
vastu võlgnevuse
Kostja: J. Š. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX-i ; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 07.12.2024 avalikult [teadaanne number
XXX])
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Jätta OK Incure OÜ hagi J. Š.
vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-23-119275 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 09.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J. Š. (kostja) 1933,59 euro saamiseks. Kohsu tegi 01.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.09.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 21.09.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Hageja esitas 04.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1575,90 euro, intressi 199,47 euro, viivise 442,51 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 350,00 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Pärnu Maakohus võttis 17.04.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number XXX). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 21.11.2024. Teadaande kättetoimetatuks lugemise tähtpäev on 07.12.2024. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
5.1.BB Finance OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 16.06.2018 laenulepingu nr 2101800464, mille alusel sai kostja laenu 500,00 eurot. Lepingus 2101800464 on pooled kokku leppinud intressimääraks 41% aastas, krediidikulukuse määr 56,41%. Laen summas 500,00 eurot on kantud 16.06.2018 kostja arvelduskontole. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 155,98 eurot.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-119275
5.2.Laenuandja ja kostja sõlmisid 19.10.2018 lisalaenu lepingu nr 2101826519, milles lepiti kokku laenusummas 995,93 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosa jäägist 442,03 eurot, lisalaenu väljamaksest 493,00 eurot ja lepingutasust 60,90 eurot), intressimääras 44,9% aastas, krediidi kulukuse määras 56,40% aastas. Lisalaen summas 493,00 eurot on kantud 19.10.2018 kostja arvelduskontole. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 708,43 eurot.
5.3.Laenuandja ja kostja sõlmisid 31.08.2019 lisalaenu lepingu nr 2101906481, milles lepiti kokku laenusummas 970,83 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosa jäägist 615,87 eurot, lisalaenu väljamaksest 300,00 eurot ja lepingutasust 54,95 eurot), intressimääras 41,8% aastas, krediidi kulukuse määras 56,41% aastas. Lisalaen summas 300,00 eurot on kantud 31.08.2018 kostja arvelduskontole. Lepingu katteks tagasimaksed puuduvad.
5.4.Laenuandja ja kostja sõlmisid 21.09.2019 lisalaenu lepingu nr 2101912313, milles lepiti kokku laenusummas 1203,98 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosa jäägist 970,83 eurot, lisalaenu väljamaksest 150,00 eurot, kiirmakse teenustasust 15,00 eurot ja lepingutasust 68,15 eurot), intressimääras 42,2% aastas, krediidi kulukuse määras 56,42% aastas. Lisalaen summas 150,00 eurot on kantud 21.09.2019 kostja arvelduskontole. Lepingu katteks on maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 201,21 eurot.
5.5.Laenuandja ja kostja sõlmisid 14.11.2019 lisalaenu lepingu nr 2101929722, milles lepiti kokku laenusummas 2399,11 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosa jäägist 1137,31 eurot, lepingutasust 135,80 eurot ja lisalaenu väljamaksest 1126,00 eurot), intressimääras 44,6%. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt eeldusel, et 2399,11 euro laenamisel 60 kuuks, fikseeritud intressimääraga 44,6% aastas, on krediidi kulukuse määr 56,42% aastas, lepingutasu 135,80 eurot, tagasimaksete summa 6021,00 eurot, tagasimakstav kogusumma 6021,00 eurot. Lisalaen summas 1126,00 eurot on 14.11.2019 kantud kostja arvelduskontole. Lepingu 2101929722 katteks on tagasimakseid tehtud kostja poolt kokku summas 3669,40 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 823,21 eurot, intressi katteks 2789,39 eurot, viivise katteks 1,80 eurot ja meeldetuletuskirja tasude katteks 55,00 eurot.
5.6.Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti aluseks kostja pensionikonto sissemaksed Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
5.7.Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust kohaselt, edastas laenuandja kostjale 28.01.2023 lepingu ülesütlemise teatise. Laenuandaja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 11.02.2023 võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks, sealjuures hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust täiendavaks tähtajaks ei likvideerinud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 28.11.2022, 28.12.2022 ja 27.01.2023 osamakse tasumisega, oli laenuandajal õigus leping üles öelda, mida laenuandaja ka tegi, lugedes lepingu 2101929722 ülesöelduks 12.02.2023 seisuga. Laenuandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades nõude loovutamise teatise 13.02.2023.
5.8.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust 2101929722 tuleneva põhivõlgnevuse summas 1575,90 eurot (laenusumma 2399,11 eurot - tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 823,21 eurot).
5.9.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku 199,47 eurot, mis tuleneb lepingu 2101929722 tasumata jäänud maksegraafikujärgsest intressi osamaksetest alates 28.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 12.02.2023
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-119275
5.10.Krediidiandjal on üldtingimuste punktist 12.2.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt õigus nõuda maksetega hilinemisel viivist määraga 43,80% aastas (päevamääraga 0,12%). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 442,51 eurot.
5.11.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale laenuandaja poolt edastatud 29.11.2022, 29.12.2022, 28.01.2023 ning tasumata tasulised võlateatised 05.12.2022 (5,00 eurot), 04.01.2023 (5,00 eurot) ja 28.01.2023 (5,00 eurot). Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 28.02.2023 (25,00 eurot), 16.03.2023 (5,00 eurot), 12.04.2023 (5,00 eurot).
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Dokumendid toimetati kostjale avalikult kätte 21.11.2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 23.12.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 14.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr 2101929722 (sh refinantseeriti varasemaid kohustusi) tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-119275 nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.
12.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 214-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
13.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses selliseid asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on laenuandja rikkunud VÕS § 4034 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-119275 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus laenulepingute nr 2101800464, 2101826519, 2101906481, 2101912313 ja 2101929722 VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates laenulepingute sõlmimisest kuni laenulepingu nr 2101929722 ülesütlemiseni oli intressimäär 0% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenulepingu nr 2101800464, katteks tasunud 155,98 eurot, laenulepingu nr 2101826519 katteks tasunud 708,43 eurot, laenulepingu nr 2101906481 katteks tasumisi ei ole toimunud, laenulepingu 2101912313 katteks tasunud 201,21 eurot ja laenulepingu nr 2101929722 katteks tasunud 3669,40 eurot. Seega kostja on saanud laenulepingute alusel laenu kokku 2569,00 eurot (500€+493€+300€+150€+1126€) ning on teinud tagasimakseid kokku 4735,02 eurot. Kuivõrd kostjal puudub põhiosa võlgnevus, siis ei saa kostjal olla ka viivise ega sissenõudmiskulude võlgnevust. Seetõttu kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
14.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.