2-14-5368/37 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõisteti 26.10.2004.a kohtuotsusega XXX välja alaealise lapse XXX ülalpidamiseks igakuine elatis 2330 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni XXXtäisealiseks saamiseni. 26.10.2014.a otsuses oli kohus seisukohal, et XXXülalpidamiseks vajalikud kulud kuus on umbes 5 351 krooni. Kohus arvestas, et kostja peab maksma elatist pool nimetatud summast ning sellest arvestati maha kohtumenetluse ajal lapse kasuks tehtud elukindlustuse makse. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2005.a otsusega jäeti Rapla Maakohtu otsus elatise suuruse osas kehtima, kuna seda ei vaidlustatud. SEB Panga klienditeenindaja kinnitusel lõpetas kostja Adriana elukindlustuse lepingu 2012.a veebruaris ja võttis kogunenud summa välja. Järgmise kuu alguses ostis kostja 21 000 krooni eest osaluse ettevõttes OÜ XXX. Seega ei ole lapsel enam talle vajalikku elukindlustust, mille tõttu ja võrra kohus 2004.a kostjale väiksema igakuise elatismakse kohustuse määras. Kostja ei ole vabatahtlikult oma lapsele kohtu poolt määratud elatist maksnud alates 2005.a augustist, seega juba üle 8 aasta. Lisaks elatise mittemaksmisele ei ole ta osalenud lapse kasvatamisel mitte mingil muul moel, pole suhelnud ega kirjutanud. Elatise suuruse määramisest on möödunud üle 9 aasta ja selle aja jooksul on hinnad tõusnud kordades, lapse vanuse kasvades on suurenenud ka kulud. Kostjalt väljamõistetud elatis on väiksem kui pool miinimumpalka. Septembris 2012 esitati hageja palvel avaldus kohtutäiturile perioodil 2005-2012 tekkinud elatise võla kättesaamiseks. Võlgnetav elatise summa oli 12 807,12 eurot. Kohe peale seda vähendas kostja XXX oma kontole oma firmast kantavat töötasu selliselt, et kohtutäituril ei õnnestunud kontolt midagi saada. Lisaks sellele lasi ta kohe oma abikaasal kostja teisele (siis 2-aastasele), temaga koos elavale lapsele, määrata kohtu poolt igakuise elatise summas 191,72 eurot, et kohtutäitur lisaks miinimumpalga suurusele summale jätaks arestimata tema kontolt eeltoodud elatise suuruse summa. Seejärel esitas kostja 2012 a lõpus avalduse kohtusse hageja vastu oma isaduse tuvastamiseks ja sünnitunnistuselt kustutamiseks. Kostja kaebas ka

kohtutäituri kohtusse, et täitur jätaks lisaks miinimumpalgale kontole ka temaga koos elava lapse elatiseraha. Kui täitur tegi sellekohase otsuse 2013.a juulis, tõstis kostja kohe oma maksustatavat palka selle võrra. See on järjekordne näide, kuidas kostja oma palgaga vastavalt vajadusele manööverdab ja võtab oma ettevõtlustulu välja pigem dividendidena sularahas või teise isiku kontole. Kõikide kohtuprotsesside jaoks on ta palganud juristidadvokaadid, kuid lapsele elatise maksmiseks jätkuvalt raha ei jagu, kuigi kostja elustiili ja töökohtasid arvestades, peaks olema talle jõukohane kahte last ülal pidada. Hageja kulud on võrreldes 2004.a tunduvalt tõusnud ja igakuised kulud on järgmised: eluasemega seotud kulud 107 eurot, toit 208 eurot, riided 211 eurot, aksessuaarid 24 eurot, hügieen, kosmeetika 78 eurot, tervis 55 eurot, transport 75 eurot, vaba aeg ja kultuur 50,5 eurot, koolikulud 58 eurot, laagrid, trennid 100 eurot, lemmiklooma kulud 16 eurot, telefonikulud 42 eurot, arvutiga seotud kulud 24 eurot, muu elektroonikaga seotud kulud 8 eurot, vaba aja vahendid (ratas, rulluisud, kelgud jmt) 15 eurot, sünnipäev ja muud tähtpäevad 30 eurot, reisid ja väljasõidud 120 eurot, muud kulud (taskuraha, dokumentide printimine, fotod jmt) 50 eurot. Lähtudes kõigest eeltoodust on hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 640 eurot, aastas korra või mõni kord tehtavad kulud kuu kohta on keskmiselt 450 eurot ja harva või pika perioodi ajal tehtavad ühekordsed väljaminekud on ühes kuus keskmiselt 180 eurot. Elatise suurus määratakse üldjuhul kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse kõiki eluvajadusi sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 635,5 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäära ja koefitsiendi 3,58 korrutis hageja ema pangakontole alates 03.02.2014 kuni XXXomandab põhi- või keskharidust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kirjaliku vastuse kohaselt vaidleb kostja esitatud hagile ja selle täiendustele vastu. Hageja on esitanud hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks, kuna väidetavalt ei saa laps enam hkkama kulutusetega, mis on tema kasuks välja mõistetud. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendid ei vasta tegelikkusele ja on üle paisutatud. Nende kulutuste kandmine ei ole tõendatud. Kostja ei ole olnud võimalik pikemat aega tasuda elatise võlgnevust hagejale, kuna ta oli vahepealsel perioodil koos abikaasaga koonadmise tõttu töötu, pere vajas hädasti toimetulekuks lisaresursse ja elatise maksmisel hagejale oleks kannatanud kostja teine laps. Kostja leidis seetõttu, et ei ole kuidagi põhjendatud tema teise lapse huvide kahjustamine. Hageja esindaja käitus teadlikult pahatahtlikult esitades teadlikult täitemenetluse avaldusi mitte regulaarseks maksmiseks, vaid esitas võlgnevuse tekkimisel uue avalduse. Kostja omandis olev kinnisvara korteriomandi näol on täna arestitud ja enampakkumisel. Kohtutäituri vahendusel hageja esindajaga kokkuleppeid maksegraafikuks ei ole õnnestunud saavutada kuna hageja esindaja on sellest lihtsalt keeldunud – tema eesmärk on kättemaks mitte elatise saamine. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale määratud kasutuslimiit kalendrikuus 547 eurot ja tema konto on miinuses 13 727,45 eurot. Kostja sissetulekuks on ainult töötasu 495-520 eurot kalendrikuus, millest kostja maksab maja- elukoha laenu ja muud eluks vajalikud tasud ning ülejäänu osas läheb elatusraha võlgnevuse katteks. Sisuliselt näitab kostja pikaajaline makseraskus ka fakti, et ta ei ole võimeline tasuma koheselt nõutud elatiste suurust ja elatise suurendamine ei kanna endas muud eesmärki kui survestada kostjat ja tekitada kostjale täiendavaid raskusi. Kostjale jääb arusaamatuks hageja matemaatiline arvutuskäik elatise arvestusel. Kostja saab aru, et kui tema osamakse suuruseks elatise väljanõudmisel oleks kokku ühes kalendrikuus 652 eurot, siis kulutused lapsele peaksid olema kokku ühes kalendrikuus 1 304 eurot, mida aga esitatud tõendid ei tõenda ega kokku ei anna, mistõttu ei

ole ka tõene hagejate loogika elatise arvestuskäigust. Kui lähtuda 652 euro kulust lapsele, siis oleks teoreetiliselt kostja kohustus sellest 326 eurot. Kostja vaidleb igal juhul kummagi summa puhul täielikult vastu esitatud hagi suurendamise avaldusele. Isegi kui hageja kulutused kalendrikuus oleksid 1310,50 eurot, siis hageja esindaja sissetulekud selliste kulutuste teostamist ei võimalda. Määrav ei ole milline on hageja esindaja abikaasa sissetulek, kuna põhjendamatu on siduda kostja kohustusi nende sissetulekuga ja elustandardiga.Kostja vaidleb vastu kõikides kuluartiklites toodud kulutuste suurusele. Need ei ole mõistlikud ja põhjendatud. Kostja sissetulekud ei võimalda täna maksta elatist rohkem kui on Rapla Maakohtu kohtuotsusega välja mõistetud, sest kostja peab maksma ka oma teisele lapsele elatist, kelle suhtes on tehtud kohtulahend. Lisaks on kostja perre sündimas uus pereliige ja kostja kohustused suurenevad veelgi. Elatise suuruse muutmine suuremaks ei ole põhjendatud, sest kostja teised lapsed hakkavad sellisel juhul kannatama. Hageja väited selle kohta, et kostja on ostnud mingi summa eest firma on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ostis ettevõtte 10 euro eest. Samuti on valeväide see, et kostja hoidub kõrvale kohustuste täitmisest ja maksab endale teadlikult vähem palka. Kui kostja sooviks hoiduda elatise maksmisest siis ta ei maksaks endale üldse töötasu ja loobuks töötasust, mida makstakse XXX nõukogu ja XXX vallavolikogu töös osalemise eest. Kostja seda aga teeb ja maksab endale töötasu, kuid paraku ei ole äris võimalik tasuda palkadeks rohkem tasu kui ettevõttel ei lähe niivõrd hästi. Kostja soovib lisada, et elukindlustuse lõpetas kostja omal algatusel tõepoolest ja seda põhjendusel, et ema võõrutas lapse isast, muutis tema seljataga lapse perekonnanime ja ei lase lapsega kohtuda. Kostja lõpetas tõepoolest elukindlustuslepingu ja kulutas antud raha oma perekonna ülalpidamiseks kuna oli raskes majanduslikus olukorras. Kostja ei näe põhjendusi tehtud kohtulahendi muutmiseks muus osas kui täpsustada kohtulahendis väljamõistetud suurust valuuta osas, muutes kroonide sõnastuse eurodeks. Muus osas ei ole kostja arvates kohtuotsuse muutmine tarvilik sh ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine kuni lapse 21 eluaastaseks saamiseni, sest laps saab oma õigusi ise teostada kui on saanud 18 eluaastaseks. Istungi protokolli parandamise taotluste lahendamine. Pooled esitasid taotlused 02.06.2014.a istungi protokolli parandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et poolte protokolli parandamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Nimetatud protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud.

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. I. Asja materjalidele lisatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et XXXja XXX sündis XXX.a tütar XXX. Asjas puudub vaidlus, et laps elab ema juures. 26.10.2004.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-367/03 (I kd, tlk 65-67) mõisteti XXX välja alaealise lapse XXX(käesoleval ajal perekonnanimi Talving) ülalpidamiseks igakuine elatis 2330 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni XXXtäisealiseks saamiseni. 26.10.2004.a otsuses asus kohus seisukohale (I kd, tlk 66 pöördel), et XXXülalpidamiseks vajalikud kulud kuus on ca 5 351 krooni. Kohus arvestas, et kostja peab maksma elatist pool nimetatud summast ning sellest arvestati maha kostja poolt vabatahtlikult kindlustusele igakuiselt tasutav kindlustusmakse summas 345 krooni, mis on investeering lapse tulevikku. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2005.a otsusega (I kd, tlk 68) jäeti Rapla Maakohtu otsus elatise suuruse osas kehtima. Hageja esitas 01.02.2014 hagi elatise suurendamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 635,5 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäära ja koefitsiendi 3,58 korrutis hageja ema pangakontole alates 03.02.2014 kuni XXX omandab põhi- või keskharidust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagi esitamise peamisteks põhjendusteks on see, et kostja ei tasu enam hageja kasuks tehtud kindlustuse kindlustusmakseid, mida Rapla Maakohtu otsuses elatise väljamõistmisel arvestati kostja vabatahtliku täitmisena ja mille võrra kohtotsusega väljamõistetud elatis oli väiksem. Samuti on hageja väitel tema kulud võrreldes 2004.a suurenenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 järgi saab alates hagi esitamisest nõuda elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on kohustatud elatist tasuma, kuid vaidlus on elatise suuruse üle. Kostja ei ole nõus tasuma elatist suuremas summas kui temalt 26.10.2004.a Rapla Maakohtu otsusega välja mõisteti. Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud peamiselt järgmistele asjaoludele, miks ta vaidleb elatise suurendamisele vastu: -kostja sissetulek ei ole piisav hageja nõutud elatise tasumiseks. -ei ole usutav, et hageja kulud on sellised nagu hageja hagis väidab -kostjal on peale hageja veel laps, keda tal tuleb ülal pidada, lisaks on perre sündimas sel aastal veel üks laps. II.

Elatise määramisel tuleb lähtuda kooskõlas PKS § 99 lg-a 1 lapse vajadustest, kusjuures elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Esmalt käsitleb kohus kostja väidet tema halva majandusliku olukorra kohta sh sellest aspektist kas elatise põhjendatud suurus on alla seadusest sätestatud miinimmäära (kostjalt on kohtuotsusega välja mõistetud 148,91 eurot, seaduses sätestatud miinimumäär on 2014 a 177,50 eurot) ja seejärel lapsele tehtavaid kulutusi ja tema vajadusi. Kostja kontoväljavõtetest (II kd, tlk 41-46) nähtub, et kostja sissetulek ajavahemikul 21.05.2013-20.05.2014.a moodustas 5 745 eurot. Jagatuna aasta peale teeb see keskmiselt 478 eurot kuus. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil Tallinn, XXX, seda koormavad kaks hüpoteeki ning lisaks on sellele kinnistule kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge XXX kasuks. Kostjale kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ka ühisomandina korteriomand aadressil XXX/XXX. Nimetatud korteriomandit koormab hüpoteek. Äriregistri kohaselt on kostja seotud kolme äriühinguga AS-iga XXX, OÜ-ga XXX, mittetulundusühinguga XXXja OÜ-ga XXX. OÜ-s XXX, OÜ XXX, MTÜ-s XXXon kostja juhatuse liige. OÜ-s XXX ka osanik. AS-is XXX on kostja nõukogu liige. Sõidukiregistris sõidukite omandiõiguse kohta teave puudub, küll on kostja kantud sõidukiregistrisse Toyota RAV4 ja paadiveoki RESPO kasutajana. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ XXX on omanikele kasumit toov ettevõte, kasumit teeniti nii 2011, kui 2012 aastal, seisuga 31.12.2012 oli eelmiste perioodide ja aruandeaasta jaotamata kasum kokku 61 441 eurot. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hageja veel üks laps – 2010 a sündinud XXX. Pärnu Maakohtu 17.12.2012.a makskäsu kiirmenetluses mõisteti kostjalt alaealise lapse XXXu kasuks igakuine elatis summas 191,72 eurot kuus. Puudub vaidlus, et maksekäsk on jõustunud ja alaealine XXX elas elatise väljamõistmise ajal ja elab koos kostjaga. Elatise määramisel tuleb arvestada ka PKS § 102 lg 2 teist lauset, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kooskõlas § 102 lg 2 kolmanda lausega tuleb arvestada, et lapsi tuleb kohelda võrdselt st kostja kõik ülalpeetavad lapsed peaksid saama elatist võrdselt. Hageja väitel lõpetas kostja tema kasuks sõlmitud elukindlustuse 2012.a. Kostja võtab õigeks (II kd, tlk 30), et lõpetas hageja kasuks sõlmitud kindlustuslepingu (II kd, tlk 54) ja kasutas saadud raha enda perekonna huvides. 2012 on kostjalt teise ja temaga koos elava lapse kasuks välja mõistetud elatis 191,72 eurot kuus. Asjas ei nähtu, et kostja oleks nõudele esitanud vastuväidet, seega oli tema majanduslik olukord 2012 selline, mis võimaldas tema teisele lapsele tasuda elatist 46 euro võrra suuremas summas kui seaduses sätestatud elatise miinimusumma (miinimum oli 2012.a 145 eurot). Kohtu arvates ei ole seega usutavad kostja väited, et tema majanduslik olukord on olnud pidevalt väga halb. Kohus rõhutab, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Asja materjalidele on lisatud fotod kostja hobidest (kalastamine, golf) ja tema välisreisidest (I kd, tlk 90-92), mis kohtu arvates viitavad sellele, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta seda käesolevas asjas väidab ning mis registritest nähtub. Kostja seisukohad, et tegemist on 2008-2010 a toimunud sh kingituseks saadud reisidega on jäänud paljasõnaliseks. Kuivõrd kostja kontoväljavõtetest nähtus, et oma kontole laekuvast sissetulekust tasub ta laenumakseid ja mõningaid kommunaalmakseid, tegi kohus kostjale ettepaneku esitada seisukoht ja tõendid kes ja kuidas kannab tema igapäevased kulud (II kd, tlk 85) sh toit, riided jm esmatarvilik. Kostja kohtu ettepanekule põhistatud seisukohta ei esitanud, mistõttu viitab ka see asjaolule, et kostjal on täiendavaid sissetulekuid mida tema pangakontol ei kajastu. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et arvestades kostja varanduslikku olukorda, millele viitavad nii eelpoolnimetatud kaudsed tõendid kui ka otsesed tõendid (näit äriühingu jaotamata kasum), et kostja on võimeline hagejale tasuma seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kohtu arvates puuduvad siiski veenvad tõendid selle kohta, et kostjalt saaks mõista elatiseks rohkem välja kui seaduses sätestatud elatise miinimum. Kostjal on asja materjalide juurde lisatud CV kohaselt suurepärane akadeemiline ja täiendõppega saavutatud haridus, samuti töökogemus (I kd, tlk 79 ja pöördel). Seetõttu on kohtu arvates tal võimalik korraldada oma sissetulek sellisena, et ka peale 3-nda lapse sündi on võimeline kõikidele lastele vähemalt miinimumsummas elatist tasuma. III. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatis katab eelduslikult ka lapse ülalpidamiseks vajaminevad miinimiumkulud. Hageja väitel moodustavad tema igakuised kulud üle 1200 euro. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Asjas on esitatud hageja kulutusi kajastavad tšekid jm dokumentaalsed tõendid tehtud kulutuste kohta. Kohtu arvates on hagejale tehtavad kulutused märkimisväärsed, kuigi ilmselt hagis on need esitatud ülepaisutatuna. Kohtu arvates ei ole mõistlik riiete ja aksessuaaride igakuine kulu ~235 eurot, samuti vaba aja, treeningute, tähtpäevade ja reisidega seotud kulud kokku igakuiselt üle 300 euro kuus. Vajadusel on võimalik vähendada nii tervise, elektroonika ja telefoniga seotud jmt kulutusi. Põhimõtteliselt on võimalik, et vanem oma alaealisele lapse ülalpidamiseks 1000 eurot kuus kulutab, kuid see ei tähenda, et teine vanem oma majanduslikku olukorda arvestamata pool sellest summas elatisena tasuma peab. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest ajavahemiku 01.02.2014-23.07.2014 nähtuvad laekumised kontole kogusummas 10 930,77 eurot, mis kuu keskmiseks sissetulekuks teeb umbes 1 821 eurot. Seega on põhjendatud kostja väide, et hageja seaduslik esindaja hagis märgitud kogukulutusi ilmselt lapsele teha ei suudaks. Tal tuleb ka ennast ülal pidada, eelduslikult kulub selleks vähemalt sama summa kui alaealisele lapsele. Siiski on hageja seaduslik esindaja märkinud, et tema üksi lapse kulutusi ei tee, last aitab ülal pidada ka tema elukaaslane. 2013.a pangakonto väljavõtted on kostja esitanud juba varasemalt. Küll mitte ühtse dokumendina, kuid hagiavaldusega esitatud osad kulutusi tõendavad dokumentaalsed tõendid on seotud pangakonto väljavõtetel maksetega (II kd, tlk 104-213). Kohtu arvates puudub vajadus tuvastada hageja kulutuste täpne suurus, kuivõrd kostja neid pooles ulatuses kanda ei suudaks. Kindlasti on need kulutused suuremad kui kahekordne seaduses sätestatud miinimumelatise suurus ja oleneb sellest kui palju hageja seadusliku esindaja ja tema elukaaslase sissetulekud kulutada võimaldavad (mitu puhkusereisi välismaale

ja siseriiklikult aastas, milliste kultuuriürituste külastamine jmt). Arvestades käesoleva kohtuotsuse jaotuses II märgitut tuleb kostjalt välja mõistetavat hageja elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumsummani. Kohtu arvates pole veenvalt tõendatud, et kostja suuremas ulatuses elatist tasuda suudaks. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumääras kuni tema täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni. Kostja väited, et elatise peaks välja mõistma ainult täisealiseks saamiseni ei ole kooskõlas seaduses sätestatuga. IV. Hageja nõudis esialgses hagis ka elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Hilisemas hagi täpsustuses palus hageja elatist suurendada alates 03.02.2014.a. Sellisena kohus hagi ka menetles. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega tagasiulatuvalt elatise suurust muuta ei saa. Esitatud nõuete lahendamise ja tsiviilasja õige menetlemise huvides tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda menetlemast hageja hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes tagasiulatuvalt enne hagi esitamist.