Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagejad XXX ja XXX esitasid Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Hagejad elavad koos oma emaga ja on oma ema ülalpidamisel. Kostja hagejate ülalpidamiskohustust ei täida ja hagejate ema sissetulek ei võimalda üksi kahte hagejat ülal pidada. Hagejate ema igakuine netto töötasu on 550 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas, so ühele hagejale 177,50 eurot alates septembrist 2013. Hagejate seaduslik esindaja esitas seoses kostja vastuväidetega kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole ta nõus elatise maksmisega alates märtsist 2014 summas 50 eurot ühele lapsele. Kostja lõpetas materiaalselt pere toetamise juunis 2013. Seoses sellega pidi hagejate seaduslik esindaja tegema 36-48 tundi ületunde kuus, et tagada enda ja laste normaalne elutase. Kostja registreeris ennast demonstratiivselt töötuks kaks nädalalt pärast hagi esitamist. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja võttis perioodil september 2013 kuni veebruar 2014 hagejate ülalpidamisest osa. Hagejad ja hageja seaduslik esindaja elasid kuni 22.02.2014 koos kostjaga kostja ema korteris XXX, Tallinn. Kostja on alates detsembrist 2013 töötu ja on alates 03.06.2014 töötuna arvel Eesti Töötukassas. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalik käesoleval ajal kummalegi hagejale tasuda igakuiselt elatist miinimumsummas. Kostjal on võimalik kuni töökoha leidmiseni tasuda lastele igakuist elatist ühele lapsele 50 eurot kuus alates märts 2014. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so alates 19.05.2014. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos oma emaga. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle ja selle üle mis ajast tuleb elatis kostjalt välja mõista. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise alates septembrist 2013 seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidleb 19.08.2014 toimunud kohtuistungil nimetatud summale vastu, kuna ta on töötu ja on nõus maksma elatist abielu lahutamise päeva järgmisest päevast 01.04.2014. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014 aastal 177,50 eurot), siis kostjal tuleb hagejatele tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus on seisukohal, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub alus. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul aga puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolud, millest tulenevalt kohus saaks elatist vähendada alla miinimummäära. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejad elasid koos oma emaga ja kostjaga kuni 22.02.2014 koos kostja ema korteris ning hagejate seaduslik esindaja ei ole enne hagi esitamist kordagi laste ülalpidamist nõudnud, siis tagasiulatuv nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue võib asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda ning olla kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja ülalpidamisvõime ei ole käesoleval ajal selline, et ta suudaks tasuda hagejatele igakuise elatise miinimumsummas kummalegi hagejale alates 19.05.2014 ning tasuda ka tagasiulatuva elatise nõude. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib tekitada olukorra, kus hagejate huvid on rohkem kahjustatud, kuna kostja ei suuda täita igakuise elatise maksmise kohustust. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.