Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
224,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX)
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu.
Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel 20.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX võlgnevus 142,46 eurot (millest 131,28 eurot põhivõlgnevus; intress 0,48 eurot, 10,70 eurot perioodi 23.02.2023 kuni 13.11.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,28 eurot) perioodi eest 14.11.2023 kuni 29.01.2025 k.a summas 19,48 eurot.
Välja mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,28 eurot) alates 30.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. R. vastu intressi 35,29 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,56 euro ja sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 70,09% ulatuses M. R. kanda ja 29,91% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 270 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 euro, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 189,24 eurot mõista M. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. R. (kostja) 230,40 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.10.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 131,28 euro, intressi 35,77 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 24,26 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 14.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 25% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 253,50 eurot.
3.Kohtu nõudel hageja 27.03.2024 täpsustas lepingu ülesütlemise põhjendusi, nõude loovutamisega seonduvat ning sissenõudmiskulude nõude alust.
4.Pärnu Maakohus võttis 12.04.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 01.11.2024. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-131404
5.1.Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.05.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba järelmaksuga. Lepinguga on pooled kokku leppinud täismaksepuhkus alates 20.05.2022 kuni 15.11.2022. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja poolt jäi tasumata 15.11.2022, 15.12.2022 ja 15.01.2023 maksetähtpäevaga osamaksed. Krediidiandja 02.02.2023 edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14 päeva. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset, ehk kostjal on tasumata alates esimesest osamaksest. 22.02.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 27.02.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.2.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Samuti võttis krediidiandja arvesse kostja poolt laenutaotluses kostja poolt esitatud andmed. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
5.3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas so 0,07% päevas. Intressi arvestamisel lähtus krediidiandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1 osamaksest 15.11.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 22.02.2023 summas 35,77 eurot.
5.4.Üldtingimuste p 11.1 ja 11.2 on märgitud hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulude 30,00 eurot: 13.04.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 24.04.2023. teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 24.05.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot.
5.5.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 131,28 eurot lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 25% aastas so 0,07% päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,26 eurot.
5.6.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 15.11.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-131404 esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 20.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-131404 VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
12.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
13.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem kohtule selliseid asjaolusid esile toonud.
14.Lepingu nr XXX alusel sai kostja krediiti 131,28 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja tagasimakseid teinud ei ole. Kuna kohtu hinnangul oli laenulepingu ülesütlemine kehtiv, siis kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse. Kostja põhivõlgnevus on 131,28, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
15.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 403 4 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Alates 01.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.02.2023 oli intressimäär 4,00% aastas. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et krediidi andmisel oli rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis 15.01.2023 osamakse tasumise ajal oli kostja võlgnevuse jääk 131,28 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku 0,48 eurot. Periood
Maksetähtaeg
Põhiosa jääk
Intress
15.12.2022-14.01.2023
15.01.2023
131,28
0,13
15.01.2023-14.02.2023
15.02.2023
131,28
0,28
15.02.2023-22.02.2023
22.02.2023
131,28
0,07
KOKKU
0,48
16.Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 30,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2 p 1. Hageja selgitas täiendavalt, et hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist, seega on sissenõudmiskulud põhjendatud. Hagiavalduse lisana 4 on lisatud üldtingimused, mille p 11.1 ja 11.2 kohaselt hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on hageja hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-131404 sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Kostjaga on kokku lepitud üksnes hinnakirjas, kuid hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et kostjaga oleks kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 30,00 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 25% aastas s.o 0,007% päevas alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.11.2023. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (131,28 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 23.02.2023 kuni 13.11.2023 viivis 10,70 eurot.
19.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 14.11.2024 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,48 eurot ning alates 30.01.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).
20.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
21.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 273,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 273,50 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-131404 mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 70,09% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 189,24 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.