Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-50163 selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses ja 20.06.2014.a. lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi. 30.06.2014.a. teatas kostja soovist esitada apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg 41 20.06.2014.a. otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Antud täiendav otsus on täiendatava 20.06.2014.a. otsuse osa. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-547/2004 mõisteti kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks 1650 krooni kuus (105.45 eurot). Laps on saanud vanemaks ja tema vajadused on suurenenud. Hageja palub suurendada Pärnu Maakohtu 31.03.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-547/2004 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista B.ilt poja A.i ülalpidamiseks välja igakuise elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamise kuupäevast. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et lisaks igakuisele elatisrahale 105,45 eurot on aastate jooksul ostnud A.ele erinevaid asju (suusad, uisud, riided jne.), samuti on korraldanud kulukaid sünnipäevaüritusi ja kinkinud sularaha (viimasteks jõuludeks kinkis tahvelarvuti ja sünnipäevaks 30 eurot). Samuti on alusetu väide, et «kolmeteistaastase noormehe igakuised kulud „ ületavad 355 eurot. Kostja märgib, et kasvatab 6 aastast tütart ja tal on suurepärane võimalus jälgida lapsele vajaminevaid kulutusi. Tõesti, söögile kulub 13 aastasel rohkem, võib-olla mingil määral ka riietele. Kostja töötab FIEna ja tema keskmine netosissetulek jääb alla 355 euro kuus. Kui kohus otsustaks A.ele 72,05 eurose elatisraha suurendamise, siis toimuks see eelkõige 6a. J. arvelt. Samuti palub kostja arvestada, et peab ise igapäevaselt ravimeid tarvitama ja ka see on kulukas. Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu 31.03.2005 kohtuotsusega 2-547/2004 mõisteti B.ilt välja elatis poja A.e ülalpidamiseks 1650 krooni ehk 105.45 eurot kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 2 järgi saab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2 (3)

2-14-50163 2014 177.50 eurot). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatise suurendamist nõutakse antud juhul miinimummäärani, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. PkS § 102 lg.1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustades enese tavalist ülalpidamist. Lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja teenib palka. Seega on kostjal olemas vahendid lapsele elatise maksmiseks. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kostjale 1⁄2 kaasomandist kinnistust Pärnus, Xxxxxxxxxxx (reg.osa nr. 21905) ja 1⁄2 kaasomandist kinnistust Pärnus Xxxxxxxxxxxa (reg.osa nr.22005). Kostja on Xxxxxxxxxxx osanik (osamaks 20 000 krooni) ja juhatuse liige. Samuti on kostja füüsilisest isikust ettevõtja, tegevusala muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Kostjale kuulub sõiduk Xxxxxxxxxxx, 1995.a. reg.märgiga xxxxxxxxxxx. Samuti on kostja vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmebaasile sõidukite Xxxxxxxxxxx, 1997.a. reg.märgiga xxxxxxxxxxx ; Xxxxxxxxxxx1998.a. reg.märgiga xxxxxxxxxxx (sõidukite omanik Xxxxxxxxxxx), auto ja mootorratta haagise reg.märgiga xxxxxxxxxxx (omanik Xxxxxxxxxxx ) ja Xxxxxxxxxxx reg.märgiga xxxxxxxxxxx (omanik Xxxxxxxxxxx) kasutaja. Kostja pangakontole on perioodil 01.01.2014- 18.05.2014.a. laekunud kokku 14 758.13 eurot s.o. keskmiselt 2951 eurot kuus ja kasutatud on sellest 11 886.88 eurot. Kostjal on ka abikaasa , kes töötab ja saab sissetulekuid. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema teine laps J. X, sünd xxxxxxxxxxx.a. jääb vähem kindlustatuks kui elatist saav laps A.. Nimetatud väited ei ole ka usutavad arvestades kostja tegevusala füüsilisest isikust ettevõtjana, osalust ja juhatuse liikmeks olekut äriühingus ning varalist seisu. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue suurendada 31.03.2005 aastal väljamõistetud elatist ning välja mõista kostjalt elatis alates 3. märtsist 2014 perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2014 177.50 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 100.00 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus õigusabile on põhjendatud 250.00 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Hageja on küll palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 540 eurot, kuid vastav summa ei ole haginõuet ja hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise haginõudega ja kohus on selle lahendanud kirjalikus menetluses. Seega määrab kohus vajalike ja põhjendatud hüvitatavate menetluskulude suuruseks 350.00 eurot ning mõista nimetatud summa B.`ilt A.i kasuks välja. Ivika Sillaots Kohtunik 3 (3)

2-14-50163

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus 21.07.2015 Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2015.a kohtuotsuse jõustumisega järgmiselt:

RESOLUTSIOON:

Väljavõte õige:

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.