Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

27.05.2014. a esitas A. K. (esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse T. K. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. 04.06.2014. a liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse ning jätkas menetlust numbri 2-14-52573 all. 05.09.2014. a oli käesolevas tsiviilasjas määratud kohtuistung. 25.08.2014. a teatas kostja T. K. kohtule, et tal ei ole seoses kauge vahemaa ja majanduslike raskuste tõttu võimalik kohtuistungile ilmuda. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse.

Kompromissleping 08.09.2014. a esitasid hageja seaduslik esindaja advokaat Peep Rajavere ja kostja T. K. kohtule poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, mille kohaselt: 3.1.Lõpeb Pärnu Maakohtu 15.12.2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-49540 kindlaks määratud A. K. (*) kohustus maksta A. K. (*) ülalpidamiseks igakuist elatist 111,85 eurot kuus kuni A. K. täisealiseks saamiseni *. a alates 14. veebruarist 2014. a; 3.2.T. K. (*) kohustub maksma A. K. ülalpidamiseks elatist summas 177,50 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 14. veebruarist 2014. a kuni A. K. täisealiseks saamiseni *a ja kui A. K. jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3.3.Tuleb tunnustada Pärnu Maakohtu 15.12.2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-49540 tuvastatud A. K. kohustust maksta laps A. K. (*) ülalpidamiseks elatist 111,85 eurot kuus kuni A. K. täisealiseks saamiseni *. a. 3.4.Hageja ja kostja lepivad punktides 2 ja 3 fikseeritud ülalpidamiskohustuste vastastikuses täitmises kokku selliselt, et kuni laps A. K. elab alaliselt ema T. K. juures ning laps A. K. elab alaliselt isa A. K. juures, siis on kumbki laps täielikult selle vanema ülalpidamisel, kelle juures ta elab ning vanemad endast lahus elava lapse ülalpidamiseks rahas elatist ei maksa; 3.5.A. K. ja T. K. on kompromissi punkti 4 täitmises kokku leppinud et: 5.1 T. K. kohustub 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumisest esitama kohtutäitur Igor Prigoda’le avalduse Pärnu Maakohtu 15.12.2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-49540 A. K. A. K. ja A. K. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise alates 14. veebruarist 2014. a aja eest sissenõutavaks muutunud osas täitemenetluses sissenõudmise lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise kokkulepe ei puuduta enne 14. veebruari 2014. a sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevust; 5.2 Kui T. K. ei esita tähtajaks punktis 5.1 nimetatud avaldust pärast 14. veebruari 2014. a sissenõutavaks muutunud või sissenõutavaks muutuva väljamõistetud elatise täitemenetluses A. K. sissenõudmise lõpetamiseks või esitab uue täiteavalduse alates

Pooled paluvad tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses. Pooled on TsMS § 64 lg 2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises viiele päevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, st et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, st jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et hagejal on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurenemist, kui suurenevad laste vajadused või muutuvad vanemate varalised võimalused ülalpidamiskohustust täita. Pooled on kokku leppinud, et arvestades asjaolu, et kokku lepitud elatis on vaid pool PKS sätestatud miinimumelatisest, on lastel õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamiseks ka juhul, kui kostja rikub kompromissiga kindlaks määratava elatise maksmise kohustust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled on vastavalt TsMS § 64 lg-le 2 kokku leppinud, et lühendavad käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja viiele päevale alates määruse kätte saamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja menetluskulud jätnud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.