Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Menetluskulude jaotus

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

19.02.2014 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte XXX.a. registreeritud abielu ja jagada ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, määrates kindlaks kummagi poole omandiõigus 1⁄2 suurusele mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX, reaalosa üldpind 36,60 m2) ning muuta kinnistusraamatu omanikukannet ning kanda hageja kinnistusraamatusse 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn (registriosa XXX) omanikuna kostja nõusolekuta. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti XXX.a. Venemaal Brjanski oblastis Komaritšski rajooni perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutada, kuna tema ja kostja suhted on täielikult lõppenud ligi 15 aastat tagasi ning abielu on muutunud formaalseks. Alates 1989. aastast pooled elavad faktiliselt lahus ja ei oma ühist majapidamist. Hageja soovib jagada abielu ajal soetatud ühisvara. Pooltele kuulub ühisvarana kostja nimele registreeritud korteriomand aadressil XXX Tallinnas (registriosa nr XXX) reaalosa üldpinnaga 36,60 m2. Arvestades, et käesoleval ajal on korteriomand poolte kaaskasutuses ning nende ühiseks elukohaks, leiab hageja, et vara jagamine asjadena osutub võimatuks ning palus kindlaks määrata kummagi poole omandiõigus kaasomandi võrdsete osadena. Kostja kategooriliselt keeldub vara jagamisest kokkuleppel ning avaldab, et korter on tema ainuomandis. 28.05.2014 kohtule esitatud avalduses täiendas hageja ühisvara jagamise viisi ja palus esimese eelistusena jätta korteriomand aadressil Tallinn XXX hageja omandisse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis, mille hageja kohustub tasuma hiljemalt 7 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Teise eelistusena palus hageja lõpetada ühisomand ja jätta korteriomand aadressil Tallinn, XXX 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale (tl 105-107). Hagejal on võimalik kostjale hüvitise tasumiseks saada pangast laenu 4 kuu pärast.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA KOSTJA VASTUHAGI

Kostja võttis hagi õigeks abielu lahutamise osas. Poolte abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ning kumbki abikaasa ei soovi abielu taastada. Kostja ei nõustunud ühisvara jagamisega hageja poolt taotletud viisil. Pooltele ühisvara hulka kuulub korteriomand XXX, Tallinna

linnas, mille väärtus on 40 000 eurot. Kostja palus vastuhagis jätta korteriomand asukohaga XXX, Tallinna linnas XXX ainuomandisse ja kohustada XXXhüvitama XXX enamsaadud vara arvelt 20 000 eurot kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus 31.03.2014 kohtuotsusega (osaotsus) lahutas poolte abielu (tl 58). 03.04.2014 kohtumäärusega rahuldas hageja riigi õigusabi taotluse (tl 63-69) ja andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid (tl 77). Riigi õigusabi võttis täitmiseks vandeadvokaat Piret Simm (tl 81). 30.05.2014 toimunud kohtuistungil esitas kostja avalduse vastuhagist loobumiseks. Hageja vastuväiteid ei esitanud. 03.06.2014 kohtumäärusega võttis kohus vastuhagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse XXX vastuhagis XXX vastu ühisvara jagamiseks (tl 121). Asjas toimunud kohtuistungitel jäi hageja menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete (tl 105-107) juurde. Hageja palus kohtul arvestada, et korteris elavad ka poolte lapsed ja hageja soovib säilitada lastele elamispinna. Kostja väitel töötab ta Soomes, töö on ajutise iseloomuga ning kostja elab vahel ka Eestis. Kostja soovis, et korteriomand jääks poolte kaasomandisse. Harju Maakohus 27.06.2014 kohtumäärusega lükkas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise edasi ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.06.2014 (tl 128).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjade üle: poolte abielu registreeriti XXX (tl 5) ja poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 31.03.2014.a. kohtuotsusega (osaotsus) (tl 58). Kohtuotsus jõustus 03.04.2014. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Neid sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis-ja lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest uues perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis-ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 omandamise ajast sõltumata kindlaks teha kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Samuti seletas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX ja see lõppes 03.04.2014, kui jõustus Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsus (osaotsus). Abielu lõppemise ajana on PKS § 66 p-s 2 ette nähtud kohtus abielu lahutamise korral päev, millal kohtuotsus jõustub. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 03.04.2014. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 03.04.2014), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.

Vaidlust ei ole, et poolte ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) ja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud X (X ) X (tl 6).Vastavalt kostja esitatud eksperthinnangule korteriomandi turuväärtus on 40 000 eurot (tl 26-44). Selles osas puudub ka pooltel vaidlus. Pooltel on vaidlus ühisvara jagamise viisi osas. Hageja nõudeks on jätta nimetatud korteriomand hageja omandisse, alternatiivselt poolte kaasomandisse. Kohus saab jagada ühisvara ainult viisil, mida on taotletud hagis. Nagu kaasomandi lõpetamisel, tuleb ka ühisomandi lõpetamisel arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on seisukohal, et ühisvara jagamise eesmärgiks on luua ühisomanike vaheline õigusrahu ja sõltumatus teineteisest. Nii õigusrahu kui sõltumatus teisest ühisomanikust saavutatakse siis, kui ühisvara jagamine ei toimu mitte ainult formaalselt – ühisvara jagamisel kaasomandi osadeks – vaid luuakse varajagamisega olukord, kus varasemalt ühisomanikeks olnud isikud saavad tulevikus oma varalisi otsustusi langetada teisest isikust sõltumatult. Ka PKS (§ 37 lg 3) regulatsioon, mille kohaselt jagatakse ühisvara kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt, viitab sellele, et ühisvara jagamise eesmärgiks ei ole mitte ühisomandi ümberkujundamine kaasomandiks. Seaduse eesmärgiga on enam kooskõlas see, et ühisvara jagamisel kohtus määratakse kindlaks erinevate varaesemete kuulumine ühele või teisele isikule. Kohus arvestab lisaks asjaoluga, et korteriomand on püsivaks elukohaks hagejale ja poolte ühistele lastele ning kostja seoses Soomes töötamisega elab vahel Eestis. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus XXX hagi ühisomandi lõpetamiseks, kohustab kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja omandisse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest, summas 20 000 eurot. Kostja täidab kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 olevat kohustust tingimusel, et hageja täidab kostjale rahalise kohustuse.

Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja on tõendanud (tl 111-117), et on võimeline saama pangast laenu ja tasuma kostjale 20 000 eurot 7 kuu jooksul. Väljamõistetud hüvitise kohustub hageja kostjale tasuma 7 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hageja nõude korteriomandi hageja omandisse jätmiseks, kohus alternatiivset nõuet korteriomandi jätmiseks poolte kaasomandisse otsuses ei käsitle. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud poolte kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10). Puuduvad mõistlikud põhjused, miks ühisvara jagamise puhul tuleks menetluskulud jaotada teisiti. XXXle antud riigi õigusabi tasu ja kulud jätab kohus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.