Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 14.07.2014.a. Kentmanni tn 13, Tallinn 2-14-50286 XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja : XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.06.2014.a.
Tsiviilasja hind
1597,50 eurot
Resolutsioon
Hagi rahuldada . Välja mõista XXXigakuine elatis XXXülalpidamiseks alates 12.03.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni miinimummääras ( 2014.a. 177,50 eurot kuus). Elatisraha maksta XXX arveldusarvele nr
Välja mõista XXX XXX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu alates 01.08.2013 kuni 12.03.2014 tekkinud kahju summas 1214,20 eurot (2013.a. 160,00 eurot kuus ja 2014.a. 177,50 eurot kuus). Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 12.03.2014.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatis 177,50 eurot kuus hageja esindaja ja kostja ühise lapse XXX ülalpidamiseks. Hageja esindaja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.08.2013. Harju Maakohus määras 11.septembri 2013.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-40292 XXX elukohaks ema elukoha XXX . Harju Maakohus andis 27. novembri 2013.a. kohtumäärusega XXX ainuotsustusõiguse lapse XXX elukoha määramise osas. Alates 17.07.2013 elab XXX hageja juures. Kostja on sellest ajast saadik täitnud ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kuna kostja ei ole nõus vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täitma, on sunnitud hageja pöörduma elatise saamiseks kohtu poole. Kostja vastuväited
Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, mõistes igakuiselt välja elatise alla miinimummäära , 133 eurot kuus. Tagasiulatuvas osas jätta hagi rahuldamata. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekule ja varalise seisundi proportsioonile. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevalt võimalusele ülalpidamist anda Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostjal on kolm alaealist last, seega hageja ei saa nõuda enam, kui saavad kostjalt teised lapsed. Kostja ei ole suutnud tasuda isegi varasemat kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist täiel määral, mistõttu on sunnitud jätkuvalt taluma täitemenetluse koormat ning tasuma lisakoormusena ka täituri tasu. Kostja palgast jääb peale täitemenetlusega seotud mahaarvamisi enese ülalpidamiseks vaid 177,50 eurot kuus, millest peab ta tänaseni tasuma veel hagejatega kooselu ajal võetud arvelduskrediidi võlgu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimum ühe lapse kohta 177,50 eurot kuus. Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest Hageja on alaealine. Seega on kostja väide, et ta ei saa pärast hagejale elatise maksmist miinimummääras säilitada enda minimaalset vajalikku elustandartit, ainetu. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealise elatist alla elatismiinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul elatise vähendamise kaalukaid asjaolusid ei esine. Kostja on töövõimelises eas ja on kohustatud otsima endale töö, mis võimaldaks ülal pidada oma alaealisi lapsi. Kostja kõik kolm last elavad koos hageja seadusliku esindajaga. Kahele lapsele on juba elatis väljamõistetud. Hagejale elatise väljamõistmisel ei jää seega kaks ülejäänud last varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates elatishagi esitamisest miinimummääras s.o. 177,50 eurot kuus. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid,
s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja elab alates 01.08.2013 koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja ei ole alates 01.08.2013 elatist hageja ülalpidamiseks tasunud. Seega on õigustatud elatise võlgnevuse väljamõistmine alates 01.08.2013 kuni hagi esitamiseni 12.03.2014.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1597,50 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.