Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-55530
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(sündinud XXX; elukoht XXX, e-post XXX)
XXXhagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes
Hageja lepinguline esindaja advokaat Andres Vinkel (epost [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.09.2014
Tallinna
Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti XXX Iirimaal. Hageja alaline elukoht on Iirimaal, kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Pooled elavad lahus, abielulist kooselu poolte vahel ei ole detsembrist 2013. Hageja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja seisukoht Kostja kinnitab 25.09.2014 kohtuistungil kohtule, ta ei soovi hagejaga abielus olla. Kostjal on teise mehega laps ja ta soovib kiiresti lahutust. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 25.09.2014 kohtuistungil ära hageja lepingulise esindaja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Käesoleval juhul on hagejal Pakistani kodakondsus ja ta elab Iirimaal. Kostjal on Eesti kodakondsus ja ta elab Eesti Vabariigis. Hagiavalduse kohaselt soovivad mõlemad pooled, et abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas 25.09.2014 toimunud kohtuistungil kohtule, et ta ei soovi hagejaga abielus olla ja tal on teise mehega laps. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides. Hageja elab Iirimaal ning ei soovi tulla elama Eestisse ning kostjal on teise mehega. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad otsusele edasikaebamise õigust kolmele päevale. Seega lühendab kohus poolte kokkuleppel apellatsioonitähtaega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.