Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus esitatakse esimese astme kohtule, sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning avaldusega tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.

mobiiltelefoni näol ei ole elatise maksmine lapse ülalpidamiseks. Hageja ei pea põhjendatuks arvestada elatise hulka ka kostja poolt tasutud hageja mobiiltelefoni kasutamise teenustasu, sest olemas on ka odavamad võimalused mobiilteenuse kasutamiseks kui kostja poolt valitu.

Lk 3 (7)

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 19 pöördel ja 20). Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülapidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Lk 4 (7)

- Harju Maakohtu määrusega 27. veebruarist 2014.a. on kinnitatud XXXja XXXsuhtlemise kord, mille kohaselt suhtleb poeg emaga igal pühapäeval kell 11.00 kuni 18.30 ning muudel aegadel kohtub poeg emaga vastavalt lapse soovile (t/17); võtab kohus kõigepealt seisukoha selles kas kostja on rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, seejärel kui suured on hageja põhjendatud ja valikud ülalpidamiskulud kuus ning viimasena kui suure osa laste ülalpidamiskuludest peaks kandma kostja.

Lk 5 (7)

eluasemekulu 50.- eurot. Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka kulutusi soojusele, elektrile, veele jne., on 50.- eurot mõistlik summa arvestada lapse eluasemega seotud kulutusteks; kulutused hügieenile ja juuksuriteenusele 20.- eurot. Kohus leiab, et 20.- eurot kuus on piisav summa 10- aastasele lapsele pesuvahendite, juuksuriteenuste jmt hügieenitarvete soetamiseks; tervishoiukulu 15.- eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja elab kliimas, kus sügisel ja talveperioodil esinevad sagedased viirushaigused, ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et tal oleksid igakuised kulutused muude terviseprobleemidega, on 15.- eurot piisav summa hageja tervishoiuga seotud kulutuste katmiseks kuus; kulutused riietele ja jalanõudele 100.- eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on aktiivses kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud kulutada 100.eurot kuus; koolikohustuse täitmisega seotud kulu ja ajakirjade/ajalehtede tellimisega seotud kulu 40.eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma kulutusi seoses täiendava keeleõppega, kuid vaatamata sellele on põhjendatud arvestada hageja koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 40.- eurot kuus, sest koolis õppivale lapsele on üldiselt teadaolevalt vaja osta kantseleitarbeid, vihikuid, raamatuid, töövihikuid, kord aastas koolikott ning lisaks sellele tehakse koolis ühiskülastusi muuseumidesse, teatrisse, samuti kooliekskursioone, mis kõik on seotud kuludega; vaba aja veetmisega seotud kulu 40.- eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja on 10- aastane poiss, kes ilmselt veedab vaba aega sõpradega, vajab selleks taskuraha, käib sõprade sünnipäevadel, aegajalt kinos ja/või muudel kultuuriüritustel või spordisaalis, peab kohus põhjendatud vaba aja veetmisega seotud kuluks hagejal kuus 40.- eurot; puhkuse veetmisega seotud kulu 40.- eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades keskmist elustandardit Eesti Vabariigis, tuleb pidada mõistlikuks, et hageja käib ühel korral aastas koos vanematega välismaal puhkamas. Arvestades keskmiseks alaealisele pakutavaks pakettreisi hinnaks 500.- eurot ja jagades see 12 kuuga, on ühe kuu puhkusega seotud kulu 40.- eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et ta võtab osa treeningutest jalgpalliklubis, ei saa kohus nimetatud kuluartiklit elatise väljamõistmisel arvestada. Kõige eeltoodu alusel on XXXpõhjendatud ülalpidamiskulu kuus 455.- eurot.

Lk 6 (7)

tagasi kandnud ning pealegi lapsele raha üle kandmine ei tähenda lapse ülalpidamiseks elatise andmist nagu kohus eelpool märkis, sest selleks puudus vanemate vaheline kokkulepe. Samuti ei tõenda lapse kasuks sõlmitud kindlustuslepingud hageja ülalpidamist, ega ka ühel korral AS Elisa arve tasumine ning pangaülekanded erinevatele füüsilistele isikutele väidetavalt laste riiete eest tasumise kohta, sest põhjendamatu on osta riideid füüsilistelt isikutelt, kusjuures teadmata on kas need on ostetud hageja jaoks või mis riided need üldse on mida kostja väidetavalt ostnud on. Kohus leiab, et ka see kui kostja lapse vahel välja sööma viib, kui laps tema juures on, või koju süüa ostab, kusjuures teadmata on kas see toit kauplustest on ostetud siis kui hageja oli kostja juures või mõnel muul päeval, ei tõenda kostja poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kingitusena ostetud mängukonsool ja uus mobiiltelefon, nagu kostja ise väitis, ei ole samuti elatise andmine lapse ülalpidamiseks. Ülalpidamist antakse lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamise eesmärgil nagu kohus eespool märkis. Menetluskulude jaotamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Lk 7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.